Monthly Archives: oktoober 2011

Heegeldatud müts

Teistes blogides ringi kolades olen näinud palju ilusaid heegeldatud mütse. Tekkis tahtmine ka oma lapsele üks valmis meisterdada. Värvikombinatsiooniks valisin valge-punane-sinine. Muster erinevatest õpetustest ja omaloomingust kokku pandud.

Tegemine oli igavesti vaevaline, rohkem harutamist kui heegeldamist. Peale vaadates lihtne asi, aga no kuidagi ei tahtnud suurus ja muster ning mis-kõik-veel klappida. Eks süüdi selles ka minu oskamatus. Tulemusega ise 100% rahul ei ole: müts tuli natuke “tibilik” ja mütsiosa oleks pidanud tegema veel sügavama, aga asja ajas suvel kuuma päikesega ikkagi ära. 🙂 Järgmine müts tuleb juba parem! 😉

Pildid ka

Heegelniidiks oli Steinbach Capri.

Sellega saidki mu vanemad tööd näidatud, edaspidi tulevad siis juba uuemad asjad. 🙂

Advertisements

Kaelus

Lapsele oli talveks uut kaelust vaja, sest vana ei tahtnud enam kuidagi kaela ära katta. Uut osta ei raatsinud, tahtsin ise teha. Idee sain siit. Pusimist ja harutamist oli omajagu, kuna pole varem midagi sellist teinud, aga lõpuks sain valmis. Ise jäin päris rahule, ainuke häda on see, et kaeluseosa tuli natuke kitsas, peab sikutama, et pea läbi mahuks või siis on poja pea liiga suur. 😀

Valge lõng on Novita Nalle Aloe Vera ja sinine Steinbach Wolle Supersport (vana jääk).

Lapsel on nüüd kael igatahes talvel soojas. 🙂

Heegeldatud lill

Tahtsin ühte oma poest ostetud talvemütsi natuke “söödavamaks” teha, seega heegeldasin talle peale “kahekorruselise” lille. Mustri sain ühest igivanast “Nõukogude Naisest” (vot milliseid uunikume mul veel kodus leidub! 😛 ). Müts tundub nüüd päris kena.

Lõngaks oli Novita Nalle Aloe Vera.

Mehe sall

Kuna mehele sai ostetud esimest korda selline jope, kus pole kõrget kaelust ja millele vaja juurde salli, siis selgus, et mehel polegi salli, mis sinna sobiks. Olin lausa rõõmus, et sain sellise töö ette võtta, sest pole kordagi veel salli teinud, isegi mitte koolis. 😀 Kui mõtlesin, millise mustriga see teha, tekkisid silme ette ruudud, otsad kudusin pärlikoes.

Muster lähedalt

Suuruseks kujunes 30 x 99 cm. Et sall ta mustade kinnastega hästi kokku sobiks, kasutasin sama lõnga – Novita Nalle, varraste suurust kahjuks enam ei mäleta – kas nr. 3 või 3,5.

Veel kaks paari sokke :)

Kui juba olin ühtede sokkidega “maha saanud”, tuli ju kindel olla, et ma ka järgmistega hakkama saan. Kuna õel polnud korralikke sokke, lubasin talle need teha. Välja tulid sellised:

Lõngaks Steinbach Wolle Supersport, vardad nr. 3.

Siis oli veel töökaaslasel uusi sokke vaja. Mõnus toon sai valitud minu meelest.

Lõng Steinbach Wolle Sockenwolle Color, vardad 2,5.

Tavalised labakud

Mehel polnud talveks korralikke kindaid – ainult mingid õhukesed sõrmikud, aga nendega on talvel ikkagi külm. Ma polnud kindaid küll vähemalt sama kaua kudunud kui sokke, aga tahtsin ikkagi proovida ise teha. Kooli ajal tehtud kindad tulid küll ilusad – lilla ja valgega mingi tiheda mustriga, aga kanda neid siiski ei saanud, sest kudusin nad no nii kõvad, et ei andnud pärast kuhugi poole venima ja ei mahtunud kätte, nagu nahast. Lapse asi! 😀

Seekord ei tahtnud asja keeruliseks ajada ja tegin nad täiesti ilma mustrita. Tulid täitsa normaalsed, ainult lõnga valimisega “astusin ämbrisse”: kindad said ikka liiga õhukesed.

Lõng: Novita Nalle, vardad 2,5.

Minu orhideed

Kui ma kuulen või näen kusagil sõna “orhidee”, hakkab mu süda juba kiiremini lööma, sest juba paar aastat olen ma neisse totaalselt armunud.

Enne seda olid minu teadmised neist nagu paljudel teistelgi, et oh, neid on nii raske ja keeruline kasvatada, nad on jube pirtsakad, lähevad kergesti välja jne – seega kõrgem matemaatika. Paar aastat tagasi aga kingiti õele lilla kuuking. See oli nii ilus, et ta hakkas esimesest hetkest meeldima, ja teadsin kohe, et tahan endale ka ühte lille saada. Kuni mul seda polnud, lohutasin end sellega, et  hakkasin hoolega mööda netti nende kohta infot otsima, eriti Pereklubi sellealasest teemast.

Emadepäeval 2010 tuli siis esimene orhidee – kuuking meie majja. Heleroheline ja oranžide “tedretäppidega”, küljes kuus õit. Olin nii õnnelik! 🙂 Välja nägi ta selline

Emadepäeva kingitus 2010a

 

Kui sa oled juba “orhideekuradile” sõrme andnud, ei piirdu sa ainult ühe lillega. 05.10 ostsin Selveri Laadapäevadelt järgmise iluduse – lillade suurte õitega.

Ei läinud mööda nädalat aegagi, kui majas oli juures juba uus lill – seekord valgete õitega, töökaaslase käest saadud.

Talv otsa oli rahu majas, kuni tuli jälle emadepäev. Olin juba ammu tahtnud minna Hortesesse lilli imetlema, selle päeva puhul siis läksime kogu perega. Valisin sealt ise kingituse välja – punase-kollasetriibulise minikuukinga.

Suvi  läbi õitsesid kõik nagu segased. Üks pilt ka sellest.

Suvi 2011

 

Tegelikult on mul olemas ka juba viies kuuking, aga selle pilt on alles fotokas, seega seda näitan millalgi hiljem. 🙂

%d bloggers like this: