Monthly Archives: detsember 2012

Dendrobium bigibbum

Mind ei tohi viimasel ajal üldse lasta lillepoodi, veel vähem “laibaosakonda”, kust saab veel eriti odavalt lilli kaasa haarata. 😉

Nii jälle juhtus, kui läksime täna mehega Haabersti Rautakeskosse: tema ühte toru ja muid vidinaid otsima, mina niisama kaasa jõlkuma, s.t lilledesse. Muud seal esialgu näha polnudki kui lademetes soodsaid kuukingi. Tagapool aga avastasin ühe laua, kuhu olid tõstetud juba äraõitsenud või kohe-kohe õitsemist lõpetavad muud orhideelised: mõned dendroobiumid, palju kambriaid… Hind igaühel ainult 3-5 eurot. Mulle vaatas otse silma selline isend:

Dendrobium bigibbum

Dendrobium bigibbum

Dendrobium´i õied

Dendrobium´i õied

Loomulikult ei suutnud ma enam temast loobuda. Substraat oli muidugi purukuiv, aga iseenesest tundus mulle olukord olevat üsna rahuldav (aga ma pole ka mingi spetsialist, pole ju mul enne dendrot olnud 🙂 ). Kui ta oma viimased õied maha viskab, siis võtan istutamise ka käsile.

Jõuluvana kingikotti…

…ehk minu moodi kudumine. 😀

Juba teist aastat teeme kolme perega omavahel jõululoosi ja kelle nime välja tõmbad, siis sellele kingi teed (nagu pakiloosiga ikka). Sel korral tõmbasin mütsist välja… oma elukaaslase nime. 😀 Kui tavaliselt kingi valimisega meesterahvale on igavene tegu, siis seekord käis asi lihtsalt: üsna esimese mõttena tuli pähe, et koon talle ilusad mustrilised labakud, kuna lähemal ajal oleks need talle nagunii teinud.

Loosi tõmbasime juba 10.-ndal novembril, seega oli kindaid aega kududa 1,5 kuud. Võtsingi asja rahulikult. Päris palju aega kulus sobiva mustri otsimisele, katsetamistele ja jälle harutamisele. Lõpuks jäin pidama Kirbla tõllarattakirja juurde. Muster on pärit “Eesti kindakirjadest”.

Kui juba sobiv algus oli tehtud, kudusin edasi aegamööda ja mõnuga. Vahepeal aeg lausa lendas mööda. Sain esimese kinda valmis ja avastasin, et oi jeerum, ainult nädal ongi jõuludeni jäänud. 😯 Kus nüüd läks alles kiireks! Tööpäevi oli päris palju, kodus kududa ei saanud või tuli seda salaja teha ja kinnas ikka päris suur ning muster ka tihe. 😕

Kui jõuludeni oli jäänud kaks päeva, olin otsaga alles pöidlaava juures, seega olin peaaegu kindel, et kingipakki läheb ainult üks kinnas. Kuid see tundus ikka väga jama ja hale variant. Kasvõi veri ninast välja, kuid teine kinnas lihtsalt tuli valmis saada! Istusin pool järgnevat ööd üleval, viimasel tööpäeval pusisin töö juures nii palju kududa, kui võimalik oli, peale seda istusin veel peaaegu terve öö kinda kallal. Pöial jäi siiski juba jõululaupäeva hommiku peale. Kuna mees ja laps ronisid enneaegu voodist välja, kudusin edasi juba avalikult, sest teist võimalust lihtsalt polnud. Tundus, et mees siiski aru ei saanud, mille kallal ma vaeva näen. 😛  Aga ma sain oma kindad valmis, ja õhtul jõuluvana käest pakki saades oli mees kinnaste üle väga rõõmus. 🙂 Õnneks olid praktiliselt parajad ka (kätte ju kududes proovida ei saanud). 🙂

Näitan siis piltide peal ka, millised nad välja kukkusid. 🙂

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kindad otsevaates

Kindad otsevaates

Nüüd on pöidlad ka näha

Nüüd on pöidlad ka näha

Muster lähemalt

Muster lähemalt

No oli ikka täiesti minu moodi asjaajamine küll: alguses aega küll, aega küll, pärast ikka tuleb elu eest tormata. Kuid lõpuks saavad suure tahtmise tulemusena asjad siiski aetud/tehtud. Tuleb ikka õppida aega paremini planeerima. 😳 Jäägu see siis mu uue aasta lubaduseks! 🙂

Kinda tehnilised andmed ka: soonikus 80 silmust, kindaosas 88 silmust.

Mustaks ja valgeks lõngaks oli Novita Nalle, punane oli Erica – kõik kodustest lõngavarudest.

Vardad olid nr. 2,5.

Toredaid selle aasta viimaseid päevi kõigile! 🙂

Olen sõltumatu

Juhhuu, ma olen nüüd iseseisev ja mehest sõltumatu naine! Vähemalt fotoaparaadi osas.  Nimelt ostsin endale isikliku “seebikarbi” –  sellise

Canon PowerShot A2300

Seega edaspidi ei pea minu postitusi ootama enam korra kuus, vaid nii tihedalt, kui varrastelt või heegelnõelast või mujalt midagi tuleb. Pidu-pidu! 

Uus tundmatu

Olen jälle ühe orhideelise võrra rikkam: töökaaslane tõi ühe rääbaka mulle päästa. Temal ja ta kassil polnud lillega kuigi head läbisaamist, seega olin rõõmuga nõus selle endale krabama. 🙂

Aga nüüd on esimene kord, kus mul pole halli aimu ka, mis liigi alla ta kuuluda võiks. Ainuke kindel asi, et ei ole kuuking, sest tal on bulbid, on üsna väikesemõõduline, õied pidid ka pisikesed ja kollased olema.  Esimene liik, mis mulle pähe tuleb, on Oncidium. Huvitav-huvitav! 🙂

Õnnetukesega tuleb tõenäoliselt päris palju vaeva näha, sest bulbid on ikka korralikult kortsus, lisaks ajas töökaaslase kass ta laua pealt põrandale ja nüüd on ta üsna lääbakil potis. Substraat tundub ka kahtlane olevat. Seega esimese asjana tuleb ta ümber istutada, kuigi talvel parema meelega seda loomulikult ei teeks. Aga häda sunnib! Lehed on enamuses õnneks rohelised ja üks bulb tundub ka üsna elujõuline. Selle küljest tunduvad ka ilusad juured alt välja tulevad ja lisaks kasvatab ta kõrvalt uut võrset.

Loodan parimat!

EDIT: Näitasingi töökaaslasele igaks juhuks Oncidium´itest pilte ja ta ütles, et õied olid küll sarnased. Seega suure tõenäosusega saingi endale Oncidium´i. Olen väga rahul!

Need imelised jõuluinglid…

Kui eelmise aasta lõpus pusisin lumehelbeid heegeldada, tahtsin nendele lisaks teha ka jõuluingleid. Mulle omaselt jäin nendega ajaliselt hiljaks. Ühe tegin jaanuaris valmis, kuid siis jätsid viitsimine ja vaim mu maha, ning edasi jäi asi seisma, kuni septembris tuli jälle tegemise hoog peale. Tegin siis ühe jutiga kolm juurde, kuigi vahepeal mõtlesin, et teeks kokku lausa kuus tükki, kuid see hoog läks kiiresti üle. 😀

Mustri leidsin Susa hobinurgast. Muster ise ja kirjeldus tundusid nii keerulised, et olin 100% kindel, et ma ei saa tegemisega hakkama, kuid need inglid olid lihtsalt nii ilusad, et tahtsin just neid teha. Kuid töö käigus sujus kõik enam-vähem tõrgeteta. 🙂

Tegin natuke jõulumeeleolu

Tegin natuke jõulumeeleolu

Inglikoorid laulavad...

Inglikoorid laulavad…

Ingel lähemalt

Ingel lähemalt

Ääred on tehtud kuldniidiga

Ääred on tehtud kuldniidiga

Ühe ingli tegin Steinbach Wolle Maxi jäägist, rohkemaks ei jagunud. Teised tulid Novita Virkkauslanka´st. Heegelnõel oli nr. 1,5. Kuldsed ääred tegin mingi Atlasega (jube libe niit), heegelnõelaks nr. 1, kuna see niit oli palju peenem. Inglid sain kõvaks suhkrulahusega tärgeldades. 🙂

Isetehtud jõulukaunistused

Aeg on lausa imekiiresti lennanud ja käes on jälle jõuludeks valmistumise periood. Üheks ettevõtmiseks on taas lasteaia jõululaat. Kui eelmisel aastal heegeldasin lumehelbeid, siis sel aastal sai kõvasti

1. paberist volditud.

Volditud jõulutähed

Lähemalt

Jõulutähed

Videoõpetus on siin.

Kasutasin tavalist ühekordset värvilist paberit. Kuna paberilehe suurus on üsna väike, siis väga suuri tähti neist ei saanud. Kui see blogija, kust videoõpetus pärit on, sai oma tähed kõvaks vahaga, siis mina sellega mässama ei hakanud, vaid kasutasin tavalist tärgeldusaerosooli ja juukselakki. 😀 Kõigepealt lasin tärgeldusvahendiga tähekese üle, lasin soojas kuivada, siis lasin uuesti sama vahendiga märjaks, puistasin kullapuruga üle ja kõige peale veel lakki kullapuru kinnitamiseks ning uuesti täht kuivale.

2. papptorusid kogutud. 

Papptorudest lilled

Lilled lähemalt

Lilled küljelt

Jõulukaunistused

Õpetus on pärit siit ja kaunistamiseks ammutasin ideid siit.

Torudeks olid majapidamispaberi sisemised torud ja neid kulus mul kolm tükki. Mees värvis need kuldse aerosoolvärviga üle, pärast lõikasin 1 cm laiusteks ribadeks ja liimisin puuliimiga kokku. Kui liim oli kuivanud, kaunistasin ääri mõlemalt küljelt glitterliimiga (tuli mitu korda üle teha) ja kõige lõpuks kleepisin pärlid külge.

Mõlemad jõulukaunistused said päris kenad, seega teen tõenäoliselt millalgi endalegi neid. 🙂

EDIT: Uhkusega võin nüüd kirjutada, et kõik mu jõulukaunistused osteti laadal ära. 🙂

Õitseb…

Kliivia 26.11.12

Kliivia 26.11.12

Kliivia õis

Kliivia õis

Nädal hiljem

Nädal hiljem

Olen lausa armunud oma kliiviasse… 

%d bloggers like this: