Monthly Archives: oktoober 2013

Kõrvitsa-õunamoos

Sain siis üle-eelmisel nädalal sõbrannalt piraka kõrvitsa – umbes 8-9-10 kilose. Seda teadsin kohe, et marineeritud kõrvitsat teen nagunii, kuigi seda veel eelmisest aastastki järel, aga mida veel teha? Hakkasin otsima erinevate mooside retsepte. Kusagilt sain idee kõrvitsa-porgandimoosi kohta, aga kui hakkasin siis hiljem detailsemalt otsima, ei leidnud kusagilt retsepti. Kõige ligilähedasem oli kõrvitsa-porgandi-apelsinimoos, aga nagu apelsin silma hakkas, loobusin kohe, sest eelmisel aastal tegin kõrvitsa-apelsinimoosi, mis peale minu kellelegi ei maitse, sest tuli mõrkja maitsega. Pähh! Jääbki tegemata, kuna ise ka ei riski midagi umbes kokku keerama hakata.

Igasuguste lisanditega oli muidu kõrvitsamooside retsepte: õun. ebaküdoonia, jõhvikas, pohl jne. Jäin siis õunte juurde, et see vähemalt ei tohiks küll kibe või mõru tulla. Leidsin netist sellise retsepti –  http://metsamoorisahver.blogspot.com/2011/10/korvitsa-ounamoos.html.

Asusin siis neljapäeva õhtul kõrvitsa kallal. Suure entusiasmiga mõtlesin, et teen korraga kohe pool kõrvitsast ära, teine pool jääb siis marineerimiseks. Aga kui olin juba mõnda aega hakkinud ja hakkinud ja kell muudkui läks omasoodu, otsustasin, et segane peaksin olema, kui üritaksin poolest kõrvitsast korraga jagu saada. Õhtusöök alles tegemata, järgmisel päeval vaja jälle vara tõusta ja magama saaksin poole öö ajal. 😕 Lõpuks kuubistasin sellest poolikust kõrvitsast umbes veerandi ära ja sellestki sain juba kilo viljaliha. Rohelisi väikeseid õunapunne sai lisatud kuus tükki. Aitab esimeseks korraks küll! 🙂 Tegin vahepeal kiiresti söögi valmis ja panin siis moosipoti pliidile. Olin valmis, et tuleb jälle hullemat sorti mitmetunnine vaaritamine, nagu minu puhul juba tavaline, aga mees toimetas vahepeal köögis ja kui ma umbes 15-20 minuti pärast sinna uuesti pääsesin, olid juba nii kõrvits kui õun praktiliselt pudruks keenud. Lausa nii kiiresti läks?! 😯 Mul sellest ainult hea meel! 🙂 Panin siis suhkru, kaneeli ja sidrunhappe potti ja ise istusime lauda sööma. Peale söömist pott tulelt, moos saumiksriga üle ja purkidesse! Sain neli purgitäit.

Kõrvitsa-õunamoos

Kõrvitsa-õunamoos

Väga-väga hea maitsega tuli, selline mahe ja mõnus. Väga magusaks ei lasknud minna. Isegi poiss oli moosist vaimustuses, kuigi alguses ei tahtnud sellest midagi teada, kui kuulis, et teen jälle kõrvitsast moosi (tal veel eelmise aasta moos meeles 😀 ). 🙂

Nüüd on mul mitmed järgnevad vabad päevad sisustatud kõrvitsaga. :p

Edit: Keetsin veel 3 purki juurde.

Muudetud 30.10.13

Advertisements

Shokolaadi-plaadikook peedi ja glasuuriga

Mees ja äi pidasid koos sünnipäeva. Võtsin ka koogi kaasa. See vist üldse mu esimene šokolaadikook. Retsepti leidsin Selveri “Hea mõtte” lehest, aga see üleval ka netis nende kodulehel. Retseptis oli vist mõeldud toorest peeti, mina panin keedetud peeti.

Kook tuli üsna rammus, aga mõnusalt mahe ja mahlane ning väga hea maitsega. Kõik kiitsid. 🙂 Teen teinekordki.

Šokolaadi-plaadikook peedi ja glasuuriga

Šokolaadi-plaadikook peedi ja glasuuriga

Šokolaadi-plaadikoogi tükk

Paphiopedilum Maudiae green

Täiesti uskumatu, millise üllatuse otsa võib mõnikord sattuda kõige tavalisemas Prismas. Mina täna sattusin.

Oli järjekordne toidu varumise retk Rocca al Mare Prismasse. Jõudsin sinna natuke enne L.-i ja mul jäi aega seal niisama ringi vaadata. Keerutasin sealsete lilleriiulite vahel, sest tahtsin vaadata, milliseid säntpooliaid seal on, sest mul hakkab vaikselt ka nende vastu huvi tekkima. Midagi väga südantliigutavat nende osas ei näinud ja liikusin edasi, kui korraga ma ei uskunud enam oma silmi: veenuskingad ja Prismas?! 😯 Neid oli siiski ainult kaks tükki, kuid see-eest maudiae-tüüpi – üks rohelise ja teine tumepunase õiega. Mu süda oli hetkega võidetud! 😀 Valisin rohelise variandi, sest tume hakkas kahjuks juba närtsima. Hind oli ka täitsa ok.Tegin ruttu ostu ära.  Mees pärast natuke ohkis, et jälle uus lill, aga ütlesin kiiresti, et see on väike taim ja võtab vähe ruumi. Lill oli küll nii suurde nutsakusse mul pakitud, nagu oleksin vähemalt palmi tahtnud koju vedada. 😆 Kui ta kodus lõpuks lahti võtsin, imestas isegi mees, et nii väike taim. 🙂

Murdsin mõnuga endale antud lubadust, , et enne ei osta ühtegi uut orhideed, kui kõik vanad taimed olen ise õitsema saanud. No kuidas sa jätad sellise iluduse poodi?

 Paphiopedilum maudiae green

Paphiopedilum maudiae green

Paphi õis

Paphi õis

Pildid on tehtud välguga, seega ei tulnud kõige paremad. Kui millalgi ilus päikseline päev tuleb, üritan veel pilti teha.

Nüüd on mul siis kahte erinevat tüüpi veenuskingad: pikkade praktiliselt ilma mustrita lehtedega ja lühikeste mustriliste lehtedega. Loodan, et hakkan ka uustulnukaga korralikult läbi saama! 🙂 Pean ta igatahes kiiremas korras ümber istutama, kuigi ta õitseb, sest ta on pandud läbipaistmatusse potti, ja sellised olen ma osanud kahjuks alati üle kasta, sest ei oska siis õigesti hinnata kastmise vajadust.

P.S. Lille sildile oli muidugi kirjutatud “Veenusking MIX”, aga sarnaneb täiesti maudiae´le, seega mina igatahes pean teda selleks. 🙂

Õunamoositegu

Arvasin, et selleks aastaks on mul mooside vaaritamisega juba ühel pool, kuid siis sain sõbranna käest kaks kotitäit õunu (kuna meie selleaastane õunasaak on kehvavõitu, tegelikult lausa olematu) ja need tuli siis kuidagi ära realiseerida. Tahtsin moosi teha, aga mitte kõige tavalisemat, sest see tundus igavavõitu, vaid ikka mingi lisandiga. Kohe küll tegemiseks ei läinud, sest küll polnud aega, küll ei tulnud meelde, küll polnud vaimu peal. Kotid seisid siis umbes nädalajagu või kauemgi jahedas esikus. Kui lõpuks moositeoks läks, kartsin küll kottidesse vaadata, et mine tea, mis elu seal juba käib, aga ei midagist, kõik olid ilusti ornungis. 🙂

Õunu oli kahte erinevat sorti, kummagi sordi nime ei tea. Moosi tegin ka siis kahe erineva maitsega – kardemoni-kaneeliga ja piparkoogimaitseainega. Oi, kuidas ma vihkan õunte koorimist, puhastamist, hakkimist. Ei meeldi lihtsalt selline nikerdamine. 😳 Seetõttu pole ka siiani õunakooki teinud. Nüüd sain aga päris mitu kilo õunu ära puhastatud ja hakitud, koorima siiski ei hakanud, sest need ju koduaia õunad, olgugi et mitte enda oma. Potti panekuks jäi ühtesid heledaid õunu 1,25 kilo ja punaseid õunu 2,75 kilo, ülejäänud ained arvestasin siis ümber vastavalt nende kogusele.

Kardemoni-kaneeli-õunamoosi sain neli purki.  Retseptis oli ette nähtud ainult kardemon, aga tegemise käigus hakkasin kahtlema, kas ainult sellega tuleb ka hea maitse, viskasin siis ühe kaneelikoorepulga ka potti. Tuli päris magus moos, kuna õunad ise olid ka magusad, mitte hapukad,  aga suhkrut panin vastavalt retseptile. Tahtsin siis lisada sidrunimahla, et sellega moosi hapumaks saada, aga loomulikult, mida kapis polnud, oli sidrun. 😕 Panin siis õunamahla, aga ega seegi eriti asja parandanud. Lõpuks saputasin veel natuke sidrunhapet potti, aga ikka ei mingit erilist vahet. Läks siis sellise maitsega purki.

Õuna-kardemoni-kaneelimoos

Õuna-kardemoni-kaneelimoos

Teiseks tegin piparkoogimaitseainega moosi. Kuna isa on seda juba mitu aastat teinud ja kiitnud ning leidsin ka selle retsepti, mõtlesin järele proovida. Seda tuli kokku kaheksa purki.

Piparkoogimaitseainega õunamoos

Piparkoogimaitseainega õunamoos

Kui tavaliselt kipuvad mu moosid vedelavõitu tulema, siis õunakad tulid lausa nii paksud, et tõstsin moosi nagu paksu putru lusikaga purkidesse. Kuna ma ei koorinud õunu, jäid tükid sisse. Hiljem küll mõtlesin, et oleks ehk pidanud moosid saumikseriga üle käima, et tükkidest lahti saada, kuid tegemise hetkel mõistus selle koha pealt ei töötanud. Kuid käivad nii ka. 😛

Mõlemad retseptid on pärit sellelt lehelt.

Sõbranna käest on loota mul ühte kõrvitsat, seega tundub, et vaaritamist jagub kauemaks. 🙂

Õuna-rosinamuffinid

Täna tulid siis ahjust selle kütteperioodi esimesed küpsetised – õuna-rosinamuffinid. Õpetus pärit “Pereköögi kokaraamatu” esimesest osast.

Õuna-rosinamuffinid

Õuna-rosinamuffinid

Õiteaeg on käes – Cattleya hübriid :)

Selle loo teiseks pealkirjaks võiks vabalt olla “Algaja õnn” 😀

See oli alles juulikuus, kui ma käisin Mustamäe Haiglas ja sealt sai kaasa toodud üks äraõitsenud, natuke õnnetu Cattleya hübriid, mis ümberistutamise käigus jagunes iseenesest kaheks. Arvasin, et olen esialgu sellegi üle õnnelik, kui nad mul elus püsivad, rohkemat ei hakanud lootmagi. Kuid juba natuke aega pärast istutamist vaatasin, et esimese Kati juures toimub midagi kahtlast: hakkasid tekkima õiepungade moodi moodustised. 😯 Edaspidi ei julgenud lille juures õieti hingatagi, et jumala pärast midagi temaga ei juhtuks. Aga kõik läks hästi ja nüüd saan teile näidata pildiseeriat õite arengust. See on siis ühtlasi mu esimene mitte-kuuking, mille olen ise õitsema saanud. 🙂 Lõhna pole sellel kahjuks veel avastanud.

Midagi toimub, 12.08

Midagi toimub, 12.08

Juba suurem, 17.08

Juba suurem, 17.08

28.08

28.08

06.09

06.09

Veel teisest suunast

Veel teisest suunast

20.09

20.09

Veel teisest suunast

Veel teisest suunast

30.09

30.09

Õied avanevad, 02.10

Õied avanevad, 02.10

Õied lahti, 04.10

Õied lahti, 04.10

Õied teise nurga alt

Õied teise nurga alt

Lähedalt

Lähedalt

Nr 1 täies ilus

Nr 1 täies ilus

Mõni aeg hiljem hakkasid ka Katil nr 2 tekkima õienupud, seega üsna pea saan (loodetavasti) teile veel neid toredaid õisi näidata. 🙂 Praegu on ta omadega nii kaugel:

Nr 2, 04.10

Nr 2, 04.10

Varsti jälle! 😉

EDIT: Olen siiski järjekindlalt oma lille nuuskimas käinud ja täna siis lõpuks tundsin, et tal on mõnus nartsissi- või liilialõhn juures. 🙂

Eilsed pildid said tehtud täiesti halli ilmaga. Täna tegin ühe klõpsu ka päikesega.

Cattleya päikesesäras, 05.10

Cattleya päikesesäras, 05.10

Uuendatud 05.10.13

Pooleli…

Olen ka nüüd oma käsitöö tegemise vaimu jälle üles leidnud. Esialgu pole ühtegi valmis asja ette näidata, sest nokitsen midagi suurt teha, mis on mul juba kaua-kaua pooleli ja lausa kisendab valmis tegemise järele. Seega oodata tuleb veel kaua, kui ma vahepeal hoopis ei tüdine. 😀 Lohutuseks üks pilt ka. 🙂

Pooleli...

Pooleli…

%d bloggers like this: