Monthly Archives: mai 2014

Martsipani-kaerakliikattega rabarberikook

Selle aasta esimene rabarberikook siis. Retsept jälle Aet Trisbergi käest. Väga hästi õnnestus. 🙂

Martsipani-kaerakliikattega rabarberikook

Martsipani-kaerakliikattega rabarberikook

Kuukingad õitsevad

Ootasin sel kevadel kannatlikult, et kõik kuukingad, mis õitsema tahtsid hakata, oma õied avaksid, et saaks nad siis ka üle pika aja pildile püüda.

1. Phalaenopsis ‘Wildflower’ õitses juba veebruaris, temaga koos lillade väikeste õitega kuuking. Wildflower´it näitasin juba selles postituses, lilla kuuking jäi pildistamata.

2. Neid kahte kutsun ma sel kevadel saatusekaaslasteks, sest mõlemal oleks tulnud kaks õievart, kuid oskasin kummalgi ühe varre ära murda. 😥

Saatusekaaslased, 04.04.14

Saatusekaaslased, 04.04.14

Saatusekaaslased lähemalt, 04.04.14

Lilla kuuking õitseb siiani uhkelt oma viie õiega, minikuuking on juba ammu lõpetanud.

Punakaslilla kuuking, 27.05.14

Punakaslilla kuuking, 27.05.14

3. Õitsema hakkas roheline kuuking. Tema üle on mul eriti hea meel, sest ta pole vähemalt 2 aastat õitsenud. Ja ta on ikkagi mu esimene orhideeline ning seetõttu eriline lemmik, kuigi alguses, kui mees ta emadepäevaks 2010.-ndal aastal kinkis, polnud ma ta õite värvist väga vaimustatud, sest oleksin soovinud hoopis lillat tooni kuukinga. Aga see arvamus on juba ammu muutunud. 🙂 Vahepeal tahtis vägisi lilledemaale minna, kuid sain ta siiski päästetud. Tegelikult on ta igal talvel hakanud õievart kasvatama, kuid vähese valguse tõttu on juba mitu korda õienupud ära kuivanud.

Ühe õiega, 18.05.14

Ühe õiega, 18.05.14

Õis lähemalt

Õis lähemalt

Pilves ilmaga, 20.05.14

Pilves ilmaga, 20.05.14

Olen väga täpiline

Olen väga täpiline

Kahe õiega, 26.05.14

Kahe õiega, 26.05.14

4. Valge kuuking õitses ka üle mitme aasta. 🙂 Temaga sama teema nagu rohelise kuukingagagi: tahtis teise ilma minna ning mitu korda õienupud ära kuivatanud.

Valge kuuking, 24.05.14

Valge kuuking, 24.05.14

Õunapuude õievahus

Sel kevadel on vist küll igal pool õunapuud nii õisi täis, et lehedki ei paista välja. 😀 Nii ka meil. Ei saanud ju jätta sellist ilu jäädvustamata. Nii kaugelt kui lähedalt.

Õunapuud, mai 2014

Õunapuude pitsivaht, mai 2014

Õunapuu, mai 2014

Küll on ilus

Õunapuu, mai 2014 Õitemeri, mai 2014

Siin alles suurel õunapuul õied avanevad…

Suure õunapuu õied avanevad, mai 2014

…ja mõni päev hiljem

Suur õunapuu õitemeres, mai 2014

Loodame siis sügisel suurt õunasaaki! 🙂

 

 

Lasteaia lillelaat

Täna õhtul toimus lasteaias järjekordne iga-aastane kevadine lillelaat (minu jaoks kahjuks viimane, sest laps lõpetab järgmisel nädalal juba lasteaia :(), kus siis iga rühma lapsed ja õpetajad müüvad endakasvatatud lilli, kurke, tomateid, meloneid jm ja korjavad nii rühmale raha. Väga tore üritus!

Esimesel aastal käis seal L., sest mina sitsisin sel ajal tööl. Osta ta muidugi midagi ei tahtnud, kuid enne väravast välja ka ei lastud, kui midagi ostis.:D Valis siis kirsstomati. Väga hea valik, sest ühest taimest tuli mõnuga väikeseid maitsvaid tomateid. Mees korjas loomulikult tomatist seemneid ja nii ta on meil igal aastal jälle kasvuhoones kasvamas, nüüd juba kolmas aasta. 🙂

Eelmisel aastal sain laadale ise minna. Naasin mitme peiulille- ja kosmosetaimega. Õitsesin kaua ja kosmos laiutas peenras korralikult. 😀

Ja nüüd siis selleaastane saak: kolm potti peiulilli, kaks potitäit aednelke, pruudisõlg, varretu priimula ja täielik titekas melon.

Lasteaia lillelaada saak

Lasteaia lillelaada saak

Pärast poeskäiku võtsin taimed kohe ette. Peiulilled ja nelgid rändasid suurde lillepotti, mis seisab meil igal aastal trepi peal.

Peiulilled ja aednelgid

Peiulilled ja aednelgid

Priimula läks Arendsi kiviriku ja “külalise” manu ning pruudisõlg pojengi kõrvale. Las laiutavad seal võidu. 😛

Varretu priimula

Varretu priimula

Pruudisõlg

Pruudisõlg

Meloniga tegelegu edasi mees. 🙂

Loodan, et taimed kosuvad kenasti, lähevad ilusti õitsema ning teevad seda kaua!

Veel juhtus selline vahva asi, et sain laadal oma kaktustest lahti. Siilikuid oli mul terve suur kausitäis – mitukümmend tükki ja läks kõige täiega müügiks. Kümne minutiga oli müüdud, kuigi kartsin, et keegi ei taha neid. 😛 Eelmisel aastal saime samal moel üle jäänud arbuusitaimedest lahti. 🙂

Oli tore õhtu! 🙂

Peenra ülevaate vol 2

Pole oma peenart nüüd mõnda aega näidanud, sest vahepeal polnud lihtsalt ühtegi õitsejat. Eile siis käisin fotokaga mööda aeda ringi ja muudkui klõpsisin. 🙂

Arendsi kivirik on juba vähemalt kaks nädalat õitsenud, seetõttu on õied juba päikese käes pleekinud. Tegelikult peaksid nad tumepunased olema. Aga ajab uusi õienuppe juurde, ehk saan millalgi uue pildi teha.

 

Arendsi kivirik, 22.05.14

Arendsi kivirik, 22.05.14

Samal ajal kivirikuga läks õitsema Kaukaasia kitsekakar. Tema veel väsimuse märke ei näita ning uusi pungi tuleb aga peale. 🙂

Kaukaasia kitsekakar õitseb, 21.05.14

Kaukaasia kitsekakar õitseb, 21.05.14

Esimesed lupiiniõied hakkavad ka avanema.

Lupiin hakkab õitsema, 21.05.14

Lupiin hakkab õitsema, 21.05.14

Pojeng paisutab aga pungi.

Pojengi õienupud, 21.05.14

Pojengi õienupud, 21.05.14

Pojeng ja lupiinid, 21.05.14

Pojeng ja lupiinid

Varsti avanevad ka kurekellal õied.

Karukella õienupud, 22.05.14

Karukella õienupud, 22.05.14

Ja veel on peenrasse sattunud üks väike külaline, mida meil aias ikka siin-seal õitseb.

Väike külaline

Väike külaline

Suureõieline kellukas ja päevaliilia kasvatavad esialgu ainult lehti, neist pilti tegema ei hakanud. Võrkiiristest ja laukudest vist sel aastal siiski asja ei saa. 😦 Jäin oma mahapanekuga lootusetult hiljaks, aga ehk siis uuel kevadel…

Vahepeal tegin natuke peenart jälle ümber. Panin osa kollaseid nartsisse peenras teise kohta, valged nartsissid torkasin ka maha ning veel luurasin mööda aeda ringi ning tõin mõned tulbid oma peenrasse. 🙂

Kevad on ikka fantastiliselt ilus. Eriti veel, kui viljapuud õitsevad. Nende ilu ei jõua lausa ära imetleda. 🙂

Ploom õitseb, 21.05.14

Ploom õitseb, 21.05.14

Ploomi õied lähemalt

Ploomipuu

Ploomipuu

Tegelikult on meil ka üks suur vana ploom, aga selle 7,5 aasta jooksul, mil me siin elanud oleme, on ta korralikult vilja kandnud ainult ühe korra, teistel aastatel mõni üksik vili kui sedagi. Isegi noorem puu kannab rohkem. 😡 Juba mõnda aega räägin, et parem maha võtta. Võtab ainult ruumi, selle asemele saaks midagi muud hoopis panna. Aga ei, seisab endiselt. 😡

Esimesed õunapuuõied, 21.05.14

Esimesed õunapuuõied, 21.05.14

Pirni õied

Pirni õied

Väike pirnipuu, 21.05.14

Väike pirnipuu, 21.05.14

Veel hakkas aias basseini ääres õitsema üks põõsas, mille nimi praegu üldse ei koida. Ilus põõsas on. 🙂

Põõsas õitseb, 21.05.14

Põõsas õitseb, 21.05.14

Põõsa õied

Põõsa õied

Varsti jälle…

Edit: Põõsa nimi tuli meelde. Loomulikult on see enelas. 😀

 

 

 

“Lillekesed” rohus :P

Keset kõige ilusamat kevadpäeva näitan mina teile pakse villaseid käpikuid, mis ma täna hommikul lõpuks valmis sain. 😀 Nende kinnaste kohta võib küll öelda paljuharutatud kaunikesed, sest seda tööd sai ikka kõvasti ja kaua tehtud. 🙄 (Vaatasin järele, et seda postitustki alustasin juba eelmise aasta 1. aprillil ning selleks ajaks olin kindaid jõudnud juba korra harutada ning jälle kududa. Seega alustasin 2013. aasta alguses.)

Kui alustasin esimest korda kudumist, võtsin päris jämeda lõnga ning vardad nr 3 ja lõin varrastele 56 silmust. Tahtsin teha kinnastele “kunstnikerdustega” randmeosa – pitsilisi, vitsaga ja puha. Väga ilus tuli. 🙂 Siis jõudsin labaosani. Nüüd lisasin silmuseid juurde nii palju, et saaks juhendi järgi 62 silmust, võtsin vardad nr 3,5, kudusin nagu puupulkadega, kui aga mingi aja pärast hakkasin kinnast kätte proovima, oli see kitsas mis kitsas. o_O Harutasin siis esimest korda üles. 😦

Nüüd lisasin igale vardale ühe silmuse juurde, et kindaosa laiemaks saaks. Kätte proovides oli nüüd laius paras. Jõudsin kudumisega juba kokkuvõtmiseni, kui lõpuks lõi “selgus” pähe: kui ma jätangi need kindad selliste randmetega, ulatuvad need mulle poole käsivarreni (kinda muster algab tegelikult juba enne käelaba ning kindad niisamagi on üsna pikad) ning kuidas ma neid siis kannan? Kudumise isu sai selle “avastusega” otsa ning kindad jäid selle aastani seisma.

Nüüd märtsikuus tuli lõpuks tahtmine nende kudumist jätkata, õigemini otsast alata, sest pidin töö järjekordselt üles harutama. 😥 Seekord ei hakanud ma midagi uut enam leiutama, vaid kudusin kõik nii, nagu muster ette nägi, ainult silmade arv oli siis nelja võrra suurem ning vardad võtsin kohe algusest nr 3,5. Siiski silmuseid ei loonud ma tavaliselt varrastele, vaid kahe värviga korraga. Kindaraamatutes on selle loomise kohta juhend kenasti olemas, aga ma olen vist nii juhm, et ei saanud ei joonisest ega sõnalisest õpetusest aru, seega tegin seda omamoodi. 😛

Kui tavaliselt loon silmused kahele vardale korraga, et need liiga tihked ei tuleks, siis nüüd kasutasin ainult ühte varrast, sest silmad tulid isegi niimoodi paraja tugevusega. Esimese silmuse lõin valge lõngaga nagu tavaliselt, siis võtsin punase lõnga ja lõin punase silmuse samale vardale ka tavalisel viisil. Ja hakkasin aga ühe lõngaga ja teise lõngaga kordamööda tegutsema, lõngu vahetasin eespool. Ei midagi keerulist! 🙂 Aega võttis kaks korda rohkem kui ühe lõngaga, aga huvitav tulemus jäi.

Tegelikult peaksid need küll olema Halliste kaheksakannad, aga mulle meenutavad nad sellise värvilahendusega täiega lilli. 😀 Muster järjekordselt pärit raamatust “Eesti kindakirjad”. Kui ma selle raamatu ostsin ja seda mustrit seal nägin, tegin kohe otsuse, et kunagi tahan ma seda kindlasti kududa.

Minu “lillelised” käpikud said siis sellised 🙂

 

Minu "lillelised" käpikud

Minu “lillelised” käpikud

Kinda pöial tagantpoolt

Kinda pöial tagantpoolt

Kindad said tõeliselt soojad, kuna muster oli päris tihe ning lõng üsna jäme. Näitan ühte ka pahemalt poolt, et näeksite, milline hull lõngade põimimine mul käis. 😛

Kinnas pahemalt poolt

Kinnas pahemalt poolt

Lõngaks oli jälle Novita Nalle ning vardad siis 3,5.

 

Maasika-kohupiimamuffinid

Leppisime töökaaslastega juba ammu aega tagasi kokku, et teeme millalgi küpsetiste päeva, s.t igaüks küpsetab kodus midagi magusat ja võtab tööle kaasa kõigile maitsemiseks. Täna jõudis siis lõpuks see päev kätte.

Mina valisin tegemiseks maasika-kohupiimamuffinid. Juba mitu nädalat on mind piinanud mingi kohupiimaga küpsetiste nälg ja seetõttu said ka need muffinid kohupiimaga. 🙂 Algne retsept näeb tegelikult ette hoopis vaarikaid, kuid need on meil juba ammu sügavkülmast otsa saanud, seega asendasin need sujuvalt maasikatega. 😀

Retsepti võtsin jälle Aet Trisbergi raamatust “Maitseelamused tervise heaks”, kuid ta blogis on see ka kenasti avaldatud. Muffinitele oleks pidanud veel tulema glasuur peale, kuid sinna oleks pidanud lisama muscovado suhkrut, mida mul kodus pole, ning kolme teelusikatäie pärast ei hakanud seda poest ostma ka. Proovisin siis oma Demerara suhkruga, kuid see ei kavatsenudki võis sulama hakata, seega jäi glasuur ära.

Mõnusad maheda, natuke hapuka maitsega muffinid said. Tahaks neid päris maasikatega ka teha, tulevad kindlasti veel paremad.

Maasika-kohupiimamuffinid

Maasika-kohupiimamuffinid

 

%d bloggers like this: