Monthly Archives: november 2014

Lapse kaelus nr. 2

Kolm aastat tagasi sai lapsele kootud selline kaelus. Nüüd on see üksjagu väikseks jäänud, üle pea tirides jäävad nina ja kõrvad vägagi ette, seega oli uut vaja.

Seekord otsustasin talle kududa sarnase, nagu endale sai tehtud, ainult mustri asemel triipudega. Natuke kodustes lõngajääkides inventeerimist ja sobivad toonid olidki koos. 🙂 Kuna tegin kaelust “alamõõdulisele”, siis sama paljude silmustega loomulikult arvestada ei saanud: 288 silmuse asemel lõin 248 silmust ja edaspidised kahandused tegin ka proportsionaalselt sellega arvestades.

Seda ma parem ei hakka kirjutama, et alustasin ma ikkagi 288 silmusega, jõudsin juba esimeste kahandusteni, kui minu “õnneks” avastasin, et tore-tore, aga olen osanud kaelusele keeru peale tekitada. 😡 Varrast välja tirides siis vaatasin, et OMG kui suur see ümbermõõt oli. o_O

Tahtsin ka seekord kaeluse lõpetada nähtamatu mahakudumisvõttega, aga selge mõistus jättis mind vajalikul hetkel maha: lugesin ja vaatasin seda õpetust, tegin ka selle järgi algust, kuid mingist hetkest ei saanud enam tuhkagi aru, mismoodi värk ikka käib. :/ Eelmisest korrast ka ei mäletanud enam midagi. Panin silmused varrastele tagasi ja lõpetasin tavalisel moel, ainult võtsin jämedamad vardad ja üritasin kududa häääästi lõdvalt. Kuna aga nähtamatut mahakudumisvõtet tuleb teha sukanõelaga, tuleb selleks ka lõng ära katkestada ja kuna nüüd üritasin lõdvalt kududa, siis viimase kolmandiku peal hakkas tõsine kahtlus hinge pugema, kas selle lõngajupiga vean üldse lõpuni välja. :/ No kuidagi ikka vedasin, kuid lõngaotsa peitmiseks jäi seda ainult mingi 5-cm-ne jupp. Kuid hea, et niigi läits! 😀 Ja pea läks ka sellest “torust” ilusti läbi. 🙂

Päris kena tulemus sai mu meelest. 😛

Esimesel pildil on Markusel peas müts, mille ma juba mitu aastat tagasi talle kudusin. Mahub vabalt siiani pähe ja sobib hästi kokku uue kaelusega. 🙂

Markus kaeluse ja mütsiga

Markus kaeluse ja mütsiga

Kaelus

Kaelus

Lõngadeks olid siis erinevad kodused jäägid, ringvardad nr. 3½ 60 cm pikkused ja nr 4 40 ja 60 cm pikkused.

Nüüd peab  siiski hakkama vardaid kiiremini liigutama, sest järgmiseks hakkan kuduma ühte jõulukinki ja jõuludeni jäänud ainult kuu. 🙄

Advertisements

Uus säntpoolia

L-i sünnipäevast on juba pea kaks nädalat möödas, kuid ma polegi näidanud, millise lille ma talle kinkisin – lillakate õitega säntpoolia. Ilusaks teevad õied see, et need on vägagi mitmekordsed ja suht väikese suurusega, mitte lahmakad. Väga armas näeb välja! 🙂

Uusi õisi on päris palju tulemas, kuid ma ei jõudnud ära oodata, millal need kavatsevad lahti minna, seetõttu on osad õied piltidel üsna väsinud olemisega. Ja värv peaks ka lillakam olema, mitte nii sinine, aga üsna täpne siiski.

Lillakas säntpoolia

Lillakas säntpoolia

Õied lähemalt

Õied lähemalt

Kaneelisaiad

Selleks, et pitsa taigna tegemisest järelejäänud pärmi mitte raisku lasta minna, tuli sellega midagi ette võtta. Hirmus isu tuli kaneelisaiade järele. Üksvahe olid need Prismas väga hea hinnaga ja siis sai neid üle saja aasta jälle proovitud, kuid see tekitas ainult suuremat isu.

Ma isegi ei mäleta, kas ma kunagi olengi neid üldse küpsetanud – võib-olla 20 aastat või rohkem tagasi alles isakodus elades, aga siis läks see tegu ka suure tõenäosusega aia taha, kuna seal polnud lihtsalt kusagil pärmitaigent normaalselt kergitada. Toppisime taignakausi lihtsalt patjade vahele ja jäime ootama, kas tuleb sealt midagi tarka või mitte. Tavaliselt ei tulnud ja seetõttu hakkasin pärmitaigent vihkama. Viha läks üle alles paar-kolm aastat tagasi, sest Siin elades on radika peal väga mõnus taigent kergitada (isakodus polnud selliseid radikaid, kuhu oleks peale märgade kinnaste midagi peale panna saanud). Jahu on ka tavaliselt väga hea kergitusvõimega ja seetõttu taigen kerkib lausa mühinal. 😀

Retsepti võtsin Nami-Namist, kuid koguseid pidin jagama kahega, sest 50-grammisest pärmipakist oli järel enam-vähem pool. Kuid isegi selle poole kogusega sain 20 saiakest. 🙂 Osad tulid küll väiksemad, kui oleks võinud, sest ma rullisin vist taigna liiga õhukeseks, kuid muidu tulid nad väga mõnusad pehmed ja maitse oli väga hea. 🙂

Kaneelisaiad

Kaneelisaiad

Kaneelisaiad pealt

Kaneelisaiad pealt

Ilusa ilmaga päev

Vahelduseks juba pikka aega kestnud soojakraadidele, millega kaasnes totaalne hallus, sest taevas oli konstantselt paksus pilves, kõva tuul, rõskus ja sopp, on eilsest alates väljas külmakraadid. Nendega aga tulid kaasa silmipimestav päike, selge taevas, tuulevaikus ja valge kahutanud maa. Maailm muutus kohe palju-palju helgemaks. 🙂 Mulle meeldib!

Tegin kiiresti mõned klõpsud. Palju ei hakanud pildistama, sest külm hakkas. 😀

Aed 1

Aed 1

Aed 2

Aed 2

Härmatis

Härmatis

Härmatanud puuleht

Härmatanud puuleht

Kuidas mina teen pitsat

Eile oli meil üle tüki aja jälle pitsaõhtu. Aeg-ajalt ikka teen seda, aga mitte eriti tihti, sest see nikerdamine võtab nii palju aega ja on tüütu.

Pitsat teen iga kord ühtemoodi, oma retsepti järgi, sest siiani on see mul ikka hästi välja kukkunud. Põhja teen pärmitainast ja ise, mitte poe omast. Oli ka aegu, kus sai poest ümmargusi pakse põhjakärakaid ostetud, kuid mingist hetkest sai nendest kõrini, sest kuju polnud õige, liiga paksud, paha kahte ümmargust vormi korraga ahju suruda jne. Seega nüüd teen ise ja pitsat tuleb üks suur plaaditäis.

Selleks võtan ma natuke alla poole 50-grammisest pärmipakist (mitte kuivpärm!), lahustan 2 dl sooja veega, lisan tunde järgi soola, natuke suhkrut, 2 spl õli ja 4½ dl jahu. Segan taignaks kokku ja jätan tunniks ajaks sooja radika peale paisuma. Tavaliselt paisub hästi. 😉 Tuleb siis õhemapoolne taigen.

Katteks võtan 400-500 g hakkliha, pruunistan pannil, maitsestan soola, pipra ja hakklihamaitseainega. Kui hakkliha pruun, lisan veel parasjagu tomatipastat, segan läbi ning kuumutan veel natuke. Kallan pannilt ära. Siis panen pannile 400-500 g hakitud vorsti, ühe sibula ja paprika ning veel tomatipastat ning kuumutan läbi. Kallan hakkliha hulka kaussi ja segan kõik läbi.

Kui taigen on korralikult paisunud, rullin ta küpsetuspaberil õigesse suurusesse (natuke panen paberile ja taignarullile ka jahu, et kleepuma ei hakkaks), siis lohistan koos paberiga küpsetusplaadile, kallan vorsti-hakklihasegu peale, ajan laiali, peale raputan pitsamaitseainet. Kõige peale läheb ohtralt ananassitükke ja riivjuustu. Ja siis kogu kupatus 200-kraadisesse ahju küpsema, kuni juust on pealt kuldpruun.

Eilne pitsa tuli siis selline

Vorsti-hakklihapitsa

Vorsti-hakklihapitsa

Virsiku-kohupiimakook

Küpsetasin sel hooajal lõpuks ka ühe korraliku koogi. Valisin virsiku-kohupiimakoogi, sest retsepti vaadates hakkas suu jälle vett jooksma. Olen seda ka enne valmistanud, kuid millegipärast on blogisse panemata jäänud.

Retsept on taaskord pärit Lia Virkuse ja Pille Endeni “Pereköögi kokaraamatust”. Kirjutan selle siia ka.

VIRSIKU-KOHUPIIMAKOOK

Sidrunimaitselise kohupiimatäidisega kook on siin tehtud kompotivirsikutega, kuid kasutada võib ka marju, banaani- või õunatükikesi (vajadusel pikenda küpsemisaega).

Põhi: 125 g võid; 1 dl suhkrut; 1 muna; 1 tl küpsetuspulbrit; 3 dl nisujahu

Kate: 2,5 dl kohupiimapastat; 1 dl vahukoort; 2,5 dl hapukoort; 1 dl suhkrut; 1 sidruni mahl ja riivitud koor; 2 sl kartulitärklist; 2 muna; 2 tl vanillsuhkrut

Kaunistamiseks: 1 suur purk kompotivirsikuid

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna ning vahusta veel. Sega hulka küpsetuspulbri-jahusegu. Kata 26-28 cm läbimõõduga lahtikäiva võitatud koogivormi põhi tainaga. Sega omavahel katteained ning laota segu  tainale. Kaunistuseks lao peale kompotivirsikud. Küpseta 175° juures 1 tund.

Kook tuli mõnusalt mahlane, hapukas ja kerge.  Magusust lisavad siis virsikud.

Virsiku-kohupiimakook

Virsiku-kohupiimakook

Apelsini-pähklipätsid

Jälle küpsiste tegemise lainel! 🙂

Seekord tulid ahjust tumeda šokolaadiga apelsini-pähklipätsid. Eks selliste nõmedate hallide ilmadega tekib paratamatult isu magusa järele ja mida magusam, seda parem. 😛 Magusanälja vaigistamiseks sobib väga hästi mu meelest šokolaad ja eriti mõnus on see koos pähklitega. 🙂

Retsept on jälle võetud Pille Endeni ja Lia Virkuse “Pereköögi kokaraamatu” esimesest osast, kuid netis on ka seda päris palju liikvel, näiteks siin. Kasutasin täisterajahu valge jahu asemel, et oleks tervislikum. Mõnusad küpsised tulid, ainult soolaga oskasin millegipärast liiale minna. 😀 Väljanägemine pole küll eriti apetiitne. 🙄

Apelsini-pähklipätsid

Apelsini-pähklipätsid

%d bloggers like this: