Monthly Archives: november 2015

Õlleküpsised

Ma pole elu sees kordagi õlut joonud, isegi maitsta pole tahtnud, sest ainuüksi selle lõhn on minu meelest , kuid “Pereköögi kokaraamatus” oleva õlleküpsiste retsepti juures olev pilt oli nii ahvatlev, et mõtlesin siiski need järgi proovida. Hea lihtne valmistada ka.

Taigna tegin poolest kogusest ainetest, sest ei riskinud (ja ka ei oleks viitsinud) esimesel korral 60-70 küpsist valmis vorpida, mis võib-olla hiljem prügikasti rändavad, sest nende maitsest polnud mul mingit ettekujutust. Isegi taignakauss jäi puutumata – õlu ikkagi sees (tavalisest limpsime lapsega võidu seda pärast puhtaks 😛 )! 🙄 .

Plaaditäisi kogunes sellegipoolest kaks. Kuid nagu hiljem selgus, oleks võinud vabalt võtta terve koguse, sest esiteks oli küpsistel tõesti mõnus lehttaignaküpsiste maitse, nagu raamatus lubati, ja teiseks oskasin ma esimese plaaditäie praktiliselt mustaks kärsatada (tükk aega ei tahtnud ahi kuidagi korralikke tuure üles võtta ja kui lõpuks sai, oli mu valvsus juba jalutama läinud). 😳 Oh seda “rõõmu”, kui ahjuust paotades sealt paksu musta tossu tulema hakkas ja minut hiljem suitsuandur täiest kõrist üürgama kukkus. 😡 Teise plaaditäiega läks juba hästi, sest käisin seda vist iga kahe-kolme minuti tagant vaatamas. 😀

Õlleküpsised

Need tumedana paistvad kohad küpsistel on siiski pruunid, mitte mustad. 🙂

Panen retsepti siia ka kirja. 🙂

ÕLLEKÜPSISED

Õlleküpsiseid tasub proovida kõigil, ka neil, kes muidu õlut ei pruugi. Maitsevad nagu õhulised lehttaignaküpsised.

Tainas: 400 g võid (või margariini); 6 dl nisujahu; 2 dl õlut

Rullimiseks: 0,5 dl jahu

Peale: 2 dl suhkrut: 3 sl kaneeli

Sega toasoe või, jahu ja õlu ühtlaseks tainaks, pane 30-60 minutiks külma. Puista lauale veidi jahu ja rulli tainas õhukeseks. Sega suhkur ja kaneel madalas kausikeses. Lõika viinapitsiga (või mõne muu väikese vormiga) tainaplaadist pisikesed kettad ja kasta ühte külge pidi suhkru-kaneelisegusse. Lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 200° juures 10-15 minutit ehk helepruuni värvuse saavutamiseni.

Proovin teinegi kord. 🙂

Dendroobiumite õieilu

Aasta tagasi ostsin K-Rautast äraõitsenud Dendrobium bigibbum´i, mille viimase õieräbala järgi võis umbes aimata, millised õied tal olid. Üsna kiiresti hakkas ta uut võrset kasvatama ning nüüd, aasta hiljem õitseb.

Olen kõigest hingest püüdnud jäädvustada seda ilu, värvi, vormi ja õrnust, aga mu seebikaga on see ikka päris keeruline. Millegipärast kipuvad päris paljud pildid uduseks jääma ja õige värvi tabamisest ma ei hakka rääkimagi. 😦 Aga mingit aimu ehk saab. Kui lille vaatan, vaataksid nagu sügavusse uppuvad silmad vastu. Ristisingi ta Kaunissilmaks. 🙂

Tundmatu dendro õievars, 13.08.15

Tundmatu dendro õievars, 13.08.15

15.09.15

15.09.15

02.10.15

02.10.15

07.10.15

07.10.15

Lähemalt, 07.10.15

Lähemalt, 07.10.15

Esimesed õied avanevad, 19.10.15

Esimesed õied avanevad, 19.10.15

19.10.15

19.10.15

Kaks õit lahti, 20.10.15

Kaks õit lahti, 20.10.15

20.10.15

20.10.15

30.10.15

30.10.15

Teise nurga alt, 30.10.15

Teise nurga alt, 30.10.15

Nüüd on siis kõik õied lahti. 🙂

Kaunissilmal 8 õit, 14.11.15

Kaunissilmal 8 õit, 14.11.15

Teisest küljest, 14.11.15

Teisest küljest, 14.11.15

Kaunissilm, 14.11.15

Kaunissilm, 14.11.15

Natuke hiljem hakkas õitsema mu esimene, lillade õitega dendroobium. Ei tea, kas tänu õues veedetud suvele, kuid uus võrse tuli eelmistest palju võimsam ning seekordsed õied on ikka eriti pirakad. 🙂

Lillal dendrol 5 õit, 14.11.15

Lillal dendrol 5 õit, 14.11.15

Lilla dendroobium, 14.11.15

Lilla dendroobium, 14.11.15

Et saaks aimu õite erinevusest, panin nad kõrvuti.

Kaks dendrot koos, 14.10.15

Kaks dendrot koos, 14.10.15

Varsti on ehk järgmistest õitsejatest uudiseid oodata. 🙂

 

Kardinarõngastega jõuluehted

Toon natuke jõuluvalgust tänasesse üsna halli päeva. 🙂

Katariina blogi uurides jäid mulle silma isemoodi jõuluehted. Ei tundunud väga keerulised teha olevat ja kuna ma oma jõulupatju tõenäoliselt/nagunii valmis ei jõua, aga midagi olen ikka igaks jõuluks nikerdanud, võtsin need kaunistused endale plaani. Täpselt samasuguseid poleks ma teinud, kuid ettekujutus hakkas tekkima. Mõni aeg hiljem midagi guugeldades sattusin Heli käsitöö-blogisse, kus nägin ka üsna sarnaseid kuuseehteid. Mulle hakkasid need kivikesed nende keskel meeldima. Ja siis leidsin Dropsi lehelt samasuguste ehete õpetuse – ei pidanudki ise leiutama hakkama, kuigi ega see midagi keerulist poleks olnud. 🙂

Heegeldamine oligi lihtne, ainult kivikeste paikasaamine ning lõngaotste peitmine oli paras tüütus. Kuid tulemus tuli super armas. Kuigi kivikesi kiiruga ostma minnes kahtlesin natuke, kas lilled on just parim valik, on nad nüüd nagu täpp i-l, sest ehteid vaadates näeksin nagu ilusates jäälilledes aknaid. Kas teile ei tundu?

Kardinarõngastega jõuluehted

Kardinarõngastega jõuluehted

Nagu jäälill aknal

Nagu jäälill aknal

Kuna kuuske pildistamise jaoks kapist välja tirima ei hakanud, “kaunistasin” hoopis õunapuud. 😀

Esimese kaunistuse heegeldasin Titan Wool Egittoga, kuid sellega heegeldada oli jama ning värv oli ka liiga kollakas. Järgmised tegin juba Schachemayr Cataniaga. Heegelnõelteks olid nr. 2 ja 2½.

Kuna kivikesed ostsin siis, kui esimene oli juba valmis heegeldatud, ja ma ei viitsinud kivi eraldi külge kinnitama hakata, jäi see siis ilma.

Minu kardinarõngad olid suuremad kui õpetuses – 4 cm läbimõõduga.

%d bloggers like this: