Monthly Archives: veebruar 2016

Ebaõnnestunud trühvlitegu

Iseseisvuspäeva puhuks mökerdasin mascarpone-kamatrühvleid teha. 😀 Retsept pärit selleaastasest Kodukalendrist. Kellel sellist kalendrit seina peal ei ripu, saab retsepti näha autori blogist.

Nagu juba pealkirjas öeldud, läks see asi aia taha. Ma ei tea, milles viga oli, kas mascarpone oli liiga pehme (kasutasin Vigala piimatööstuse oma) või tegin mina midagi valesti, kuid trühvlid ei tahtnud kuigi tahedaks jääda. Kuigi hoidsin segu nii kaua külmas kui ette nähtud, kui aga pallikesi hakkasin veeretama, oli mul käte vahel pehme plödine käkk. 😦 Kuidagimoodi sain pallid ikka tehtud, aga kui hiljem neid šokolaadiga katma hakkasin, oli käes järgmine häda: siis ei tahtnud see trühvlitele kuidagi pidama jääda. Ei tea, kas ajasin šoksi liiga vedelaks, oli see valet sorti (kasutasin küpsetamise oma), olid pallid ikka liiga pehmed või asi ikkagi minu saamatuses, kuid šokolaad praktiliselt voolas trühvlite pealt maha. Kui ta oli natuke jahtunud ja vähe tahedam, jäi natuke paremini peale, kuid ilmselgelt ei saanud ma sellist ilusat ja krõmpsu ümbrist, nagu oleks pidanud. 😦 Seda on pildiltki näha. Lõpuks sai mökerdamisest villand ja keerutasin ülejäänuid kama-kaneeli-suhkrusegus. Selleski osas astusin natuke ämbrisse, sest kaneel kuivast peast pole kuigi mõnus. 😦 Oleks pidanud hoopis kakaopulbri valima. Paar tükki jäid üldse katteta.

Mascarpone-kamatrühvlid

Mascarpone-kamatrühvlid

Oli ikka üks ämber-tegu küll! Isegi maitsega ei jäänud väga rahule: mascarpone oli nii rammus sees, nagu oleks selle asemel puhast võid kasutanud, ja jõhvikaid polnud ka sees tunda (ostsin poest kuivatatud variandi, kuid kahjuks ei taibanud pakendilt lugeda, et sinna on ikka korralikult suhkrut sisse lisatud). 😦

Mis viltu peab minema, see läheb viltu juba lõpuni välja, teadis tark Murphy ütelda. No väga hullud need käkid ei tulnud, kuid oleks saanud kindlasti palju paremini.

Edit: Takkajärgi võin ütelda, et kui trühvlid olid tükk aega külmas seisnud, muutusid nad ikka kõvemaks  ning kõlbasid täitsa hästi. 🙂 Ainult külmast välja võetuna tuli kiiresti nad nahka panna, et uuesti pehmeks ei muutuks.

Allkiri

Täpi-Triinu õitsemine

Ostsin selle armsa minikuukinga aasta tagasi kaubamajast (jutt selle kohta siin). Nüüd on tal esimesed minu kasvatatud õied – kokku kuus õit, kuid ehk on lisa loota. Mulle nii meeldivad tema õrnlillad täpilised õied ja kontrastiks tumedad-tumedad lehed ja õievars.

12.02.16

12.02.16

12.02.16

Täpi-Triinu, 24.02.16

Täpi-Triinu, 24.02.16

6 õit lahti, 24.02.16

6 õit lahti, 24.02.16

Ühelt poolt, 24.02.16

Teiselt poolt, 24.02.16

Allkiri

Valge säntpoolia

“Palju õnne mulle sünnipäevaks!” ütlesin mehele ja ulatasin talle K-Rautas valge säntpoolia pihku. L. ei saanud algul muffigi aru. Kuid olin just endale välja valinud valge satsilise säntpoolia – sellise, mida juba 8 kuud olin taga ajanud. Boonuseks veel õite kroonlehtede roosakad ääred. Küll ma olen alles rahul! 🙂

Potile oli peale kirjutatud “Saintpaulia Spectra Extra mix”.

Valge säntpoolia õied

Valge säntpoolia õied

Valge säntpoolia

Valge säntpoolia

Pildid natuke hägusad, sest fotoka aku oli tühjavõitu ja valgus jälle olematu. Olen enda peale veel tige, sest pildistamise käigus oskasin ühe suure lehe ära murda. 😦

Allkiri

 

Õlasall First Frost

 

Õlasalli nr. 2 keskmine osa

Nüüd näitan põhjust, miks mul viimasel ajal tuli takus on olnud. 🙂

Lapse klassijuhatajal oli tähtis sünnipäev – 50, ja sel puhul soovisin talle isiklikult kinkida tänutäheks midagi omatehtut. Mis oleks ilusam kui üks õhuline pitsist õlasall? Vähemalt minu arvates on see igati sobiv ja väärikas kingitus. 🙂

Kuna Haapsalu salli kudumise oskusi mul pole, pidin leppima lihtsama variandiga. Esimeseks valikuks sai üks nuppudega üsna Haapsalu salli laadne “toode”. Olin juba üsna palju seda kudunud ja jõudsin mustriga nuppudeni, kuid siis jäin edasi toppama. Nuppude kudumine lihtsalt ei õnnestunud. 😦 Teadsin, mida tegema pean, aga kuidas, et tulemus ilus ka jääks, see jäi mulle mõistetamatuks. Selle asemel, et venitada nupu silmuseid, venis mul ainult see silmus, kust ma neid välja kudusin. 😡  Seega tagasireal silmuste läbikudumine ei õnnestunud kuidagi. Kui olin kaks päeva järjest igatemoodi proovinud, sai mul lõplikult villand ja andsin alla. Nupud jäävad tulevikumuusikaks! Võtsin ette hoopis mustri, mida juba ammu olin soovinud proovida.

Kudumine läks ladusalt, kuigi eks suure kiirustamisega oskasin nii mõnegi apsaka sisse teha, mida siis harutama pidin. Kuid harjutasin end kiirelt peale iga rea kudumist üle vaatama, ega mingit jama sisse ei tulnud. Oli küll tüütu tegevus, kuid veel hullem oleks pärast mitme rea harutamine. 🙄 Tempo oli küll meeletu, sest vabadel päevadel ja õhtutel sain ainult kududa, töö juures õnnestus ainult mõni üksik rida. Aga õnneks sain siiski õigeks ajaks valmis, kuigi vahepeal hakkasin selles juba kahtlema.

Kui peale pesemist hakkasin salli sirgu venitama, venis see minu jaoks ootamatult suureks, tegelikult laiaks. :O Pigem kipuvad kudumid mu tugeva kudumistehnika tõttu ettenähtust väiksemaks jääma, nüüd aga siis niimoodi. Ülevalt alla mõõt tuli ettenähtult 76 cm, kuid laiuseks kujunes lausa 170 cm. o_O

Õlasall First Frost - 76 x 170 cm

Salli siruulatus 76 x 170 cm

Jäin tulemusega väga rahule. Ilus muster ja värv! 🙂 Järgmist õlasalli võiks proovida veel peenema lõngaga kududa.

Tegin pilte nii lähemalt kui kaugemalt. 😛 Kuna väljas ainult sajab ja on ligi 100% niiskust, siis pildistamine kujunes täiesti tubaseks, välguga ja laelambiga isegi päeva ajal. 😦

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Äärmine muster...

Äärmine muster…

...ja tipud

…ja tipud

Nagu ämblikuvõrk

Nagu ämblikuvõrk

Õlasall nr. 2 - First Frost

Selline see õpetaja kingitus siis sai.

Õpetaja kingitus

Õpetaja kingitus

Millegipärast käis jälle jõnks südamest läbi, kui salli sisse pakkisin. Nagu oleks tükikese südamest kaasa pannud. Eelmise salliga oli sama lugu. Nojah, südamega ju kootud… Tuleb mingil ajal endale ka vähemalt üks valmis meisterdada. Plaanis on tegelikult juba ammu.

Täna hommikul käisime lapsevanemate ja lastega (kes veel terved olid) siis õpetajale laulmas, õnne soovimas, lilli-kingitusi üle andmas. 🙂 Eks paistab, kas salli osas tagasisidet ka veel saan. 😛

Muster pärit jälle Drops Design´ist.

Lõngaks jälle Drops Design´i Lace, värv nr. 3620 punane. Nendel piltidel, kus sall on tumepunane, on õige toon. Palju lõnga kulus, ei oska öelda, sest pole majapidamises nii peent kaalu. 😛

Ringvardad nr. 3½, 80 cm pikad.

Nüüd lähen oma uimase käsitöötempo juurde tagasi, sest selline hull tormamine pole ikka üldse minu teema. 🙄 Mulle meeldib käsitöö mõttes pigem näljane olla, mitte pidevalt ülesöönud. 🙄

Jama on see, et tegin eile öösel Drops-lõngade tellimust ja no vähemalt pooli asju ei olnud poodides olemas. Jälle plaanid pea peal. Eks siis tuleb midagi muud plaanitute asemel seni teha. 🙂

Õlasall First Frost diivanil

Allkiri

Colmanara ‘Masai Red’ – järjekordne õitsemine

Viimasel ajal on nii kiire olnud, et pole olnud aega isegi siia midagi postitada. Nüüd õnneks aega jälle rohkem käes. 🙂

Vahepeal hakkas Colmanara ‘Masai Red’ jälle õitsema. Sel aastal jälle kahe õievarrega. Ühel varrel 8 ja teisel 7 õit. 🙂

31.12.15

31.12.15

Kolmanara 1. õievars, 10.01.16

Kolmanara 1. õievars, 10.01.16

Kolmanara 2. õievars, 10.01.16

Kolmanara 2. õievars, 10.01.16

Nüüd on kõik 15 õit avanenud. 🙂

Colmanara 'Masai Red', 28.01.16

Colmanara ‘Masai Red’, 28.01.16

Kolmanara 1. vars 8 õiega, 01.02.16

Kolmanara 1. vars 8 õiega, 01.02.16

Kolmanara 2. vars 7 õiega, 01.02.16

Kolmanara 2. vars 7 õiega, 01.02.16

Nendel tumedatel piltidel näeb lõpuks õite õiget värvust – tal ongi mustjaspruunikad tupp- ja kroonlehed ning tume roosakaspunane huul. 🙂

Homme ehk uus postitus!

Püsige terved või ravige end korralikult, sest taud murrab hoolega, vähemalt meil siin küll: tööl mul meeletult palju tõbiseid, poja klassis ainult umbes kolmandik käibki kohal, ülejäänud haigusega maas, k.a Markus. 😦 Need nõmedad tatised ilmad ka ei soosi terve-püsimist.

Allkiri

 

%d bloggers like this: