Category Archives: Muud jutud

Väike kokkuvõte tehtust

Juba paar päeva oleme möllanud uues, 2017.-ndas aastas. Möödunud aasta oli suhteliselt segane kogu maailmale, kuid karta on, et uus tuleb veel pöörasem. Sellegipoolest soovin kõigile

HEAD UUT POSITIIVSET AASTAT!

Ühtlasi tahtsin jälle kokku võtta oma eelmise käsitööaasta.

  • Aastat alustasin õele kinnaste kudumisega Irma labakud nr. 2
  • Siis sai lapse klassijuhataja 50, kudusin talle kingituseks õlasalli Õlasall First Frost diivanil
  • Kudusin lapsele järgmiseks talveks herilasepesamütsi Markuse herilasepesa müts küljelt
  • Ja siis valmis kudum, mille üle olen tõenäoliselt kõige uhkem – mu esimene boolero Kootud boolero Valkyrie tagant
  • Veel üks herilasepesa õele Herilasepesa müts nr. 2 teiselt poolt
  • Laps sai omale Sipsiku 🙂  Heegeldatud Sipsik
  • ja mu kõrvaklapid oma heegeldatud kotikese Kõrvaklappide kotike
  • Tulevasteks suurteks külmadeks (naerukoht! 😀 ) kudusin omale voodriga mütsi minu-talvemuts
  • Elukaaslane ja laps meisterdasid koolinäituse tarbeks Kroku 😀  kroku-eest , see siiski minu arvestusse ei lähe
  • Sarnase mütsi, ainult ilma voodrita, sai endale ka foorumisõber 
  • Ja lõpetuseks jõulud. Nendega olid suured plaanid, kuid tehtud ei saanud tuhkagi, ainult ühed pitsilised sokid elukaaslase õele kingituseks 😳  mooni-sokid-lahemalt

Võrreldes eelmise aastaga, olin sama laisk või usin – 10 asja sai valmis. Uute tööde nimekiri on üüratu, nagu ikka. Lõngakott on juba päris suureks ja raskeks paisunud, kust need uued või pooleliolevad tööd peaksid tulema. Eks siis järgmine aasta samal ajal saan ehk hõisata või jälle häbi tunda oma saavutuste või nende puudumise pärast. 😛

Kõige lõppu üks uue aasta salm ka.

Olgu uus aasta lõpmatult tore!

Olgu päikest, pilvi ja tuult!

Mida kirjas siin praegu ei ole,

looda algavalt tosinalt kuult.

Allkiri

Aga mida Bosse teeb? :D

Bosse-Potsunotsu, 27.09.16

Bosse-Potsunotsu, 27.09.16

Kas Bosse-Potsunotsut veel mäletate? Selline väike, hästi karvane ja armas karvapall. Polegi temast midagi kirjutanud.

Täna saab täpselt kaks kuud tal meie juures oldud. Millega ta siis päevade kaupa tegeleb? Ikka söömise, magamise, puuri täiskakamise, kisamise, pättuste, armas-olemise ja vist ka kasvamisega. 😀 Algusaegade raskused on nüüdseks ehk seljatatud, kus tuli üle saada notsu stressist, vähesest söömisest, puuri asukoha vahetamisest, karva väljalangemisest, üsna rohkest sügamisest ja minu ülemuretsemisest.

Mõningane närvilisus (või stress?) siiski lööb aeg-ajalt välja, kus nagu otsustatakse, et vot nüüd ma kardan oma puuri teist otsa, kus hein ja rohelise kraami pall asub, ning ei juleta sinna ligigi minna, nagu näeks seal tonte või vaime. Paar esimest korda pidin end hulluks muretsema, nüüd jätan ta rahule. Käin temaga jutustamas ja julgustamas, võtan vahepeal sülle ning kui väga vaja, tõstan aga söögikausse lähemale. Nendel päevadel kutsume teda Totu-Bosseks.

Puurist väljas tal ka väga ei meeldi käia jalutamas. Ega niisama lahti maja peale polegi teda lasknud, sest siis oleks ta tõenäoliselt hetkega kadunud kuhugi prakku või millegi alla, kust enam pärast kättegi ei saa. No on meil selline paras Segasummasuvila. Käib meil selle asemel üsna palju süleringidel, mis talle meeldib. Siis saab ohtralt paitamist ja kammimist.

Üks tobe mood on tal ka: kakanurka ja -kasti eriti ei tunnistata. Vahel harva mõni häda tehakse kasti, kuigi tõstan teda üsna tihti sinna, kuid enamasti laotatakse oma “kraam” mööda puuri igale poole laiali, mida mina siis kaks korda päevas kokku korjama pean. 😀 Loodan, et kui vanemaks saadakse, tuleb rohkem mõistust pähe ja saadakse aru, mida tähendab ühte nurka oma hädade tegemine.

Aga muidu on ta lõbus ja vallatu ruigam, kes on kõik kõvasti ümber oma väikese karvase käpa keeranud. Söögiisu on hea. Lemmikud on igasugune roheline kraam: lehtsalat, rohi, porgandi- ja võilillelehed, naat, petersell, till. Köögiviljadest pistetakse hea isuga porgandit, kurki, suvikõrvitsat, aeduba, maisi ja viimase sellenädalase üllatusena ka lõpuks paprikat, mida kahe kuu jooksul ei võetud suu sissegi. Magusamast kraamist süüakse hea meelega arbuusi, mustikaid, kiivit, banaani ja ühe vaarika on ka ära söönud siiani. Heinast süüakse hästi Vitapoli oma ja krõbinatest Dr.Sterni. Ja mida siiani tahetud pole, vähemalt viimase seisuga: köögiviljadest tomatit (!), kapsast, kaalikat, uba, herneid; magusamast õuna (!), erinevaid hapukaid marju, pirni, apelsini. Ploomi ja viinamarju nagu tahetakse ja ei taheta ka. Aga eks paljud asjad on meil veel proovimata.

Nii lahe on, kui enne söögi etteandmist, millele eelneb puuri koristamine, minnakse hirmus elevile. Kukutakse viiksuma ja ruigama, mis vahel kõlab lausa üle maja. Teiseks nimeks võiks talle lausa Viiks panna. Ja siis need mööda pruuri traavimised enne sööma hakkamist ja enne õhtust magamaminekut. Siis tormatakse ringi küll üht- ja teistpidi, nii et saepuru lendab, ise vaatab vahepeal, kas me ikka näeme. 😀 Kutsume neid rõõmuringideks. 😀 No on ikka armas ja vahva tegelane! ❤ Ööks laotan ta puurile suure lina peale, et tal julgem oleks, sest maja pole me talle enam tagasi pannud. Kuu aega tagasi korra proovisime, kuid siis kaoti kiiresti majja ja välja enam väga tulla ei tahetud. Muututi kohe aremaks tagasi. Seega maja kadus uuesti puurist.

Nüüd seisab ees aeg, kus kasvuhoone hakkab varsti tühjaks saama ning aiastki pole eriti enam midagi võtta. Tõenäoliselt tuleb mahetoitu pakkuvaid poode uurima ja külastama hakkama. Loodan, et neil on ikka nii puhas kraam müügil, mida võib sellise õrna organismiga elukale pakkuda, ilma et kartma peaks, et varsti tal sussid püsti on. 😕

Panen meie kallikesest mõned pildid siia ka. Polegi viitsinud ta nina all eriti fotokaga vehkida. Peab end selle koha pealt vist parandama hakkama. 😀

Bosse, 10.08.16

Bosse, 10.08.16

Bosse-Potsunotsu, 10.08.16

Bosse-Potsunotsu, 10.08.16

Bosse mehe süles, 10.08.16

Bosse mehe süles, 10.08.16

Bosse Markuse süles, 27.09.16

Bosse Markuse süles, 27.09.16

Bosse külje pealt, 27.09.16

Bosse külje pealt, 27.09.16

Bosse tagantpoolt, 27.09.16

Bosse tagantpoolt, 27.09.16

Olge terved ja nautige sügist! 

Allkiri

 

Markuse sünnipäev Tallinna loomaaias

Oleme kõik oma sünnipäevad siiani koduseinte vahel pidanud. Aga kuna sel aastal oli mul väike juubelikene, siis tahtsin seda kusagil väljas pidada. Pika kaalumise järel valisin kohaks meie loomaaia. Kuid teiste kutsututega asja arutades jäi lõpptulemuseks see, et enda peo pidasin siiski kodus, kuid Markuse sünnipäeva läksime siis sinna pidama. Kuupäevaks jäi laupäev, 6. august.

Tellisin piknikuplatsi ja telgi juhuks, kui peaks sadama hakkama. Maksta sai kohapeal. Kodus siis hullud ettevalmistused eelneval õhtul ja peohommikul. Õigeks ajaks saime siiski valmis ja kella kaheks kogunesime loomaaia väravasse. Maksin siis platsi, telgi ja piletite eest kassasse ära, ladusime asjad kärusse ja jalutasime piknikuplatsile.

Jõuame kohale, vaatame ringi ja ülla-ülla – telki pole. 😮 Ja vihmapilv ripub pea kohal, millest ka loomulikult sadama hakkas. 😡 Õnneks võtsin kodust kogu oma paberimajanduse kaasa ja seal oli ka selle inimese telefoninumber, kelle kaudu kõik tellitud sai. Hakkasin siis oma telki taga ajama. Inimene oli õnneks tore, vabandas ette ja taha. Lõpptulemuseks sain telgi ja kogu telgiraha ka veel tagasi. 🙂

Järgmine üllatus tabas, kui hakkasime asju lahti pakkima. Lastele mõeldud vahukommid olid maha ununenud ja takkapihta veel papptaldrikud. 😕 No selle viimase üllatuse peale enam ei teadnud, kas naerda või nutta. 😳 Õnneks teised olid huumorisoonega ja võtsid asja naljaga. Sõime salatit joogitopsidest, šašlõkki kahvli otsast ja magusat näpu vahelt. No vähemalt jääb tükiks ajaks meelde. 😀

Peale piknikku koristasime platsi ära, vedasime käruga kraami minema ja suundusime loomi vaatama. 🐻 Ilm oli õnneks soe ja lõpuks ka päikseline. Kolm tundi trampisime ringi. Siin mõned tegelased, keda nägime. 🙂

Kaksküürkaamel poosetamas

Kaksküürkaamel poosetamas

Flamingod

Flamingod

Must toonekurg

Must toonekurg

Valgetipp riffhaid

Valgetipp riffhaid

Kääbusmarmoseti portree

Kääbusmarmoseti portree

Õe lemmikud tomatkonnad

Õe lemmikud tomatkonnad

Ilus kirju kana

Ilus kirju kana

Veel ägedaid kanu

Veel ägedaid kanu

Kroon-läikfaasanid

Kroon-läikfaasanid

Leopard ringi trampimas

Leopard ringi trampimas

Ninasarvik

Ninasarvik

Elevandid

Elevandid

Elevant saia noolimas

Elevant saia noolimas

Karakal

Karakal

Pardipojad

Pardipojad

Tiiger

Tiiger

Pesukarud tossavad

Pesukarud tossavad

Emalõvi

Emalõvi

Kaks metssigudikku pesas

Kaks metssigudikku pesas

Kes sina veel oled?

Kes sina veel oled?

Händkakud

Händkakud

Kassikakk (meenutaski kassi)

Kassikakk (meenutaski kassi)

Koos piknikuga olime loomaaias kokku lausa kuus tundi. o_O Pärast läksime veel kiiresti toidupoodi ka. Kui lõpuks koju jõudsime, olin täiesti läbi.

Kuid loomaaias oli lahe. Kõik, kes pole sinna mõnda aega sattunud, minge kindlasti! 🙂

Et postitus on juba niigi pikaks veninud, siis järgmine tuleb sellest, mis peolauale sai.

Allkiri

Loomad elutoas! :o

Bosse-Potsunotsu

Bosse-Potsunotsu

Saage tuttavaks, tema on meie pere kõige noorem ja väiksem pereliige Bosse-Potsunotsu – rosett-merisiga. ❤ Nagu nimest aru saada, on tegu isase notsuga. 😛 Sünniaeg on tal 12.06.2016, ostetud 01.08 Haabersti Rimi Bosse loomapoest.

Bosse teiselt poolt

Bosse teiselt poolt

Kinkisime ta Markusele 9.-ndaks sünnipäevaks. Ikkagi meie esimene koduloom! 🙂 Meil õega olid rohkem kui 20 aastat tagasi maal kassid, kuid see oli võrreldes tänapäevase loomapidamisega nagu vabapidamine. Rohkem mul koduloomadega kogemust pole.

Jõulude ajal olime nagu alati mehe õe juures ja neil oli sel ajal kääbushamster. Markusele väga meeldis ta puuri juures istuda ja oodata, millal too pesast välja ilmub. Seal ütlesingi talle poolkogemata saatusliku lause, et kingime sulle sünnipäevaks ka hamstri. Loomulikult satuti kohe vaimustusse. Kuid järgmine päev hakkasin juba kahtlema, kas MINA tahaksin meile hamstrit. Aga äkki hoopis merisiga? Väikest viisi egoist, nagu ma olen, tahan ma ju, et loom, kes meie elamisse tuleb, mulle ka meeldiks. Näiteks ma ei suudaks elu sees elada mingi roomajaga ühe katuse all. :/ Arutasin seda sõprade-töökaaslastega ja kõik andsid oma plusspunktid meriseale. 🙂

Hakkasime siis aeg-ajalt loomapoodides merisigu piilumas käima ja ennast nende pidamisega kurssi viima. Kika-poes olid lühikarvalised ja Bosse omas pikakarvalised nunsikud. Kui neid viimaseid nägin, olin esimesest hetkest armunud ja valik tehtud. ❤ Nüüd jäigi ainult sünnipäeva oodata.

Eile siis oli lõpuks see tähtis päev, mil marssisime Bosse poodi sisse ja tormasime hingevärinal puuri juurde vaatama, kes mõni neist armsatest tegelastest veel alles on, kuigi mõni päev tagasi alles sai neid imetlemas käidud. Olid ja lausa kaks tükki. Jäi ainult L. ära oodata ja oma otsus teha. Senikaua valisime kogu varustuse välja ja maksime ära.

Kui see tehtud, siis oli aega loomadega tutvuda, sest tahtsin enda jaoks selgeks teha, kumb mulle rohkem meeldib, et pärast valikut kahetsema ei hakkaks. Üks poegadest oli suurem, teine väiksem. Suurem oli pruuni-valge-mustakirju, väiksemal oli praktiliselt ainult must ja valge, silma juures natuke pruuni. Suur oli rahulikum, väiksem paras aktivist. Ja väiksem tundus nunnum. 🙂 See vist lõpuks otsustaski asja.

Kui L. lõpuks kohale jõudis, ütles, et tema nagunii ei oska valida, mina tehku valik. Hästi natuke veel kahtlesin puuri juures, kuid siis jäime pisema juurde ning nüüdseks oleme 200% kindlad, et õige valik sai tehtud. 🙂 Ta on ikka üliarmas karvapall!

Puur on meil suur – 95x57x46 – seega vajadusel saaksime teisegi põrsa sinna elama panna.

Puur ühelt poolt

Puur ühelt poolt

Puur teiselt poolt

Puur teiselt poolt

Esimesed raskused on ka nüüdseks juba üle elatud. Nimelt kuulutati välja näljastreik. Istuti aga oma majas ühe koha peal ja välja ei tuldud. No istugu, sest ikkagi võõras koht ja mingid kahtlased uued inimesed! Kuid ühtlasi ei tuldud ka sööma ja veel hullem – jooma ning nii terve õhtu ja öö. 😕 Öö otsa ei saanud ma magada, sest muudkui kuulatasin, kas puuris toimub mingit liikumist või mitte. Muffigi. 😦 Lõpuks ronisin poole viie ajal voodist välja, panin arvuti käima ja hakkasin pisi.ee-foorumist uurima, mis toimub. Esimene soovitus oli kuu aja jooksul talle maja üldse mitte panna, et ta harjuks kiiremini inimestega. Võtsingi maja ära ja kohe pandi padavai sööginurga poole ajama ning kukuti uurima, mida pakutakse. 😀

Nüüd joob ja sööb ilusti nii heina kui krõbinaid, kuid erilised lemmikud on võilillelehed. Neid võiks ta vist lõputult pista. 🙂 Ei tea, kas see on juhus, aga mulle tundub, et ta on WC-nurga ka juba omaks võtnud. 🙂 Eks meid pelgab ikka, kuid algus on paljutõotav.

Ilusat kooskasvamist meile koos Bosse-Potsunotsuga! 🙂

Allkiri

Eelmise aasta aruanne

Kuna selle aasta alguses on mind loogiline mõtlemine maha jätnud või keerab WordPress mingit käru, ei õnnestu mul otse oma eelmise aasta aruannet siia postitada. Aga klikates peaks ikka nägema. 🙂

https://ticutacu.wordpress.com/2015/annual-report/

Kui eelmisel aastal kirjutasin, et 2014. aasta oli mu blogi ajaloo parim, siis nüüd võin end jälle korrata. Veni, vidi, vici! 😀

Suur aitäh kõigile külalistele ja jälgijatele! Veel suurem tänu neile, kes on võtnud vaevaks mu postitusi kommenteerida, like´ida või jagada! See annab väga suure motivatsioonilaksu. 

Allkiri

HEAD UUT AASTAT!

Ja saigi see 2015. aasta kärtsu ja mürtsuga ära saadetud ning uus 2016.-s vastu võetud. Loodetavasti parem meile kõigile…

Uuel aastal uued vembud,

uued tarkused ja tembud,

uued plaanid, uued mõtted,

uued tööd ja ettevõtted!

SOOVIN TEILE KÕIGILE HEAD UUT AASTAT KALLITE INIMESTE JA KÄSITÖÖ SELTSIS!

Kui oma kasin käsitööaasta kokku võtta, siis tulemus on selline:

  • Aasta alguses kudusin jõuludeks ette 4 jõulukuuli Kootud jõulukuulid
  • Järgmiseks kudusin lapsele sooniksokid 
  • Suvel kudusin sõbrannale kingituseks õlasalli, elu esimese Õlasall 'French Riviera'
  • Veel heegeldasin endale suvise õlakoti Heegeldatud suvine kott
  • Sügisel tuunisin kaks mütsi ilusaks Õhem müts pärast tuunimistTalvemüts pärast tuunimist
  • Heegeldasin kardinarõngastega jõuluehteid Kardinarõngastega jõuluehted
  • Kudusin labakindad pojale Markuse öökullikindad ja äiale Papa Valjala kihelkonna labakud
  • Lõpetuseks meisterdasin küünlajääkidest küünla Küünal lähemalt

Uuel aastal uue hooga!

Allkiri

Arvuti rikkis

Kuna ma oskasin oma koduse arvuti pekki keerata (Start-menüü ei tööta enam 😡 ) ja seetõttu ei saa ma siia oma pilte laadida (vähemalt pole veel tuvastanud, kuidas seda teha saan), siis tõenäoliselt seni, kuni arvuti korda pole saanud, ei tule siia ka uusi pildilisi postitusi. 😦 Tore 200.-s postitus küll! 😥

%d bloggers like this: