Tag Archives: heegeldatud lill

Suvine heegeldatud kott

Kuigi suvi hakkab selleks aastaks oma otsi juba kokku tõmbama, sai minu suvine kott alles nüüd valmis. Seega tuleb jälle üks kirjutis rubriigist “Parem hilja kui silja”. 🙄

Mul on päris mitu suvist kotti, kuid mitte ühtegi sellist, mida saaks risti üle õla kanda ja mis mahutaks ka midagi rohkemat kui ainult rahakott ja telefon. Eks tuli see siis ise valmis meisterdada.

Mustri valisin Drops Design´ist juba aasta tagasi välja. Tegema asusin, nagu mulle kohane, ikka viimasel minutil – kui suvi juba ammu käes. Ootas lihtsalt oma järjekorda. Suurema osa kotist heegeldasin paari nädalaga valmis. Kui kõik oli nagu tehtud, tundus, et kott jääb ilma voodrita kuidagi ludu ning mingi kinnise võiks ka panna, et asjad kotist ajama ei paneks. Poodi kangast ja lukku ostma ei jõudnud mitme nädala jooksul. Kui lõpuks asjad käes, tekkis küsimus, kes need kotile külge õmbleb? Kuna mul (endiselt) õmblusmasinat majapidamises pole, mõtlesin esialgu õmblustööd käsitsi ära teha, kuid hakkasin siiski kahtlema tulemuse välimuses, kvaliteedis ning oma oskustes. Küsisin siis abi töökaaslaselt. Tema käes oli ka kott mõnda aega, seega saigi valmis nüüd – sügise alguses. Kuid see-eest saan sellega järgmine aasta suvi otsa laiata. 😀

Koti tegin ikka natuke värvilisema kui õpetuses oli. 🙂

Heegeldatud suvine kott

Heegeldatud suvine kott

Muster lähemalt ka.

Koti muster lähedalt

Koti muster lähedalt

Lilli heegeldasin kolm.

Koti lilled

Koti lilled

Niisiis sai kott voodri (väga armas lilleline muster mu meelest 🙂 )

Kotil on vooder

Kotil on vooder

ja luku

Kotil on lukk

Kotil on lukk

Sel pildil on koti sakiline äär ka näha.

Natuke veel tehnilisi andmeid.

Koti mõõtmed: 20,5 x 28,5 cm.

Õlarihma pikkus: 115 cm

Heegellõng: Titan Wool Egitto, valget kulus 3 tokki. Lilled heegeldasin kodustest lõngajääkidest – samast Egitto´st ja Steinbach Capri´st.

Heegelnõel: nr 3.

Mõnusaid viimaseid suvepäevi kõigile! 🙂

 

Advertisements

Tahavad olla sõrmikud… :D

Alati, kui olen erinevaid kudumisõpetusi vaadanud ja sõrmikute tegemise õpetuse otsa komistanud, olen mõtelnud, et mina küll ei hakka kunagi neid tegema, sest see tundub no niiiiii keeruline. Koolis ka seda ei õpetatud. But never say never! Müts ja sall mul juba olid, kuid sobivaid sõrmkindaid nende juurde mitte, seega tuli asi ikkagi käsile võtta.

Kudumine edenes üsna kiiresti. Kuni sõrmede kudumiseni oli kõik lihtne, siis läks alles hoolega õpetusest näpuga järje ajamiseks. Harutama eriti ei pidanudki (mida ma täiega vihkan 😡 ) kui esimesed kaks  sõrme esimesel kindal välja arvata, sest ühe tegin liiga lühikese (edaspidi tean, et ma ei hakka otsa kokku võtma mitte küüne algusest, vaid praktiliselt selle lõpust, kui varrastel on vähe silmuseid. 🙂 ) ja teisel tuli nõme vahekoht kahe näpu vahele. Tuleb ikka palju rohkem silmuseid vahekohtadesse algselt luua kui ainult kolm, pärast siis ülejäänud lihtsalt kahandada, et järgi jääks kolm.

Ühe kinda sain valmis ja teisega jõudsin pöidlakiiluni, kui nikerdamise isu sai otsa ja seisma need jäid ja lausa pooleks aastaks. Siis läks tegemine hooga edasi ja teine kinnas tuli palju kenam kui esimene. Harjutamise asi ikkagi! 😀

Tegin kindad samast lõngast, millest salligi ja peale heegeldasin jälle lilled. 🙂

Tegelikult kavatsesin pärast soonikut käeselja kududa pärlkoes ja sõrmed siis parempidi. Kudusin ja kudusin, olin juba otsaga pöidlaava juures, kui korraga avastasin, et kuhu siis pärlkude jäi? 😯 Olin peale soonikut terve aja vehkinud parempidi kududa. 😀  🙄 Aga üles harutada polnud ka tahtmist, seega kudusin keset käeselga siis mõne rea pärlkoes. Andis päris kena efekti seegi mu meelest. 🙂

Kuna lõng oli paks, tuli varrastele väga vähe silmuseid – kokku üldse 48 ja ühele vardale seega 12. Nagu lapsele teeks… 😀 Kindad tegin niisiis Ericast (50% villa, 50% akrüüli) ja vardad olid nr. 3. Lilled heegeldasin Novita Nalle jäägist ja heegelnõelaga nr 2,5.

Sõrmede osaga väga rahule ei jäänud: tulid kuidagi robustsed ja sada muud viga on neil ka, mis õnneks eriti välja ei paista (teisel kindal – parema käe omal – tulid siiski ilusamad). Teised kudujad teevad tavaliselt sõrmed peenemate varrastega kui muu kinda. Peaks ka järgmine kord seda proovima, ehk siis õnnestuvad needki paremini.

Tegin endale salli :)

Kõigepealt peab mainima, et suvi otsa ei liigutanud ma käsitöö osas lillegi, kuna vaimu ei tulnud kuidagi peale ja viitsimist ka mitte. 😳

Kevadel ostsin endale ilusa villase kevad-sügisjaki, millele oli vaja juurde sobivat salli. Kuna kandsin jaki juurde tumepunast kotti, leidsin, et sall võiks olla sama värvi.  Pika mõtlemise peale otsustasin kududa pärlkoes, otsa heegeldada tavapäraste narmaste asemel hoopis pitsi ja peale veel heegeldada valget värvi lillekesed, kuna müts, mida jaki juurde kandsin, oli valge ja see sai omakorda tasakaaluks külge punase lillekese. Armas tulemus sai kokkuvõtteks. 🙂

Lõngaks oli Erica ja kulus seda päris palju tokke (täpset arvu ei mäleta), vardad nr 3

Salli suurus ~ 30 x 109cm

Heegeldatud lill

Tahtsin ühte oma poest ostetud talvemütsi natuke “söödavamaks” teha, seega heegeldasin talle peale “kahekorruselise” lille. Mustri sain ühest igivanast “Nõukogude Naisest” (vot milliseid uunikume mul veel kodus leidub! 😛 ). Müts tundub nüüd päris kena.

Lõngaks oli Novita Nalle Aloe Vera.

%d bloggers like this: