Tag Archives: kaktus

Näsakaktus õitseb

Pole oma näsakaktust vist sada aastat näidanud (viimati vist üldse päris bloginduse alguses), kuid nüüd tahaks seda küll teha.

Kunagi, kui ma ta sain (isegi ei mäleta enam, kelle käest 😳 ), oli ta ikka päris väike, kuid nüüdseks on teda kaks suurt kausitäit ja rohkemgi veel, sest olen teda sinna ja tänna natukehaaval laiali jaganud.

Õitsenud on ta ka igal aastal rohkemal või vähemal määral. Kui ta oli veel nii väike, et mahtus ilusti aknalauale ära ja sai ohtralt päikest, oli õitsemine rikkalik. Siis aga paisus ta nii suureks, et pidin ta juba kaussi istutama (hiljem ka lisaks teise 🙄 ) ja see enam aknalauale ei mahtunud. 😦 Valgust sai vähem ja õitsemine muutus ka kesiseks. Selleks talveks tõstsin nad aga koos teiste kaktustega ühte hundilauta, s.t kütmata tuppa, talvituma ning see mõjus ka näsakatele hästi, sest nüüd võtsid nad õitsemist juba tõsisemalt ning õied tundusid ka nagu suuremad ja erksamad (praegune värv meeldib mulle täiega 🙂 ) kui vanasti või siis mu mälu petab. Mõned pildilised tõestused selle kohta ka. 🙂

Näsakaktus õitseb, mai 2015

Näsakaktus õitseb, mai 2015

Näsakaktused, mai 2015

Näsakaktused, mai 2015

Näsakaktuse õied, mai 2015

Näsakaktuse õied, mai 2015

 

Advertisements

Kaktusel pärg peas

Mida teeb üks normaalne kaktus, kui hoida teda talv otsa kütmata toas ja kasta ainult korra? Loomulikult hakkab õitsema. 😛

Eelmisel sügisel ostsin endale kaks kaktust. Sellest oli juttu selles postituses. Talv otsa seisid nad külmas kütmata “hundilaudas” ja vett said ainult korra. Märtsi alguses võtsin nad sealt siis ära ja kastsin üle pika aja korralikult. Ja läks mööda võib-olla ainult nädal, kui ma juba märkasin Siilikesel õienupualgeid. See oli küll tore üllatus. 🙂 Nüüd olen teda hoolega kastnud, kuid ümber on ta siiani istutamata, samuti ka teine kaktus. Kasvanud-paisunud on nad mõlemad nüüd päris korralikult. Siilike on nii raske, et tahab potti vägisi ümber ajada.

Natuke pilte ka. 🙂

Sügisel ostes oli ta selline.

Siilike

Siilike, september 2014

Õiealged, 08.04.15

Õiealged, 08.04.15

22.04.15

22.04.15

Esimene õis lahti, 27.04.15

Esimene õis lahti, 27.04.15

02.05.15

02.05.15

Kaktusel pärg peas

Kaktusel pärg peas

Teine kaktus on praeguse seisuga selline – nagu kõige suuremas kasvuhoos pubekas, kõhn ja väljaveninud. 😀

Ämmakeeleline, 02.05.15

Ämmakeeleline, 02.05.15

Ostes oli selline.

Mingi ämmakeeleline

Mingi ämmakeeleline, september 2014

Loodan, et tema ka kunagi mind õitega rõõmustab. Ma pole siiani suutnud tuvastada, kes ta selline täpsemalt on.

Kaktused

Kuna läksime L.-iga mõni päev tagasi praktiliselt tülli, sest ta ei lubanud mul järjekordset orhideelist osta, siis ostsin eile endale puhtalt jonni pärast kaks vahvat kaktust. 😛 Mõtlesin küll alguses ühega piirduda, aga seisin nagu kits kahe heinakuhja vahel ja ei teadnud, kumba võtta ja mida jätta. Võtsin siis mõlemad. 😀 Loodan, et nad hullult paljuneda jälle ei mõtle nagu mu näsakas ja siilik. 🙄 Ja suurim unistus on nad kunagi õitsema ka saada. Kaktuste õied on ju nii ilusad. 🙂

Mingi ämmakeeleline

Mingi ämmakeeleline

Siilike

Siilike

Erinevad teineteisest nagu siga ja kägu. 😀 Keegi võiks nende liigid ka veel kindlaks teha… 😛

Kolmikud

Kui Pereklubis, mille liige ma olen, on päris mitu liiget kas juba saanud kolmikud või siis nende ootel, siis võin ütelda, et nüüd kuulun ka mina nende hulka, ainult selle vahega, et ma sain juba vanaemaks: nimelt sai mu nässakas kaktus endale kolmikutest pojad. 😀 Kahju, et ei taibanud enne pilti teha, kui nad alles mamma küljes kinni olid, aga 14.05 tirisin nad sealt küljest lahti ja sellised nad on.

Selle valge “sabaga” olid nad end ema külge kinni “imenud” ja andis neid alles lahti sikutada. Emataimele jäi külje sisse lausa auk.

Aga nüüd on need nunnud igatahes omaette potis. 🙂

Üleüldse on see kaktus jube viljakas. Eelmine aasta võtsin kätte ja võtsin kõik ta pojad, mida juba istutada andis, ta küljest ära ja kokku tuli neid 33. Viis kõige suuremat olen juba ära andnud, järel on veel

20 suuremat    

ja 8 väikest.     

Aga juba on tal küljes 8 uut poega ja olid veel kolmikud, aga ei ühtegi õit…

Natuke ka teisi lilli

Kuigi elan juba 5 aastat eramajas ja maja ümber laiutab üsna suur aed, pole endas veel potipõllumehe soont avastanud, kuid see on siiski arenemisjärgus. Selle asemel olen hoopis lillepoti-põllumees. 😀 Lilli on praktiliselt kõik kohad täis topitud –  kuhu vähegi mahuvad ja kus sobivad kasvutingimused on. Mõned siiski veel mahuvad, sest tahan ikka uusi ja uusi isendeid juurde saada. Lausa ohkama võtab, et aknalaudu rohkem pole, kuigi aknaid maa ja ilm: lihtsalt kõigile akendele pole aknalaudu tehtud.

Siin mõned pildid mu õitsevatest lilledest.

Kõigepealt alpikannid, iga-aastased tublid õitsejad

Blossfeldi kalanhoe. Selle sain ma esimeseks emadepäevaks, 2008 a. Kuni siiani õitses vahetpidamata. Kui poes on nad umbes paarkümmend sentimeetrit pikad, siis minu oma venis akna ülemise ääreni välja ja ähvardas kogu aeg ümber kukkuda. Umbes kuu aega tagasi sai õitsemine otsa ja lõikasin ta madalaks. Eks paistab, mis ta edasi mõtleb teha.

Toaroosid. Esimese, oranžika tõi mulle üks klient, see tahab vägisi ära kuivada 😦  Teise, kollase kinkis mees kunagi sünnipäevaks.

Ratsuritähed. Õitsevaid isendeid on kaks, täpselt sama värvi õitega, kuigi üks ei ole teise poeg. Mõlemad annavad iga aasta tublisti pisikesi sibulaid juurde, mida siis olen mööda küla laiali jaganud.

 

DSC03365

Sanderi mandvill (Mandevilla Rio Pink). Selle sain suvel sünnipäevaks, aga tahab vägisi välja minna, sest lehetäid ja veel mingid elukad ei taha kuidagi asu anda. 😦

Kaktused. Jõulukaktus

Näsakaktus, hull õitseja 😀

Lisaks on mul tavaline siilikkaktus, mis pole kahjuks õisi veel näidanud, kuigi on juba üsna vana, kasvatab ainult, va sindrinahk, meeletult poegi. Neid juba korralik kausitäis. :S

Neljakandiline piimalill.

Peale õitsevate lillede on mul veel mitteõitsejad:  ääris-draakonipuu, nefroleep ja sulgvõhk.

Minu suur igatsus on mattpunane kliivia – selline

Loodan selle lähiajal kindlasti saada. 🙂

%d bloggers like this: