Tag Archives: kirjatud

Õe kiiksuga käpikud

Nüüd juba möödunud jõuludeks otsustasime õega üle mitme-mitme aasta vastastikku jõulukinke teha. Kuna õe eelmised minu kootud labakindad hakkasid suurest kandmisest läbi kuluma, kuid ta ei jõudnud kuidagi lõngade ostmiseni, et saaksin talle uued meisterdada, hakkas mul üsna kohe peas plinkima mõte, et ta saabki siis kingiks uued kindad. Õde oli mõttega nõus ja oli nõus ka sellega, et saab need kätte millalgi hiljem.

Sama kiiresti tekkis silme ette pilt, millised need olema peaksid – kollased lilled tumedal taustal. Põhjus oli ka selleks: kuna õe lemmik värv on (või vähemalt kunagi oli) kollane ja ta kannab talvel tavaliselt tumedaid üleriideid ja mütsi, mõtlesin kinnastega riietusele värvi ja erksust juurde anda. Kuid kollane ei pidanud tulema kärts, vaid mahe võikollane, ja et must oleks sellise kollase liiga ära tapnud, otsustasin hoopis tumehalli kasuks. Väga lahe kooslus! 🙂

Kinnaste muster oli küll vaimusilmas olemas, kuid raamatutest ei leidnud sobivat ja mind kõnetavat kusagilt. Kui aga jõudsin Mustrilaekas ringi vaadates selle mustrini, oli probleem hetkega lahendatud, vähemalt pool sellest. Kuna muster oli suur ja uhke, arvasin, et selline võiks olla ainult kinda seljal, peopesas võiks olla midagi lihtsat ja tagasihoidlikku. Ja jälle läks otsimiseks. Käisin oma kindaraamatud ei-tea-mitu-korda üle, kui korraga märkasin Pärnu-Jaagupi kihelkonna rombe, millest ma enne millegipärast mööda vaadanud olin. Sobivad ideaalselt mu meelest. 🙂 Kuid tausta tahtsin teha halli ja rombid kollased. Samas seljaosa pidi tulema vastupidi: muster tume ja taust hele. 😛

Nüüd pärast kudumist võin öelda, et seljaosa mustrit oli väga huvitav kududa. Nagu mingit põnevat raamatut oleks lugenud. Kordagi ei hakanud igav ja kuidagi kiiresti sai läbi. 🙂

Kui mustrid olid välja valitud, jäi veel küsimus, millised kinnaste randmed tulevad. Kuna kindad pidid isegi päris kirjud tulema, tahtsin randmed teha tagasihoidlikud, kuid mitte ka päris tavalises soonikus. Otsustasin siis teha 1:1 sooniku ja parempidised silmused keerdsilmustena. Veel tundus lahe kududa parempidised silmused halliga ja pahempidised kollasega. Küll see lõngade keerutamine oli ikka aeganõudev tegevus. Umbes pool kinnaste kudumisele kulunud ajast läks randmetele. 😮 Silmused lõin varrastele kahe lõngaga jälle omamoodi. Lõngu keerasin varda ees. Ikkagi kukkusid üsna kirjud randmed välja. 😀

Nii et kiiksusid neil labakutel juba jagub. 🙂 Ainuke asi, millega ma pärast rahule ei jäänud, oli kahandamine kollase lõngaga. Natuke hilja hakkasin mõtlema, et oleks võinud seal mõlemat tooni kasutada, oleks vähem silmatorkav olnud. Aga ei viitsinud harutama ka enam hakata. Kui juba kiiksuga, siis ikka lõpuni välja! 😉

Irma labakud nr. 2

Irma kinda ranne

Lõngadeks jälle Titan Wool Winner ning vardad nr. 2,5.

Olen nüüd ka ühe sokiraamatu võrra rikkam. 🙂

Järgmiseks alustasin lapse õpetajale pitsilise õlasalli kudumist. Muster sisaldab ka nuppe. Kui aga kudumisega nendeni jõudsin, olin omadega hädas nagu mustlane mädas. No ei saa hakkama! 😦 Natuke üritan veel, ostan ka uued teravama otsaga vardad ja kui siis ka ei õnnestu, siis jääb sall kudumata. Vähemalt õpetaja sünnipäevaks ma seda sel juhul küll valmis ei saa. 😥 Eks siis aegamööda pusin, kuni valmis saan, ja jätan endale. Oi, kuidas mulle ei meeldi plaanide muutused. 😡

Edit: Vandusin eile siiski lõpuks neile nuppudele alla, tõmbasin vardad välja ja hakkasin hoopis teistsugust salli kuduma. Seda on ehk lootus isegi õigeks ajaks valmis saada. 🙂

Uuendatud 29.01.16

Advertisements

Papa Valjala kihelkonna labakud

Papaks kutsume me elukaaslase isa. Laps hakkas teda niimoodi hüüdma ja loomulikult jäi see meilegi külge. 😀

Loosi tulemusena tegin mina talle seekord jõulukingi. Kuna ma olin juba varem välja mõelnud, mida ma ühele või teisele teeksin, oli nüüd vaid vaja muster välja valida. Papale tahtsin kududa ilusad labakindad nagu paar aastat tagasi L.-ile. Võtsin Kristi Jõeste blogi ette ja hakkasin ideid ammutama. Mulle hakkasid väga meeldima need meeste labakud.

Kuna Markuse kinnaste kudumisega jorutasin liiga kaua, läks lõpuks papa kinnaste kudumisega väga kiireks: alustasin umbes kaks nädalat tagasi, kuid kududa tuli salaja, et poiss ei näeks (Jõuluvana ju toob! 😉 ). Andsin endast küll parima, kuid ajaga kippus ikkagi kitsaks jääma. Kui lõpuks olin kolmel ööl mitu tundi kudumisele kõvasti pihta andnud, sain lõpuks kindad valmis. Lõpuks salaja pestud, kuivatatud ja pildistatud.

Ega selline tormamine mingit mõnu küll ei tekitanud. Tekkis mingi kudumise üleküllastus. Mulle meeldib ikka tasa ja targu ja mõnuga…

Kuid ühes asjas pean endale küll pai tegema: enne kuduma hakkamist tegin proovitöö, et mitte jälle suvaliselt kuduma hakata ning pärast raisata niigi kallist aega harutamisele.

Tulemuseks olid siis Valjala kihelkonna labakindad, kinnaste randmed on Mustjala omad.

Papa Valjala kihelkonna labakud

Valjala kihelkonna labakud

Papa labakute pöidlad

Papa labakud

Kinda ranne

Kinda ranne

Silmuseid oli varrastel 72, randme osas 60. Nüüd jääb vaid loota, et kindad ikka enam-vähem parajad said. Eks see täna õhtul juba paistab. 🙂

Lõngad: sinine, valge ja punane – Novita Nalle (75% villa, 25% polüamiidi), hall – G-B Jil (100% vill)

Vardad: 2,5.

Nüüd tuleb mul veel õele labakud kududa. Õigupoolest peaksid needki jõulukingiks minema, kuid ütlesin talle juba varakult, et saad need kätte millalgi hiljem… Nii umbes jaanide paiku… 😀

Ja ongi kohe käes aasta mõnusamaid aegu – jõulud.

MÕNUSAT PÜHADEAEGA JA KALLIST JÕULURAHU KÕIGILE!

EDIT: Kindad sobisid täpselt ja jäädi nendega väga rahule.

Uuendatud: 07.01.16

Kootud jõulukuulid

Mul kas alles kestavad jõulud või siis valmistun juba järgmisteks, ei tea isegi. 😀

Kuigi ma lubasin endale, et nendeks (nüüdseks juba möödunud) jõuludeks ei nikerda ma ühtegi asja, siis millalgi detsembri alguses tabas mind lausa välguna vaimustus kootud jõulukuulide vastu. Kuna esmalt oli vaja jõulukingiks sall valmis saada, siis kuulide peale sain mõtlema hakata alles pühade ajal. Puhkuse ajal sai neid nikerdatud ja hiljem vabadel päevadel, kuid nüüd, haiguslehega voodis pikali olles said käed ometi omasoodu tegutseda ning valmis nad saidki – peaaegu kuu pärast eelmisi ja 11 kuud enne järgmisi jõule. 😀

Tavaliselt ma pisiasju nikerdades ei vaimustu eriti, sest kannatamatus hakkab viimaks pead tõstma, kuid neid palle oli küll väga mõnus kududa. 🙂 Isetegija vastavas teemas surfates (sisse logides näeb 😉 ) ja guugeldades tuleb nii palju ilusaid tulemusi, et lõpuks enam ei tea, mida võtta või jätta. Seekord piirdusin nelja palliga, kui aga enne järgmisi pühi veel hoog peale tuleb, eks siis teen juurde. 🙂

Mustrite järjekord vastavalt tegemise järjekorrale ja millegipärast väiksest järjest suuremaks. 😀

1. Talli tüdrukute blogist pärit südamed. Millegipärast muster ja nende pallid ei klapi päris kokku – mingi jupp oleks nagu vahelt puudu – või siis ma ei oska mustrit lugeda. 😦 Sellegipoolest toredad kukkusid välja ja ikkagi esimesed. 😀

Kuul nr 1

Kuul nr 1

2. Veel Talli tüdrukute blogist pärit kaheksakannad. Juba parem tulemus! 🙂

Kuul nr 2

Kuul nr 2

3.Kaisuka muster. Väga meeldib!

Kuul nr 3

Kuul nr 3

4. Susa blogist pärit kellukesed. Minu lemmik! Küll tuli alles suur! 😮 Väga ümmarguseks siiski ei saanud, aga olgu siis selline. 😛

Kuul nr 4

Kuul nr 4

Kõige lõpuks kõik pallid koos.

Kootud jõulukuulid

Kootud jõulukuulid

Kuulide täitmiseks lammutasin ühe vana polüestersisuga padja laiali. Polnud mingit imesisu poest vaja ostagi, sobis seegi väga hästi ja sain taaskasutust ka teha. 🙂

Lõngadeks olid kõige odavamad akrüüllõngad, varrasteks sukavardad nr 2½ ja riputusaasade heegeldamiseks heegelnõel nr 2½.

Vastandid tõmbuvad

Töökaaslane tõi kaks ilusat värvi lõnga ja tahtis neist sokke saada. Ütles, et tee kasvõi üks sokk ühte ja teine teist värvi. Tegingi. 😀 Mustri leidsin Mustrilaekast ja kudusin siis nii, et ühe soki põhivärv oli teise soki mustrivärv ning vastupidi. 🙂

Tegemiseks läks küll igavene aeg – alustasin vist lausa juunikuus. Haiglas istudeski kudusin hoolega. Olin esimese sokiga juba nii kaugel, et oleks varbaosas hakanud kokku võtma, kui sain töökaaslasele neid proovida anda. Väiksed olid! 😡 Ei tea, mis mul seekord pähe lõi, et ma kontrolli mõttes isegi endale sokki jalga ei proovinud, mida ma tavaliselt ikka teen, sest siis oleks kohe näinud, et isegi mulle ei lähe see jalga, kuigi mul väike jalg – 36. 😦 Polnudki muud, kui jälle vardad välja ja otsast peale! 😡 Hoog rauges seepeale päris kõvasti ja vahepeal jäi kudumine isegi seisma, sest heegeldasin lapsele mobiilikotti. Pärast tuli tegemise isu jälle tagasi ja lõpuks nad valmis saidki. Päris toredad mu meelest! 🙂

Töökaaslase sokid

Töökaaslase sokid

Muster

Muster

Lõngaks oli Titan Wool Winner ja vardad nr 3. Silmuseid oli muidu vardal 4×14=56, kuid mustriosas 4×18=72.

“Lillekesed” rohus :P

Keset kõige ilusamat kevadpäeva näitan mina teile pakse villaseid käpikuid, mis ma täna hommikul lõpuks valmis sain. 😀 Nende kinnaste kohta võib küll öelda paljuharutatud kaunikesed, sest seda tööd sai ikka kõvasti ja kaua tehtud. 🙄 (Vaatasin järele, et seda postitustki alustasin juba eelmise aasta 1. aprillil ning selleks ajaks olin kindaid jõudnud juba korra harutada ning jälle kududa. Seega alustasin 2013. aasta alguses.)

Kui alustasin esimest korda kudumist, võtsin päris jämeda lõnga ning vardad nr 3 ja lõin varrastele 56 silmust. Tahtsin teha kinnastele “kunstnikerdustega” randmeosa – pitsilisi, vitsaga ja puha. Väga ilus tuli. 🙂 Siis jõudsin labaosani. Nüüd lisasin silmuseid juurde nii palju, et saaks juhendi järgi 62 silmust, võtsin vardad nr 3,5, kudusin nagu puupulkadega, kui aga mingi aja pärast hakkasin kinnast kätte proovima, oli see kitsas mis kitsas. o_O Harutasin siis esimest korda üles. 😦

Nüüd lisasin igale vardale ühe silmuse juurde, et kindaosa laiemaks saaks. Kätte proovides oli nüüd laius paras. Jõudsin kudumisega juba kokkuvõtmiseni, kui lõpuks lõi “selgus” pähe: kui ma jätangi need kindad selliste randmetega, ulatuvad need mulle poole käsivarreni (kinda muster algab tegelikult juba enne käelaba ning kindad niisamagi on üsna pikad) ning kuidas ma neid siis kannan? Kudumise isu sai selle “avastusega” otsa ning kindad jäid selle aastani seisma.

Nüüd märtsikuus tuli lõpuks tahtmine nende kudumist jätkata, õigemini otsast alata, sest pidin töö järjekordselt üles harutama. 😥 Seekord ei hakanud ma midagi uut enam leiutama, vaid kudusin kõik nii, nagu muster ette nägi, ainult silmade arv oli siis nelja võrra suurem ning vardad võtsin kohe algusest nr 3,5. Siiski silmuseid ei loonud ma tavaliselt varrastele, vaid kahe värviga korraga. Kindaraamatutes on selle loomise kohta juhend kenasti olemas, aga ma olen vist nii juhm, et ei saanud ei joonisest ega sõnalisest õpetusest aru, seega tegin seda omamoodi. 😛

Kui tavaliselt loon silmused kahele vardale korraga, et need liiga tihked ei tuleks, siis nüüd kasutasin ainult ühte varrast, sest silmad tulid isegi niimoodi paraja tugevusega. Esimese silmuse lõin valge lõngaga nagu tavaliselt, siis võtsin punase lõnga ja lõin punase silmuse samale vardale ka tavalisel viisil. Ja hakkasin aga ühe lõngaga ja teise lõngaga kordamööda tegutsema, lõngu vahetasin eespool. Ei midagi keerulist! 🙂 Aega võttis kaks korda rohkem kui ühe lõngaga, aga huvitav tulemus jäi.

Tegelikult peaksid need küll olema Halliste kaheksakannad, aga mulle meenutavad nad sellise värvilahendusega täiega lilli. 😀 Muster järjekordselt pärit raamatust “Eesti kindakirjad”. Kui ma selle raamatu ostsin ja seda mustrit seal nägin, tegin kohe otsuse, et kunagi tahan ma seda kindlasti kududa.

Minu “lillelised” käpikud said siis sellised 🙂

 

Minu "lillelised" käpikud

Minu “lillelised” käpikud

Kinda pöial tagantpoolt

Kinda pöial tagantpoolt

Kindad said tõeliselt soojad, kuna muster oli päris tihe ning lõng üsna jäme. Näitan ühte ka pahemalt poolt, et näeksite, milline hull lõngade põimimine mul käis. 😛

Kinnas pahemalt poolt

Kinnas pahemalt poolt

Lõngaks oli jälle Novita Nalle ning vardad siis 3,5.

 

Esimesed kirjatud sokid

Alguse sai see sellest, et poisile oli uusi sokke vaja. Kuna tavalised soonikuga sokid tundusid juba ammu igavad ja viimasel ajal olen näinud päris palju väga ilusaid mustrilisi sokke, tuli ka tahtmine midagi sellist teha. Et mul sokiraamatut võtta polnud, uurisin oma “Kindakirja” raamatut, et ehk leian sealt sobiva mustri. Leidsingi ja asusin suure tuhinaga kuduma. Kui aga olin mustriga juba poole peal, uurisin säärt kriitilise pilguga ning sain aru, et see ei lähe mitte: soki oleks heal juhul beebile jalga saanud – oli liiga kitsas. 😕 Lõin alguses varrastele 48 silmust nagu ikka, aga ma polnud sellega arvestanud, et kui soonik annab mõnuga venima, siis mitme värviga parempoolne kude ei taha eriti venida (vähemalt mul ei veninud). Polnudki muud teha, kui vardad välja tõmmata ja otsast alata. 😦

Otsisin siis uue mustri, sest teise mustri kordus oli liiga suur. Lõin jälle 48 silmust vardale, kudusin alguseks natuke soonikut ja siis lisasin igale vardale kolm silmust – kokku siis 60 silmust, ning üritasin lõdvemalt kududa kui tavaliselt. Pärast mustri kudumist kahandasin jälle 48 silmale. Jubedalt pabistasin, et kas nüüdki jalga mahuvad, aga mure oli asjatu – ilusti läksid. 🙂 Edasi kudusin nagu tavaliselt.

Mustriks oli mingi Türi kindakiri leheküljelt 43.

Lõngadeks olid: beež –  G-B Sprint  (75% uusvilla ja 25% polüamiidi); punane – Steinbach Wolle Sockenwolle (vanadest varudest).

Vardad olid nr 2,5.

Sellised nad siis välja kukkusid. 🙂

Markuse kirjatud sokid

Markuse kirjatud sokid

Soki muster

Soki muster

Täitsa armsad mu meelest! 🙂 Iseasi muidugi, kuidas tegelikult oleks pidanud kuduma.

Nüüd tahaks endale sellist raamatut, kus on sokikirjad sees (ja ehk ka õpetus õigete võtete kohta), sest kirjatuid on palju huvitavam kududa ning tulemus jääb ka kenam. Näiteks sellist:

Jõuluvana kingikotti…

…ehk minu moodi kudumine. 😀

Juba teist aastat teeme kolme perega omavahel jõululoosi ja kelle nime välja tõmbad, siis sellele kingi teed (nagu pakiloosiga ikka). Sel korral tõmbasin mütsist välja… oma elukaaslase nime. 😀 Kui tavaliselt kingi valimisega meesterahvale on igavene tegu, siis seekord käis asi lihtsalt: üsna esimese mõttena tuli pähe, et koon talle ilusad mustrilised labakud, kuna lähemal ajal oleks need talle nagunii teinud.

Loosi tõmbasime juba 10.-ndal novembril, seega oli kindaid aega kududa 1,5 kuud. Võtsingi asja rahulikult. Päris palju aega kulus sobiva mustri otsimisele, katsetamistele ja jälle harutamisele. Lõpuks jäin pidama Kirbla tõllarattakirja juurde. Muster on pärit “Eesti kindakirjadest”.

Kui juba sobiv algus oli tehtud, kudusin edasi aegamööda ja mõnuga. Vahepeal aeg lausa lendas mööda. Sain esimese kinda valmis ja avastasin, et oi jeerum, ainult nädal ongi jõuludeni jäänud. 😯 Kus nüüd läks alles kiireks! Tööpäevi oli päris palju, kodus kududa ei saanud või tuli seda salaja teha ja kinnas ikka päris suur ning muster ka tihe. 😕

Kui jõuludeni oli jäänud kaks päeva, olin otsaga alles pöidlaava juures, seega olin peaaegu kindel, et kingipakki läheb ainult üks kinnas. Kuid see tundus ikka väga jama ja hale variant. Kasvõi veri ninast välja, kuid teine kinnas lihtsalt tuli valmis saada! Istusin pool järgnevat ööd üleval, viimasel tööpäeval pusisin töö juures nii palju kududa, kui võimalik oli, peale seda istusin veel peaaegu terve öö kinda kallal. Pöial jäi siiski juba jõululaupäeva hommiku peale. Kuna mees ja laps ronisid enneaegu voodist välja, kudusin edasi juba avalikult, sest teist võimalust lihtsalt polnud. Tundus, et mees siiski aru ei saanud, mille kallal ma vaeva näen. 😛  Aga ma sain oma kindad valmis, ja õhtul jõuluvana käest pakki saades oli mees kinnaste üle väga rõõmus. 🙂 Õnneks olid praktiliselt parajad ka (kätte ju kududes proovida ei saanud). 🙂

Näitan siis piltide peal ka, millised nad välja kukkusid. 🙂

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kindad otsevaates

Kindad otsevaates

Nüüd on pöidlad ka näha

Nüüd on pöidlad ka näha

Muster lähemalt

Muster lähemalt

No oli ikka täiesti minu moodi asjaajamine küll: alguses aega küll, aega küll, pärast ikka tuleb elu eest tormata. Kuid lõpuks saavad suure tahtmise tulemusena asjad siiski aetud/tehtud. Tuleb ikka õppida aega paremini planeerima. 😳 Jäägu see siis mu uue aasta lubaduseks! 🙂

Kinda tehnilised andmed ka: soonikus 80 silmust, kindaosas 88 silmust.

Mustaks ja valgeks lõngaks oli Novita Nalle, punane oli Erica – kõik kodustest lõngavarudest.

Vardad olid nr. 2,5.

Toredaid selle aasta viimaseid päevi kõigile! 🙂

%d bloggers like this: