Tag Archives: kivid

Kardinarõngastega jõuluehted

Toon natuke jõuluvalgust tänasesse üsna halli päeva. 🙂

Katariina blogi uurides jäid mulle silma isemoodi jõuluehted. Ei tundunud väga keerulised teha olevat ja kuna ma oma jõulupatju tõenäoliselt/nagunii valmis ei jõua, aga midagi olen ikka igaks jõuluks nikerdanud, võtsin need kaunistused endale plaani. Täpselt samasuguseid poleks ma teinud, kuid ettekujutus hakkas tekkima. Mõni aeg hiljem midagi guugeldades sattusin Heli käsitöö-blogisse, kus nägin ka üsna sarnaseid kuuseehteid. Mulle hakkasid need kivikesed nende keskel meeldima. Ja siis leidsin Dropsi lehelt samasuguste ehete õpetuse – ei pidanudki ise leiutama hakkama, kuigi ega see midagi keerulist poleks olnud. 🙂

Heegeldamine oligi lihtne, ainult kivikeste paikasaamine ning lõngaotste peitmine oli paras tüütus. Kuid tulemus tuli super armas. Kuigi kivikesi kiiruga ostma minnes kahtlesin natuke, kas lilled on just parim valik, on nad nüüd nagu täpp i-l, sest ehteid vaadates näeksin nagu ilusates jäälilledes aknaid. Kas teile ei tundu?

Kardinarõngastega jõuluehted

Kardinarõngastega jõuluehted

Nagu jäälill aknal

Nagu jäälill aknal

Kuna kuuske pildistamise jaoks kapist välja tirima ei hakanud, “kaunistasin” hoopis õunapuud. 😀

Esimese kaunistuse heegeldasin Titan Wool Egittoga, kuid sellega heegeldada oli jama ning värv oli ka liiga kollakas. Järgmised tegin juba Schachemayr Cataniaga. Heegelnõelteks olid nr. 2 ja 2½.

Kuna kivikesed ostsin siis, kui esimene oli juba valmis heegeldatud, ja ma ei viitsinud kivi eraldi külge kinnitama hakata, jäi see siis ilma.

Minu kardinarõngad olid suuremad kui õpetuses – 4 cm läbimõõduga.

Kaunistasin mütse

Mul on juba mitu aastat kasutusel kaks mütsi – üks kevadsügisene ja teine talvine. Ühe sain tuttavalt, teise ostsin ühelt odavmüügilt. Mõlemad mõnusast materjalist, kuid üsna igava väljanägemisega. Mitu aastat kannatasin seda “jama” välja, kuid siis tuli kibe tahtmine neid natuke “tuunida”. Mõte, kuidas seda teha, kujunes juba eelmisel aastal, kuid tegudeni jõudsin alles nüüd.

Esimesena võtsin ette õhema mütsi, kuna selle hooaeg on just praegu. Sellisena kandsin teda mitu aastat.

Õhem müts enne tuunimist

Õhem müts enne tuunimist

Mütsil on tegelikult ilus lilleline, helmestega kaunistatud äär.

Õhema mütsi äär

Õhema mütsi äär

Kõigepealt õmblesin talle “teisaldatava” karvase tuti. Kuna mu jope kapuutsi äär on samuti karusnahkne, tundus just selline tutt hästi sobivat. Poes seda valides näitas müüja mulle ka ehtsast kährikunahast tutte, mida sai rõiva külge kinnitada trukiga. Siis ei pea rõivast pestes tutti jälle õmblusest lahti harutama hakkama. Nii uhket tutti polnud mulle siiski vaja, kuid trukiidee ajasin küll nendelt ära. 😛

Kui tutt mütsi külge saadud, läks lahti operatsioon “Kivikesed”. Paar päeva varem käisin Karnaluksis end hulluks ajamas ning ostsin sealt spetsiaalselt mütside jaoks pakkide viisi kivikesi kokku. 🙄 See müts sai külge tervelt 40 väikest kivikest. 🙂 Vabas vormis, ei mingit mustrit. Õmblemist jagus kohe mitmeks päevaks.

Nüüd näeb mu müts välja selline. Olen tulemusega 200% rahul. 🙂

Õhem müts pärast tuunimist

Õhem müts pärast tuunimist

Õhem müts lähedalt

Õhem müts lähedalt

Käisime lapsega pildistamise tarbeks mere ääres jalutamas.

Mina jalutamas

Mina jalutamas

Järgmiseks võtsin siis ette oma talvise mütsi. Sel on tutt juba algusest saati küljes, kuid välimus tundus ikkagi igav. Ka see müts sai 24 kivikest külge, need siis eelmistest vähe suuremad. Sai natuke sik-sakitatud. 🙂

Talvemüts lähedalt

Talvemüts lähedalt

Teise tööna õmblesin talle sissepoole pehmest venivast fliisist voodri, sest mütsi kude on hõredavõitu ning tuulega puhus hullult kõrvadest läbi. 😡 Loodetavasti on nüüd müts soe.

Talvemütsi vooder

Talvemütsi vooder

Olen täielik õmblusvõhik ja seegi töö mul esmakordne. Muidu olen tulemusega enam-vähem rahul, kuid ülevalt poolt oleks võinud voodri avarama teha.

Müts näeb nüüd välja selline. Kahjuks suure tuhinaga unustasin “enne”-pildi teha. 😦

Talvemüts pärast tuunimist

Talvemüts pärast tuunimist

Talvemüts päikeses

Talvemüts päikeses

Kolmandaks tahan veel näidata ühte fliisist sportlikku mütsi, mille välimuse “päästsin” juba mitu aastat tagasi isetehtud tutiga.

Müts enne  

ja pärast

Mina hakkan nüüd jõuludeks valmistuma. Teile aga värvilise sügise jätku!

Mereäärne trepp

Mereäärne trepp

See trepp viib meil rannikult alla merekaldale. 🙂

Heegeldatud kosmeetikakott

Tere üle pika aja käsitööosakonnast! 😀

Pole juba sada aastat selles osas midagi näidata olnud, aga nüüd lõpuks jälle on. 🙂

Juba mõnda aega olen otsinud mööda poode taga väiksemat sorti kosmeetikakotti, mis mahutaks piisavalt palju, aga samas mahuks ära mu paari väiksemasse õlakotti. Poodides olen näinud ainult üsna suuri ja päris mahukaid kosmeetikakotte, mis mahuksid küll mu kottidesse ära, aga siis ei mahuks sinna enam muud. 😛 Seega jõudsin lõpuks otsusele teha see kott ise. 🙂

Kuna õmmelda ma ei oska ja pole selleks masinatki olemas, tekkis mul mõte kott heegeldada. Kuna tegemist on piisavalt lihtsa asjaga, ei hakanud ma mingeid õpetusi otsimagi, vaid kujundasin selle mõttes ise.

Kõigepealt heegeldasin kinnissilmustes 14 X 14 cm suuruse tüki, murdsin selle pooleks ja õmblesin ühe külje seestpoolt kinni. Et kott väga igav ei tuleks, õmblesin mõlemale küljele 14 ruudukujulist sobivas toonis kivi, kokku seega 28 tk. 🙄 Kui kivid olid küljes, õmblesin veel teise külje kokku, siis veel luku tihedate pistetega külge ja valmis ta oligi. Päris kena sai mu meelest! 🙂

Aega kulus loomulikult ohtralt, kuna vahepeal polnud üldse aega sellega tegeleda, ja asi jäi venima peale seda, kui heegeldamise osa valmis sai. Lõpuks võtsin aga end käsile ja tegin mõne päevaga koti lõpuni valmis.

Tehnilised andmed:

Heegellõngaks kasutasin Schachenmayr´i Catania´t.

Heegelnõel oli nr. 3.

Luku pikkus: 14 cm.

Valmis koti mõõdud: 6,5 X 13 cm.

Mõned pildid siis ka 🙂

Heegeldatud kosmeetikakott

Heegeldatud kosmeetikakott

Tühi kosmeetikakott

Tühi kosmeetikakott

Kosmeetikakoti lukk

Kosmeetikakoti lukk

%d bloggers like this: