Tag Archives: labakindad

Õe kiiksuga käpikud

Nüüd juba möödunud jõuludeks otsustasime õega üle mitme-mitme aasta vastastikku jõulukinke teha. Kuna õe eelmised minu kootud labakindad hakkasid suurest kandmisest läbi kuluma, kuid ta ei jõudnud kuidagi lõngade ostmiseni, et saaksin talle uued meisterdada, hakkas mul üsna kohe peas plinkima mõte, et ta saabki siis kingiks uued kindad. Õde oli mõttega nõus ja oli nõus ka sellega, et saab need kätte millalgi hiljem.

Sama kiiresti tekkis silme ette pilt, millised need olema peaksid – kollased lilled tumedal taustal. Põhjus oli ka selleks: kuna õe lemmik värv on (või vähemalt kunagi oli) kollane ja ta kannab talvel tavaliselt tumedaid üleriideid ja mütsi, mõtlesin kinnastega riietusele värvi ja erksust juurde anda. Kuid kollane ei pidanud tulema kärts, vaid mahe võikollane, ja et must oleks sellise kollase liiga ära tapnud, otsustasin hoopis tumehalli kasuks. Väga lahe kooslus! 🙂

Kinnaste muster oli küll vaimusilmas olemas, kuid raamatutest ei leidnud sobivat ja mind kõnetavat kusagilt. Kui aga jõudsin Mustrilaekas ringi vaadates selle mustrini, oli probleem hetkega lahendatud, vähemalt pool sellest. Kuna muster oli suur ja uhke, arvasin, et selline võiks olla ainult kinda seljal, peopesas võiks olla midagi lihtsat ja tagasihoidlikku. Ja jälle läks otsimiseks. Käisin oma kindaraamatud ei-tea-mitu-korda üle, kui korraga märkasin Pärnu-Jaagupi kihelkonna rombe, millest ma enne millegipärast mööda vaadanud olin. Sobivad ideaalselt mu meelest. 🙂 Kuid tausta tahtsin teha halli ja rombid kollased. Samas seljaosa pidi tulema vastupidi: muster tume ja taust hele. 😛

Nüüd pärast kudumist võin öelda, et seljaosa mustrit oli väga huvitav kududa. Nagu mingit põnevat raamatut oleks lugenud. Kordagi ei hakanud igav ja kuidagi kiiresti sai läbi. 🙂

Kui mustrid olid välja valitud, jäi veel küsimus, millised kinnaste randmed tulevad. Kuna kindad pidid isegi päris kirjud tulema, tahtsin randmed teha tagasihoidlikud, kuid mitte ka päris tavalises soonikus. Otsustasin siis teha 1:1 sooniku ja parempidised silmused keerdsilmustena. Veel tundus lahe kududa parempidised silmused halliga ja pahempidised kollasega. Küll see lõngade keerutamine oli ikka aeganõudev tegevus. Umbes pool kinnaste kudumisele kulunud ajast läks randmetele. 😮 Silmused lõin varrastele kahe lõngaga jälle omamoodi. Lõngu keerasin varda ees. Ikkagi kukkusid üsna kirjud randmed välja. 😀

Nii et kiiksusid neil labakutel juba jagub. 🙂 Ainuke asi, millega ma pärast rahule ei jäänud, oli kahandamine kollase lõngaga. Natuke hilja hakkasin mõtlema, et oleks võinud seal mõlemat tooni kasutada, oleks vähem silmatorkav olnud. Aga ei viitsinud harutama ka enam hakata. Kui juba kiiksuga, siis ikka lõpuni välja! 😉

Irma labakud nr. 2

Irma kinda ranne

Lõngadeks jälle Titan Wool Winner ning vardad nr. 2,5.

Olen nüüd ka ühe sokiraamatu võrra rikkam. 🙂

Järgmiseks alustasin lapse õpetajale pitsilise õlasalli kudumist. Muster sisaldab ka nuppe. Kui aga kudumisega nendeni jõudsin, olin omadega hädas nagu mustlane mädas. No ei saa hakkama! 😦 Natuke üritan veel, ostan ka uued teravama otsaga vardad ja kui siis ka ei õnnestu, siis jääb sall kudumata. Vähemalt õpetaja sünnipäevaks ma seda sel juhul küll valmis ei saa. 😥 Eks siis aegamööda pusin, kuni valmis saan, ja jätan endale. Oi, kuidas mulle ei meeldi plaanide muutused. 😡

Edit: Vandusin eile siiski lõpuks neile nuppudele alla, tõmbasin vardad välja ja hakkasin hoopis teistsugust salli kuduma. Seda on ehk lootus isegi õigeks ajaks valmis saada. 🙂

Uuendatud 29.01.16

Advertisements

Papa Valjala kihelkonna labakud

Papaks kutsume me elukaaslase isa. Laps hakkas teda niimoodi hüüdma ja loomulikult jäi see meilegi külge. 😀

Loosi tulemusena tegin mina talle seekord jõulukingi. Kuna ma olin juba varem välja mõelnud, mida ma ühele või teisele teeksin, oli nüüd vaid vaja muster välja valida. Papale tahtsin kududa ilusad labakindad nagu paar aastat tagasi L.-ile. Võtsin Kristi Jõeste blogi ette ja hakkasin ideid ammutama. Mulle hakkasid väga meeldima need meeste labakud.

Kuna Markuse kinnaste kudumisega jorutasin liiga kaua, läks lõpuks papa kinnaste kudumisega väga kiireks: alustasin umbes kaks nädalat tagasi, kuid kududa tuli salaja, et poiss ei näeks (Jõuluvana ju toob! 😉 ). Andsin endast küll parima, kuid ajaga kippus ikkagi kitsaks jääma. Kui lõpuks olin kolmel ööl mitu tundi kudumisele kõvasti pihta andnud, sain lõpuks kindad valmis. Lõpuks salaja pestud, kuivatatud ja pildistatud.

Ega selline tormamine mingit mõnu küll ei tekitanud. Tekkis mingi kudumise üleküllastus. Mulle meeldib ikka tasa ja targu ja mõnuga…

Kuid ühes asjas pean endale küll pai tegema: enne kuduma hakkamist tegin proovitöö, et mitte jälle suvaliselt kuduma hakata ning pärast raisata niigi kallist aega harutamisele.

Tulemuseks olid siis Valjala kihelkonna labakindad, kinnaste randmed on Mustjala omad.

Papa Valjala kihelkonna labakud

Valjala kihelkonna labakud

Papa labakute pöidlad

Papa labakud

Kinda ranne

Kinda ranne

Silmuseid oli varrastel 72, randme osas 60. Nüüd jääb vaid loota, et kindad ikka enam-vähem parajad said. Eks see täna õhtul juba paistab. 🙂

Lõngad: sinine, valge ja punane – Novita Nalle (75% villa, 25% polüamiidi), hall – G-B Jil (100% vill)

Vardad: 2,5.

Nüüd tuleb mul veel õele labakud kududa. Õigupoolest peaksid needki jõulukingiks minema, kuid ütlesin talle juba varakult, et saad need kätte millalgi hiljem… Nii umbes jaanide paiku… 😀

Ja ongi kohe käes aasta mõnusamaid aegu – jõulud.

MÕNUSAT PÜHADEAEGA JA KALLIST JÕULURAHU KÕIGILE!

EDIT: Kindad sobisid täpselt ja jäädi nendega väga rahule.

Uuendatud: 07.01.16

Ökula-kindad

Kudusin pojale esimest korda labakindad. Sokke olen teinud talle juba mitu paari, kuid kinnaste osas on ta siiani pidanud leppima ainult poest ostetud Reimade-Lennede-Huppadega. Need on loomulikult väga head õues möllamiseks, kuid tahtsin, et tal oleks ka midagi “peenemat” kätte panemiseks näiteks linna minnes. Ühtlasi on need üldse esimesed laste kindad, mida kudusin. 🙂

Seekord ei hakanud kirikinnaste peale mõtlemagi. Otsisin mustrit, mis oleks lõbus ja lapsemeelne. Mulle hakkasid meeldima öökullid. 🙂 Kudusin nagu mustrilehel ette nähtud, ainult silmad tegin valge öökulli omad. Esialgu kudusin needki mustrilehe järgi, aga no sinised silmaümbrused ja valged silmad olid ikka creepy küll. 😀 Et mustrit jonksu saada, oli päris kõvasti kudumist ja harutamist, sest ega ma ju kavandit teha ei viitsinud (ei tea, millal ma end selles osas küll parandada kavatsen? 😡 ). 😳 Üritasin pildi pealt aru saada, kuidas kootud on. Nunnud ökulad tulid välja. 🙂 Lisasin kinda ülaossa lehti ning pöialdele ka natuke mustrit, et need õhukesed ei jääks.

Markuse öökullikindad

Markuse öökullikindad

Öökullid selja poolt

Öökullid selja poolt

Päkapikuga

Päkapikuga

Oleks tahtnud hoopis väljas pildistada. Kuid selliste ilmadega nagu praegu, võid õuepiltidega reklaamida pigem vihmavarju ja kummikuid, mitte talvekindaid. Toas jällegi pildistada on jube pime ja vilets. 😦

Lõngaks taas Titan Wool´i Winner (100% meriino), punane lõng kodustest varudest pärit akrüül (kuna ainult natuke oli vaja, siis ei hakanud villast ekstra ostma). Vardad nr 3.

Lõpetuseks tahan näidata oma viimast raamatuostu. Olen nüüd sellise raamatu uhke omanik. 400 lehekülge rahvuslikke kindamustreid ja juttu. 🙂

Kohe järgmised kindad tulevadki sellest raamatust. On juba alustatud, aga mega kiireks läheb küll selle kudumisega, sest need lähevad jõuluvana kingikotti ja pean neid salaja kuduma, et jõuluvana usku laps neid ei näeks. 😐

Edit: Kuigi väljas on korralikud soojakraadid, on laps korra oma kinnastega juba käia saanud. Paar pilti ka sel puhul.

Markusel kindad käes

Markus pani kindad kätte

http---signatures.mylivesignature.com-54493-349-4A58909F1491EF9A551BC9FB2AE8D9F6

“Lillekesed” rohus :P

Keset kõige ilusamat kevadpäeva näitan mina teile pakse villaseid käpikuid, mis ma täna hommikul lõpuks valmis sain. 😀 Nende kinnaste kohta võib küll öelda paljuharutatud kaunikesed, sest seda tööd sai ikka kõvasti ja kaua tehtud. 🙄 (Vaatasin järele, et seda postitustki alustasin juba eelmise aasta 1. aprillil ning selleks ajaks olin kindaid jõudnud juba korra harutada ning jälle kududa. Seega alustasin 2013. aasta alguses.)

Kui alustasin esimest korda kudumist, võtsin päris jämeda lõnga ning vardad nr 3 ja lõin varrastele 56 silmust. Tahtsin teha kinnastele “kunstnikerdustega” randmeosa – pitsilisi, vitsaga ja puha. Väga ilus tuli. 🙂 Siis jõudsin labaosani. Nüüd lisasin silmuseid juurde nii palju, et saaks juhendi järgi 62 silmust, võtsin vardad nr 3,5, kudusin nagu puupulkadega, kui aga mingi aja pärast hakkasin kinnast kätte proovima, oli see kitsas mis kitsas. o_O Harutasin siis esimest korda üles. 😦

Nüüd lisasin igale vardale ühe silmuse juurde, et kindaosa laiemaks saaks. Kätte proovides oli nüüd laius paras. Jõudsin kudumisega juba kokkuvõtmiseni, kui lõpuks lõi “selgus” pähe: kui ma jätangi need kindad selliste randmetega, ulatuvad need mulle poole käsivarreni (kinda muster algab tegelikult juba enne käelaba ning kindad niisamagi on üsna pikad) ning kuidas ma neid siis kannan? Kudumise isu sai selle “avastusega” otsa ning kindad jäid selle aastani seisma.

Nüüd märtsikuus tuli lõpuks tahtmine nende kudumist jätkata, õigemini otsast alata, sest pidin töö järjekordselt üles harutama. 😥 Seekord ei hakanud ma midagi uut enam leiutama, vaid kudusin kõik nii, nagu muster ette nägi, ainult silmade arv oli siis nelja võrra suurem ning vardad võtsin kohe algusest nr 3,5. Siiski silmuseid ei loonud ma tavaliselt varrastele, vaid kahe värviga korraga. Kindaraamatutes on selle loomise kohta juhend kenasti olemas, aga ma olen vist nii juhm, et ei saanud ei joonisest ega sõnalisest õpetusest aru, seega tegin seda omamoodi. 😛

Kui tavaliselt loon silmused kahele vardale korraga, et need liiga tihked ei tuleks, siis nüüd kasutasin ainult ühte varrast, sest silmad tulid isegi niimoodi paraja tugevusega. Esimese silmuse lõin valge lõngaga nagu tavaliselt, siis võtsin punase lõnga ja lõin punase silmuse samale vardale ka tavalisel viisil. Ja hakkasin aga ühe lõngaga ja teise lõngaga kordamööda tegutsema, lõngu vahetasin eespool. Ei midagi keerulist! 🙂 Aega võttis kaks korda rohkem kui ühe lõngaga, aga huvitav tulemus jäi.

Tegelikult peaksid need küll olema Halliste kaheksakannad, aga mulle meenutavad nad sellise värvilahendusega täiega lilli. 😀 Muster järjekordselt pärit raamatust “Eesti kindakirjad”. Kui ma selle raamatu ostsin ja seda mustrit seal nägin, tegin kohe otsuse, et kunagi tahan ma seda kindlasti kududa.

Minu “lillelised” käpikud said siis sellised 🙂

 

Minu "lillelised" käpikud

Minu “lillelised” käpikud

Kinda pöial tagantpoolt

Kinda pöial tagantpoolt

Kindad said tõeliselt soojad, kuna muster oli päris tihe ning lõng üsna jäme. Näitan ühte ka pahemalt poolt, et näeksite, milline hull lõngade põimimine mul käis. 😛

Kinnas pahemalt poolt

Kinnas pahemalt poolt

Lõngaks oli jälle Novita Nalle ning vardad siis 3,5.

 

Natuke Norra mustreid

Hurraaderii, hurraaderaa,

las rõkkab rõõmust maakera…

…sest ma sain lõpuks ometi oma kindad valmis. 😀 No oli see alles kudumise saaga! 🙄

Kõigepealt hakkasin otsima ühe talvejope juurde mütsi tegemiseks mustrit. Lõpuks jäin sellise juurde pidama. Samasuguse mustriga olid komplektis ka kindad. Kuna kindaid oli nagunii sama jope juurde vaja, siis mõtlesin, et miks mitte needki sama mustriga teha, kuigi algselt plaanisin need kududa teistsugused.

Alustasin kinnastest, kuna nende järgi oli isegi suurem vajadus. Juba silmuste varrastele loomisest alates ei läinud miski nii nagu tarvis. Küll oli lõngasaba liiga lühike, küll jooksis silm maha…

Tahtsin kududa täpselt õpetuse järgi, kuid pöidlaava tegemise juurde jõudes loobusin sellest mõttest, sest juhend tundus  edasi paras ulme ja pealegi oli kinnas liiga kitsas (48 silmust ainult varrastel!). Harutasin aga kõik üles ja hakkasin otsast peale, nüüd varrastel juba 64 silmust ja otsus tehtud kududa edasi omamoodi. Jõudsin jälle pöidlaavani (seekord juba ilma kiiluta), kui sai selgeks, et kinnas tuleb ikka liiga kitsas. 😕 Vardad jälle tööst välja ja nüüd harutasin kuni soonikuni. Lisasin igale vardale kaks silmust, nüüd sai kokku 72 silmust. Edasi läks kudumine ludinal kuni mustriosa lõpuni.

Järgmiseks oleks pidanud tulema ainult punase lõngaga kudumine. Mõned read kudusingi, aga tulemus jäi väga veider: mustriosa lõppedes läks kinnas palju laiemaks, sest mitme värviga kududes tuleb mul kude palju tugevam kui ainult ühe värviga, kuigi üritasin edasi kududa tugevalt. Jälle peamurdmine, et kuidas edasi teha. Lisasin siis alumise valge-punasega mustri, aga kinnas jäi ikka natuke lühike, et lõpetama hakata. Veel natuke ajude ragistamist ja selle tulemusena kudusin üks-ühele kordamööda punast ja oranži. Sobis küll minu meelest. 🙂

Pöialt ka ei tahtnud ma ainult punasega teha, sest oleks niimoodi minu arvates natuke õhuke jäänud. Kudusin siis sinna sobiva mustriosa. Ainuke häda tekkis sellega, et pidin valget lõnga ka pöidla tagumist külge kududes järel vedama ja seetõttu jäi see üsna tugevalt kiskuma, kuigi jätsin lõnga enda arvates piisavalt lõdvalt. 😦

Sain ühe kinda valmis ja teisega juba poolepeale, kui tekkis järgmine probleem: punast lõnga tõenäoliselt ei jätku lõpetamiseni. Kiire retk “Liann Lõngadesse” ja selgus kurb tõsiasi, et just punane värv on neil otsas ja isegi teistes nende keti poodides seda järel pole. Tuleb alles millalgi märtsis. 😯 No see veel puudus! Nii kaua ma küll oodata ei kavatse, sest mida ma kinnastega märtsis enam teen, kui neid on praegu juba vaja? Guugeldamine netis ka ei aidanud, sest tundus, et mujal seda lõnga ei müüda. Pähh! Mõtlesin siis mitu varuvarianti enda jaoks valmis: koon nii kaugele, kuni 1) kas kindad saavad valmis, sest tulen ikkagi lõngaga välja; 2) harutan teise kinda pöidla üles ja jätkan selle lõngaga, kuni jagub, ja hiljem teen teise punasega mõlemad pöidlad; 3) kui ikka jääb puudu, saan ehk mujalt sama lõnga või siis ostan kõige ligilähedasema punase ja mõtlen pärast edasi.

Kui juba labaosa valmis sain ja lõnga ikka veel oli järel, tekkis juba tilluke optimism, et kõige hullemini see saaga ei lõppegi. Punane sai otsa, kui oleksin pidanud pöialt kokku võtma hakkama. Otsisin siis varudest kõige sarnasema tooni (isegi poes polnud paremat), lõpetasin selle pöidla ära, harutasin teise pöidla ka kuni kokkuvõtmiseni üles ja kudusin selle otsa sama lõngaga, et oleks ühtemoodi. Värvierinevus jäi õnneks üsna minimaalne. 🙂

Nüüd siis teate, miks mul nii palju aega kulus ühtede tühipaljaste kinnaste kudumisele. 😀 🙄 Muide, ma alustasin nendega juba kas oktoobris või novembris, kuid siis tulid jõuludeks ettevalmistused vahele, ja jätkasin nendega kohe peale jõule. 🙂

Kindad ise tulid sellised:

Norra mustriga kindad

Norra mustriga kindad

Ühe pildi tegin õues ka, et värvid kõige loomulikumad jääksid.

Õues tehtud pilt

Õues tehtud pilt

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Lõngaks oli Titan Wool Winner (100% meriinovill) ja vardad nr. 3.

Moss-moss on ikkagi peal, sest tahtsin kohe järgmiseks sama punase ja valge lõngaga uusi kindaid endale tegema hakata. Kuna ükski teine lõng selle kõrval enam ei meeldi (hind meriino kohta ikka väga soodus, jämedus paras ja värv ka väga ilus!), eks siis ootan märtsikuud ja võtan vahepeal teised tööd käsile. 😐

Jõuluvana kingikotti…

…ehk minu moodi kudumine. 😀

Juba teist aastat teeme kolme perega omavahel jõululoosi ja kelle nime välja tõmbad, siis sellele kingi teed (nagu pakiloosiga ikka). Sel korral tõmbasin mütsist välja… oma elukaaslase nime. 😀 Kui tavaliselt kingi valimisega meesterahvale on igavene tegu, siis seekord käis asi lihtsalt: üsna esimese mõttena tuli pähe, et koon talle ilusad mustrilised labakud, kuna lähemal ajal oleks need talle nagunii teinud.

Loosi tõmbasime juba 10.-ndal novembril, seega oli kindaid aega kududa 1,5 kuud. Võtsingi asja rahulikult. Päris palju aega kulus sobiva mustri otsimisele, katsetamistele ja jälle harutamisele. Lõpuks jäin pidama Kirbla tõllarattakirja juurde. Muster on pärit “Eesti kindakirjadest”.

Kui juba sobiv algus oli tehtud, kudusin edasi aegamööda ja mõnuga. Vahepeal aeg lausa lendas mööda. Sain esimese kinda valmis ja avastasin, et oi jeerum, ainult nädal ongi jõuludeni jäänud. 😯 Kus nüüd läks alles kiireks! Tööpäevi oli päris palju, kodus kududa ei saanud või tuli seda salaja teha ja kinnas ikka päris suur ning muster ka tihe. 😕

Kui jõuludeni oli jäänud kaks päeva, olin otsaga alles pöidlaava juures, seega olin peaaegu kindel, et kingipakki läheb ainult üks kinnas. Kuid see tundus ikka väga jama ja hale variant. Kasvõi veri ninast välja, kuid teine kinnas lihtsalt tuli valmis saada! Istusin pool järgnevat ööd üleval, viimasel tööpäeval pusisin töö juures nii palju kududa, kui võimalik oli, peale seda istusin veel peaaegu terve öö kinda kallal. Pöial jäi siiski juba jõululaupäeva hommiku peale. Kuna mees ja laps ronisid enneaegu voodist välja, kudusin edasi juba avalikult, sest teist võimalust lihtsalt polnud. Tundus, et mees siiski aru ei saanud, mille kallal ma vaeva näen. 😛  Aga ma sain oma kindad valmis, ja õhtul jõuluvana käest pakki saades oli mees kinnaste üle väga rõõmus. 🙂 Õnneks olid praktiliselt parajad ka (kätte ju kududes proovida ei saanud). 🙂

Näitan siis piltide peal ka, millised nad välja kukkusid. 🙂

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kindad otsevaates

Kindad otsevaates

Nüüd on pöidlad ka näha

Nüüd on pöidlad ka näha

Muster lähemalt

Muster lähemalt

No oli ikka täiesti minu moodi asjaajamine küll: alguses aega küll, aega küll, pärast ikka tuleb elu eest tormata. Kuid lõpuks saavad suure tahtmise tulemusena asjad siiski aetud/tehtud. Tuleb ikka õppida aega paremini planeerima. 😳 Jäägu see siis mu uue aasta lubaduseks! 🙂

Kinda tehnilised andmed ka: soonikus 80 silmust, kindaosas 88 silmust.

Mustaks ja valgeks lõngaks oli Novita Nalle, punane oli Erica – kõik kodustest lõngavarudest.

Vardad olid nr. 2,5.

Toredaid selle aasta viimaseid päevi kõigile! 🙂

Esimesed mustrilised käpikud

Õde soovis, et koos sokkidega teeksin talle ka kindad. Ulatati mulle lõngakott, kus mitut värvi lõngad sees. Selge – mustrilisi tahab. Aga millisega – ise vaata, mida teed. Eks ma siis vaatasin ja tegin. 😀 Tegemist siis esimeste minu kootud mustriliste kinnastega, kui viiendas klassis tehtud välja arvata, mis tulid nii kõvad ja venimatud, et ei mahtunud isegi kätte. 😀

Tegelikult kartsin lausa jubedalt mustriliste kinnaste kudumist, eriti pöidla tegemist. Aga polnud hirmsat midagi, sain hakkama, isegi pöial jooksis mustrisse. Ainult jubedalt ära tüütas lõpuks kudumine, sest tundus, et muudkui teed ja teed, aga lõppu ei paista veel kusagilt. Nii tihe muster oli ja selline lõngadega “mängimine”, et ühe vardatäie peale kulus juba igavene aeg. Sellega pole ma ka rahul, et pöidlad tulid liiga lühikesed, aga kindad õele kätte mahtusid ja rahule jäi ta ka, ning see ongi põhiline. 🙂

Käpikud said valmis, aga õde kuulutas juba nende tegemise ajal, et see mantel, mille juurde need lähevad, on juba nii kulunud, et tõenäoliselt uut varsti vaja. Ütlesin selle peale, et sel juhul pead küll kindad näppu võtma ja nende juurde sobivat mantlit ostma minema, sest muidu oli kogu nähtud vaev asjata. 😀

Muster pärit raamatust “Eesti kindakirjad” lk. 17, muster 13. Mis kandi muster see olla võiks, kahjuks kirjas pole.

Silmuseid varrastel soonikuosas 64, mustriosas 72.

Lõngaks oli Jil (100% uusvill) ja vardad nr 2,5.

Uute kudumisteni!

%d bloggers like this: