Tag Archives: lõngajääkidest

Minikotike

Heegeldasin oma kõrvaklappidele, mida alailma käekotis kaasas kannan, väikese kotikese-tasku.

Minikotike

Minikotike

Mustri kujundasin ise. Laiuseks 39 silmust, 3 rida kinnissilmuseid (rea esimese kinnissilmuse asemel on õhksilmus), üks rida ühekordsete sammastega (rea esimese samba asemel 3 õhksilmust) , iga samba vahel üks õhksilmus.

Äärepitsi leiutama ei hakanud, leidsin Mustrilaekast (viimane muster). Et selle silmused klappima saada, tegin kummassegi äärde ühe kinnissilmuse asemel kaks.  Kolme kaare järel heegeldasin kohe nööbiaasa, edasi jälle kolm kaart.

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Heegellõngad: roheline – leidsin kodust Steinbach Wolle Maxi jäägi, valge – mingi Novita Virkkauslanka, seisab ka kastis juba üle kümne aasta.

Heegelnõel nr. 1,5

Tasku suuruseks kujunes ainult 6x9cm, kuid klapid mahuvad ilusti ära. 🙂

Kõrvaklappide kotike

Kõrvaklappide kotike

Heegeldamise kõrvalt lugesin seda raamatut (mõnus suvine lugemine), värvid sobivad ka kotiga hästi kokku. 😀

Sobivad hästi kokku

Sobivad hästi kokku

Allkiri

Advertisements

Suvine heegeldatud kott

Kuigi suvi hakkab selleks aastaks oma otsi juba kokku tõmbama, sai minu suvine kott alles nüüd valmis. Seega tuleb jälle üks kirjutis rubriigist “Parem hilja kui silja”. 🙄

Mul on päris mitu suvist kotti, kuid mitte ühtegi sellist, mida saaks risti üle õla kanda ja mis mahutaks ka midagi rohkemat kui ainult rahakott ja telefon. Eks tuli see siis ise valmis meisterdada.

Mustri valisin Drops Design´ist juba aasta tagasi välja. Tegema asusin, nagu mulle kohane, ikka viimasel minutil – kui suvi juba ammu käes. Ootas lihtsalt oma järjekorda. Suurema osa kotist heegeldasin paari nädalaga valmis. Kui kõik oli nagu tehtud, tundus, et kott jääb ilma voodrita kuidagi ludu ning mingi kinnise võiks ka panna, et asjad kotist ajama ei paneks. Poodi kangast ja lukku ostma ei jõudnud mitme nädala jooksul. Kui lõpuks asjad käes, tekkis küsimus, kes need kotile külge õmbleb? Kuna mul (endiselt) õmblusmasinat majapidamises pole, mõtlesin esialgu õmblustööd käsitsi ära teha, kuid hakkasin siiski kahtlema tulemuse välimuses, kvaliteedis ning oma oskustes. Küsisin siis abi töökaaslaselt. Tema käes oli ka kott mõnda aega, seega saigi valmis nüüd – sügise alguses. Kuid see-eest saan sellega järgmine aasta suvi otsa laiata. 😀

Koti tegin ikka natuke värvilisema kui õpetuses oli. 🙂

Heegeldatud suvine kott

Heegeldatud suvine kott

Muster lähemalt ka.

Koti muster lähedalt

Koti muster lähedalt

Lilli heegeldasin kolm.

Koti lilled

Koti lilled

Niisiis sai kott voodri (väga armas lilleline muster mu meelest 🙂 )

Kotil on vooder

Kotil on vooder

ja luku

Kotil on lukk

Kotil on lukk

Sel pildil on koti sakiline äär ka näha.

Natuke veel tehnilisi andmeid.

Koti mõõtmed: 20,5 x 28,5 cm.

Õlarihma pikkus: 115 cm

Heegellõng: Titan Wool Egitto, valget kulus 3 tokki. Lilled heegeldasin kodustest lõngajääkidest – samast Egitto´st ja Steinbach Capri´st.

Heegelnõel: nr 3.

Mõnusaid viimaseid suvepäevi kõigile! 🙂

 

Lapse kaelus nr. 2

Kolm aastat tagasi sai lapsele kootud selline kaelus. Nüüd on see üksjagu väikseks jäänud, üle pea tirides jäävad nina ja kõrvad vägagi ette, seega oli uut vaja.

Seekord otsustasin talle kududa sarnase, nagu endale sai tehtud, ainult mustri asemel triipudega. Natuke kodustes lõngajääkides inventeerimist ja sobivad toonid olidki koos. 🙂 Kuna tegin kaelust “alamõõdulisele”, siis sama paljude silmustega loomulikult arvestada ei saanud: 288 silmuse asemel lõin 248 silmust ja edaspidised kahandused tegin ka proportsionaalselt sellega arvestades.

Seda ma parem ei hakka kirjutama, et alustasin ma ikkagi 288 silmusega, jõudsin juba esimeste kahandusteni, kui minu “õnneks” avastasin, et tore-tore, aga olen osanud kaelusele keeru peale tekitada. 😡 Varrast välja tirides siis vaatasin, et OMG kui suur see ümbermõõt oli. o_O

Tahtsin ka seekord kaeluse lõpetada nähtamatu mahakudumisvõttega, aga selge mõistus jättis mind vajalikul hetkel maha: lugesin ja vaatasin seda õpetust, tegin ka selle järgi algust, kuid mingist hetkest ei saanud enam tuhkagi aru, mismoodi värk ikka käib. :/ Eelmisest korrast ka ei mäletanud enam midagi. Panin silmused varrastele tagasi ja lõpetasin tavalisel moel, ainult võtsin jämedamad vardad ja üritasin kududa häääästi lõdvalt. Kuna aga nähtamatut mahakudumisvõtet tuleb teha sukanõelaga, tuleb selleks ka lõng ära katkestada ja kuna nüüd üritasin lõdvalt kududa, siis viimase kolmandiku peal hakkas tõsine kahtlus hinge pugema, kas selle lõngajupiga vean üldse lõpuni välja. :/ No kuidagi ikka vedasin, kuid lõngaotsa peitmiseks jäi seda ainult mingi 5-cm-ne jupp. Kuid hea, et niigi läits! 😀 Ja pea läks ka sellest “torust” ilusti läbi. 🙂

Päris kena tulemus sai mu meelest. 😛

Esimesel pildil on Markusel peas müts, mille ma juba mitu aastat tagasi talle kudusin. Mahub vabalt siiani pähe ja sobib hästi kokku uue kaelusega. 🙂

Markus kaeluse ja mütsiga

Markus kaeluse ja mütsiga

Kaelus

Kaelus

Lõngadeks olid siis erinevad kodused jäägid, ringvardad nr. 3½ 60 cm pikkused ja nr 4 40 ja 60 cm pikkused.

Nüüd peab  siiski hakkama vardaid kiiremini liigutama, sest järgmiseks hakkan kuduma ühte jõulukinki ja jõuludeni jäänud ainult kuu. 🙄

Mobiilikott

Meie pojake läks sügisel siis kooli ja sai sel puhul endale esimese mobiiltelefoni. Kuid sellele on ju kaitseks kotti ümber vaja. Kuna poisi mobla pole “nutikas” ja on väiksemõõduline, traavisin kõikvõimalikud poed läbi kotti otsides, aga täielik nulliring. Ju siis alla “nutika” pole enam telefon. 😡 Ei jäänudki muud üle kui hakata seda ise tegema.

Kott on heegeldatud ühes tükis kinnissilmustega. Alustasin põhja alt samamoodi nagu titepapusid. Kolmel real kasvatasin silmuseid, siis sai laius parajaks, seejärel järgmisel real kahandasin kõvasti silmuseid, et jääks kausjalt hoidma. Ja siis polnudki muud kui ringiratast heegeldada. Kui koti ülemine serv oli telefoni ülemise äärega tasa, hakkasin heegeldama ühekordseid sambaid, et ülespoole saaks pehmust juurde, sest kinnissilmustega jäi kott ikka tõeliselt tugev ja jäik (nagu peabki, et kaitseks ka). Kolm rida heegeldasin sambaid, nendele otsa tegin veel ühe rea kinnissilmustega ja oligi valmis. Punusin kinniseks kolmevärvilise paela ja kuna mu poiss ei oska paelu siduda ( ^^’ ), saab ta paela kinni tõmmata väikse stopriga. 🙂

Heegeldatud mobiilikott

Heegeldatud mobiilikott

Mobla puges kotti peitu

Mobla puges kotti peitu

Lõngaks oli Steinbach Capri ja heegelnõel nr. 2,5.

Jõuluvana kingikotti…

…ehk minu moodi kudumine. 😀

Juba teist aastat teeme kolme perega omavahel jõululoosi ja kelle nime välja tõmbad, siis sellele kingi teed (nagu pakiloosiga ikka). Sel korral tõmbasin mütsist välja… oma elukaaslase nime. 😀 Kui tavaliselt kingi valimisega meesterahvale on igavene tegu, siis seekord käis asi lihtsalt: üsna esimese mõttena tuli pähe, et koon talle ilusad mustrilised labakud, kuna lähemal ajal oleks need talle nagunii teinud.

Loosi tõmbasime juba 10.-ndal novembril, seega oli kindaid aega kududa 1,5 kuud. Võtsingi asja rahulikult. Päris palju aega kulus sobiva mustri otsimisele, katsetamistele ja jälle harutamisele. Lõpuks jäin pidama Kirbla tõllarattakirja juurde. Muster on pärit “Eesti kindakirjadest”.

Kui juba sobiv algus oli tehtud, kudusin edasi aegamööda ja mõnuga. Vahepeal aeg lausa lendas mööda. Sain esimese kinda valmis ja avastasin, et oi jeerum, ainult nädal ongi jõuludeni jäänud. 😯 Kus nüüd läks alles kiireks! Tööpäevi oli päris palju, kodus kududa ei saanud või tuli seda salaja teha ja kinnas ikka päris suur ning muster ka tihe. 😕

Kui jõuludeni oli jäänud kaks päeva, olin otsaga alles pöidlaava juures, seega olin peaaegu kindel, et kingipakki läheb ainult üks kinnas. Kuid see tundus ikka väga jama ja hale variant. Kasvõi veri ninast välja, kuid teine kinnas lihtsalt tuli valmis saada! Istusin pool järgnevat ööd üleval, viimasel tööpäeval pusisin töö juures nii palju kududa, kui võimalik oli, peale seda istusin veel peaaegu terve öö kinda kallal. Pöial jäi siiski juba jõululaupäeva hommiku peale. Kuna mees ja laps ronisid enneaegu voodist välja, kudusin edasi juba avalikult, sest teist võimalust lihtsalt polnud. Tundus, et mees siiski aru ei saanud, mille kallal ma vaeva näen. 😛  Aga ma sain oma kindad valmis, ja õhtul jõuluvana käest pakki saades oli mees kinnaste üle väga rõõmus. 🙂 Õnneks olid praktiliselt parajad ka (kätte ju kududes proovida ei saanud). 🙂

Näitan siis piltide peal ka, millised nad välja kukkusid. 🙂

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kindad otsevaates

Kindad otsevaates

Nüüd on pöidlad ka näha

Nüüd on pöidlad ka näha

Muster lähemalt

Muster lähemalt

No oli ikka täiesti minu moodi asjaajamine küll: alguses aega küll, aega küll, pärast ikka tuleb elu eest tormata. Kuid lõpuks saavad suure tahtmise tulemusena asjad siiski aetud/tehtud. Tuleb ikka õppida aega paremini planeerima. 😳 Jäägu see siis mu uue aasta lubaduseks! 🙂

Kinda tehnilised andmed ka: soonikus 80 silmust, kindaosas 88 silmust.

Mustaks ja valgeks lõngaks oli Novita Nalle, punane oli Erica – kõik kodustest lõngavarudest.

Vardad olid nr. 2,5.

Toredaid selle aasta viimaseid päevi kõigile! 🙂

Kevad/sügisene müts

Sügis-talvine kudumishooaeg läks jälle täie hooga lahti. 🙂

Esimese tööna valmis pojale üks kevadsügisene müts. Tal on küll lausa kolm mütsi kevadeks ja sügiseks, kuid kaks neist on tutiga ja üks kahekordne – seega juba üsna talvine, kuid oli vaja ka ühte sellist, millel poleks tutti, et saaks kapuutsi pähe tõmmata, mis ei oleks väga paks ja millega saaks ka koduõues trööbata (tutilistega ei raatsi :P). (No mida lause nüüd tuli… 😯 )

Kuna vajasin mõningast õpetust kõrvale, siis tegin selle mütsi õpetuse järgi, ainult loomulikult ilma tutita. 🙂

Varrastele lõin algselt 120 silma.

Lõngadeks kasutasin selle mütsi lõngajääke, hall lõng on G-B Jil (100% uusvill), vardad on nr. 3.

P.S. Enne mütsi said veel mõned asjad valmis, kuid neid näitan kunagi hiljem. 🙂

Veel helbeid

Mees “võlus” jälle fotokast viimase aja pilte välja, seega saan lõpuks näidata viimaseid jõuludeaegseid tegemisi.

Tegin mõned lumehelbed kodu kaunistamiseks:

väiksemad kuuse ehtimiseks

ja suuremad akende kaunistamiseks (seekord tärgeldamine siis enam-vähem õnnestus :))

Mustrid ikka Mimmi Käsitöödest  🙂

Heegelniit sama, mis eelmiste helveste puhul, nõel nr. 1,5.

%d bloggers like this: