Tag Archives: marineeritud

Marineeritud kõrvits

Blogis on jälle mõnenädalane vaikus olnud. Ei, ma pole laisaks muutunud või siin kirjutamisest loobunud. Tegemist on kõvasti rohkem kui ööpäevas ja nädalas tunde või päevi. Lihtsalt siin pole mu pidevast sahmerdamisest midagi näidata. Kodustest töödest või lapse kooliasjadest pilti ju ei hakka tegema ja mis neist poolikutest kudumitestki eksponeerida. Neid tuleb aina juurde, kuid valmis ei kipu midagi saama. 😳

Hoidiste hooaeg hakkab ka ühele poole saama. Eile sai selles osas tõenäoliselt jälle selleks aastaks finišijoon ületatud: kõrvits ronis lõpuks purki. Vaatasin blogi vanu postitusi ja ma pole kolm aastat kõrvitsast midagi teinud, kuigi need meil iga aasta kompostihunniku otsas laiutavad. Üle-eelmine aasta olin häbematult laisk ja lasin kõrvitsa lausa mädanema minna, sest lükkasin muudkui sellega tegelemist edasi. 😳 Eelmisel aastal ei võtnud kõrvitsat isegi plaani, et mitte üle-eelmise aasta “äpardust” korrata.

Sel aastal enam laisk ei olnud 😀 , kuid aega ka polnud, et teda kohe ette võtta. Seisis siis oma paar nädalat keldris. Õnneks ei juhtunud selle ajaga ta´ga midagi. Üleeile õhtul hakkis L. lõpuks pool kõrvitsat ära, sest mul polnud jälle aega. Ja eile õhtul läksid siis kuubikud koos marinaadiga purki.

Vaatasin, et oma kolme ja nelja aasta tagustes postitustes pole ma andnud ühtegi vihjet retsepti kohta. Selle olen iga kord võtnud Lia Virkuse ja Pille Endeni raamatust “Nutika perenaise kokaraamat”. Retsept ise järgmine:

MARINEERITUD KÕRVITS

2 kg puhastatud kõrvitsat

Marinaad: 1,2 l vett; 700 g suhkrut; 1-2 kaneelikoort; 12 tera nelki; 12 tera vürtsi; 6 sl 30% äädikat

Puhasta kõrvits ja lõika kuubikuteks. Vala peale külm vesi (või õunamahl) ning lase seista järgmise päevani, nii jäävad kõrvitsakuubikud hiljem krõmpsuvad. Pane potti marinaadiained ja lase keema tõusta. Lisa kõrvitsakuubikud ning keda, kuni need muutuvad läbipaistvaks, kuid on veel veidi krõmpsud. Pane kõrvits purkidesse, vala peale sõelutud kuum marinaad ja kaaneta kohe.

Kuna eelmisest kõrvitsateost on nii mitu aastat möödas, siis eile uurisin retsepti ja tundsin end päris totrana, sest ei suutnud kuidagi meenutada, kas tegingi varem täpselt retsepti järgi. Mees hakkis kõrvitsat 2,2 kg ja seda oli üle poole ämbritäie. :O Marinaadi kogus retseptis tundus väga väike kõrvitsalaariga võrreldes. Keetsin lõpuks marinaadi kahekordse koguse, nii mahtusid kõrvitsakuubikud ilusti potis hulpima, muidu oleksid osad küll tõenäoliselt kuivale jäänud. Keetsin neid päris kaua, kuid suuremad tükid ei olnud ikka nii pehmed, kui oleksid võinud olla. Tuli meelde, et viimane kord lasin kõrvitsa kogemata päris lödiks keeda. Seekord ei jäänud enam jokutama ja lasingi tükkidel krõmpsumaks jääda. Purgid said kuubikuid ääretasa täis ja kui marinaadi ka lisatud sain, siis muidugi selgus, et marinaadi jäi veel päris palju järele. Algul puudu, pärast üle. 😀 Kõrvitsapurke tuli kokku 5.

Marineeritud kõrvits, 2016

Marineeritud kõrvits, 2016

Pool kõrvitsat on veel alles. Ei teagi täpselt, mida sellega teha. Moosi ma enam ei üritagi teha, kuigi 3-4 aastat tagasi vaaritasin seda üsna mitut sorti. Pole siiski meie pere meele järele. Eks siis tuleb sellest midagi küpsetada või hoopis suppi teha. 🙂

Allkiri

Laupäev kõrvitsa seltsis

Laupäeval võtsin lõpuks ülejäänud kõrvitsa sissetegemise põhjalikumalt ette, sest see hakkas juba vaikselt hallitamise märke näitama. 😕

Kõigepealt tegin marineeritud kõrvitsat.

Seda teha oli lausa viimane aeg, sest mingi päev tahtsin kõrvitsat mingi toidu kõrvale lisandiks võtta, kuid otsisin, mis ma otsisin, tulemus oli sama nagu vene keeles “njetu” – ühtegi purki ei leidnud enam.

Marineerisin samamoodi nagu eelmisel aastal. Seekord tuli tulemuseks ainult  4 purki, kuigi tundus, et hakkisin kõrvitsat maa ja ilm, tegelikult oli seda 2,5 kilo. 😐

Marineeritud kõrvits

Marineeritud kõrvits

Teiseks tegin kõrvitsamoosi apelsini ja porgandiga. Isu seda proovida teha oli ikka nii suur, et ei hoolinud enam sellest, et sinna apelsin sisse läheb. Tegelikult pidi panema apelsinist pressitud mahla ja riivitud koort, aga koore jätsin siiski ära, sest kartsin, et see teeb äkki moosi jälle mõruks. Andekas nagu ma olen, oskasin ühe asja tegemise juures ikka ära vussida: kui jõudsin sidrunhappe lisamiseni, mõte enam ei töötanud ja teelusikamõõdiku asemel kasutasin supilusika oma. 😕 Võite siis arvata, mis maitsega moos oli – nagu oleks ebaküdooniaid lisanud – korralikult hapu. Uhasin siis kõvasti suhkrut juurde, kuni enam-vähem maitse sain. Kuid tänu mu eksimusele jäi maitse tunduvalt vängem, kui oleks pidanud (vähemalt ma arvan nii). Kuid laps oli jälle lusikalimpsija ja tema igatahes ei kurtnud. 😛

1,6 kilost kõrvitsast sain lõpuks  5,5 purki moosi.

Retsept Nami-Namist.

Kõrvitsamoos apelsini ja porgandiga

Kõrvitsamoos apelsini ja porgandiga

Kuid ikkagi ei saanud ma kogu kõrvitsat tehtud, sest lihtsalt suhkur sai otsa. Veerand jäi veel järele. Saangi veel seda lisaks marineerida. 🙂

Ma olen juba mures, mida ma peale seda siis tegema hakkan, sest enam ei oska ilma sissetegemiseta ollagi. 😀 Mina, kes ma alles eelmisel aastal kirtsutasin nina, nagu mees julges ütelda, et varsti ta ema enam ei jõua purgimajandusega tegeleda, ja siis pean mina asja üle võtma! Inimene on ikka võimeline muutuma…

EDIT: Teisipäeval tegin siis kõrvitsaga “lõpparve” ja marineerisin veel kolm purki kõrvitsat juurde. Selleks aastaks olen vist siiski sissetegemistega ühel pool. Nüüd võiks hakata käsitööle suuremat tähelepanu pöörama. 🙂

Uuendatud: 15.11.13

Väike “konservivabrik” läks tööle :D

Ma pole mingi 10-15 aastat mitte ühtegi asja purki pannud. Väga ammu aega tagasi oli selleks mu ema, seejärel tädi, kes oli eriti kõva vaaritaja, ja nüüd mu ämm ja isa, kes mässasid/mässavad purkide-pudelite ja saadustega. Kunagi siis olin ka natukest aega ise selles rollis, kui aitasin kas tädi või isa, aga siis tuli väga pikk paus sisse, kuni selle sügiseni, kus tundsin, et nüüd on aeg küps ja ma tahan ka ise midagi korda saata. 🙂

Esimeseks katsetuseks sai siis üks üsna suur oma aia kõrvits. Poolest kõrvitsast tuli 7 purki marineeritud kõrvitsat (hästi õnnestusid) ja teisest poolest 9 purki kõrvitsa-apelsinimoosi, millest üks läks kohe sõbrantsile proovimiseks. Moosiga tegin selle vea, et panin keetmisel liiga palju vett, sest ei osanud üldse arvata, et kõrvits ise nii palju vedelikku välja ajab. Moos tuli pigem nagu supp, aga küll ta söödud saab. 🙂 Järgmine kord siis targem! Sõbranna tegi juba töö juures purgi lahti ja ütled moosi kohta “Superluks!” 😀

Järgmine aasta siis uued teod, sest selleks aastaks on tõenäoliselt kõik juba purki pandud, mida annab panna. 🙂

%d bloggers like this: