Tag Archives: mehele

Finnley´s Hat

Selle suve tõenäoliselt kõige palavamal päeval sai mees lõpuks villase mütsi pähe ja pildi peale. 😀 Olime siis Haapsalus Valge Daami päevadel.

Minu kudumiste ajaloos pole veel sellist asja juhtunud, et teen mingi asja täiesti valmis ja siis harutan selle uuesti üles ning hakkan jälle otsast peale, kuid eks ükskord ole ikka esimene, ning selle mütsi juures see juhtuski. Kirjutasin oma täielikust fail´ist juba siin postituses. Aga kirjutan veel korra koos selgitustega üle.

Ühesõnaga alustasin elukaaslase mütsi kudumist juba veebruari keskel. Valisin Drops´ist väga ägeda mustri välja, tegin proovilapi ja nagu ikka – etteantud varda number ei klappinud minu kudumisega: ette olid nähtud nr. 3½, mina võtsin lõpuks lausa 4½.

Asusin siis suure hurraaga kudumise kallale. Kudumise ajal ma mütsi mehele kordagi pähe ei proovinud, sest tahtsin hoida üllatusmomenti. Takkajärgi mõtlesin muidugi, et oleks võinud vähemalt peamõõdu võtta. Endale proovisin küll umbes poole kudumise ajal. Tundus kahtlaselt suur, kuid mõtlesin, et mehe pea on ehk suurem ja pole ehk häda midagi.

Aprilli lõpus sai müts lõpuks valmis, peitsin otsad ära, pesin mütsi ära ja andsin pidulikult üle. Ja siis tuli see pähe proovimine… 🙄 Pidime mõlemad lausa naerukrambid saama, sest see oli nii suur, et oleks Kalevipojale ehk paras olnud. 😎 Mees tõmbas mütsi lausa ninaotsani pähe.

Algul oli nalja palju, aga kui otsustasin, et harutan mütsi üles ja teen siiski uuesti, siis oli meel küll sama must kui müts. Seekord võtsin ettenähtust lausa number väiksemad vardad – 3½. Nüüd kudumise ajal mütsi endale pähe proovides sobis see mulle väga hästi, hiljem valmis müts mehele ka enam-vähem: laius oli hea, kuid pikkus tuli selline vahepealne – oleks võinud olla kas natuke lühem, et oleks täpselt peaga ära lõppenud, või pikem, et oleks lodumüts olnud. Proovisime nii ühte- kui teistpidi pähe, kuidas paremini passiks. Tulemusega võib siiski üsna rahule jääda, sest muster on tegelikult väga äge. 🙂

Nii palju muutsin kudumise ajal, et kuigi mustri põhiosas oli pärast kahandamist ette nähtud ainult parempidine kude, jätkasin siiski pärlkoega lõpuni välja. 🙂

Finnley´s Hat

Markus ronis ka pildi peale

Muster siis Drops Design´ist

Lõng: Drops Lima, must nr. 8903, kulus umbes poolteist tokki.

Vardad: ring- ja sukavardad nr. 3 ja 3½

Täna tuleb lõpuks sukelduda igasugustesse marjapõõsastesse. Ehk saab varsti siis moosidest-mahladest ka lugeda. 🙂

 

Papa Valjala kihelkonna labakud

Papaks kutsume me elukaaslase isa. Laps hakkas teda niimoodi hüüdma ja loomulikult jäi see meilegi külge. 😀

Loosi tulemusena tegin mina talle seekord jõulukingi. Kuna ma olin juba varem välja mõelnud, mida ma ühele või teisele teeksin, oli nüüd vaid vaja muster välja valida. Papale tahtsin kududa ilusad labakindad nagu paar aastat tagasi L.-ile. Võtsin Kristi Jõeste blogi ette ja hakkasin ideid ammutama. Mulle hakkasid väga meeldima need meeste labakud.

Kuna Markuse kinnaste kudumisega jorutasin liiga kaua, läks lõpuks papa kinnaste kudumisega väga kiireks: alustasin umbes kaks nädalat tagasi, kuid kududa tuli salaja, et poiss ei näeks (Jõuluvana ju toob! 😉 ). Andsin endast küll parima, kuid ajaga kippus ikkagi kitsaks jääma. Kui lõpuks olin kolmel ööl mitu tundi kudumisele kõvasti pihta andnud, sain lõpuks kindad valmis. Lõpuks salaja pestud, kuivatatud ja pildistatud.

Ega selline tormamine mingit mõnu küll ei tekitanud. Tekkis mingi kudumise üleküllastus. Mulle meeldib ikka tasa ja targu ja mõnuga…

Kuid ühes asjas pean endale küll pai tegema: enne kuduma hakkamist tegin proovitöö, et mitte jälle suvaliselt kuduma hakata ning pärast raisata niigi kallist aega harutamisele.

Tulemuseks olid siis Valjala kihelkonna labakindad, kinnaste randmed on Mustjala omad.

Papa Valjala kihelkonna labakud

Valjala kihelkonna labakud

Papa labakute pöidlad

Papa labakud

Kinda ranne

Kinda ranne

Silmuseid oli varrastel 72, randme osas 60. Nüüd jääb vaid loota, et kindad ikka enam-vähem parajad said. Eks see täna õhtul juba paistab. 🙂

Lõngad: sinine, valge ja punane – Novita Nalle (75% villa, 25% polüamiidi), hall – G-B Jil (100% vill)

Vardad: 2,5.

Nüüd tuleb mul veel õele labakud kududa. Õigupoolest peaksid needki jõulukingiks minema, kuid ütlesin talle juba varakult, et saad need kätte millalgi hiljem… Nii umbes jaanide paiku… 😀

Ja ongi kohe käes aasta mõnusamaid aegu – jõulud.

MÕNUSAT PÜHADEAEGA JA KALLIST JÕULURAHU KÕIGILE!

EDIT: Kindad sobisid täpselt ja jäädi nendega väga rahule.

Uuendatud: 07.01.16

Sokid

Seekord siis oma elukaaslasele. 🙂 Jalanumber on tal 43, polegi nii suuri sokke enne teinud. 😀 Kootud sai need nii, et mees proovis sokke esimest korda jalga alles siis, kui nad juba valmis olid. Tegemise ajal tekkis vahepeal juba kahtlus, et tulevad ikka liiga suured. Olid siiski täpselt parajad. Tulemusega jäädi rahule! 🙂

Musi sokid

Mehised sokid

Varrastel silmuseid kokku 64.

Lõngaks Steinback Wolle Supersport.

Vardad nr. 3.

Jõuluvana kingikotti…

…ehk minu moodi kudumine. 😀

Juba teist aastat teeme kolme perega omavahel jõululoosi ja kelle nime välja tõmbad, siis sellele kingi teed (nagu pakiloosiga ikka). Sel korral tõmbasin mütsist välja… oma elukaaslase nime. 😀 Kui tavaliselt kingi valimisega meesterahvale on igavene tegu, siis seekord käis asi lihtsalt: üsna esimese mõttena tuli pähe, et koon talle ilusad mustrilised labakud, kuna lähemal ajal oleks need talle nagunii teinud.

Loosi tõmbasime juba 10.-ndal novembril, seega oli kindaid aega kududa 1,5 kuud. Võtsingi asja rahulikult. Päris palju aega kulus sobiva mustri otsimisele, katsetamistele ja jälle harutamisele. Lõpuks jäin pidama Kirbla tõllarattakirja juurde. Muster on pärit “Eesti kindakirjadest”.

Kui juba sobiv algus oli tehtud, kudusin edasi aegamööda ja mõnuga. Vahepeal aeg lausa lendas mööda. Sain esimese kinda valmis ja avastasin, et oi jeerum, ainult nädal ongi jõuludeni jäänud. 😯 Kus nüüd läks alles kiireks! Tööpäevi oli päris palju, kodus kududa ei saanud või tuli seda salaja teha ja kinnas ikka päris suur ning muster ka tihe. 😕

Kui jõuludeni oli jäänud kaks päeva, olin otsaga alles pöidlaava juures, seega olin peaaegu kindel, et kingipakki läheb ainult üks kinnas. Kuid see tundus ikka väga jama ja hale variant. Kasvõi veri ninast välja, kuid teine kinnas lihtsalt tuli valmis saada! Istusin pool järgnevat ööd üleval, viimasel tööpäeval pusisin töö juures nii palju kududa, kui võimalik oli, peale seda istusin veel peaaegu terve öö kinda kallal. Pöial jäi siiski juba jõululaupäeva hommiku peale. Kuna mees ja laps ronisid enneaegu voodist välja, kudusin edasi juba avalikult, sest teist võimalust lihtsalt polnud. Tundus, et mees siiski aru ei saanud, mille kallal ma vaeva näen. 😛  Aga ma sain oma kindad valmis, ja õhtul jõuluvana käest pakki saades oli mees kinnaste üle väga rõõmus. 🙂 Õnneks olid praktiliselt parajad ka (kätte ju kududes proovida ei saanud). 🙂

Näitan siis piltide peal ka, millised nad välja kukkusid. 🙂

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kirbla tõllarattakirjalised kindad

Kindad otsevaates

Kindad otsevaates

Nüüd on pöidlad ka näha

Nüüd on pöidlad ka näha

Muster lähemalt

Muster lähemalt

No oli ikka täiesti minu moodi asjaajamine küll: alguses aega küll, aega küll, pärast ikka tuleb elu eest tormata. Kuid lõpuks saavad suure tahtmise tulemusena asjad siiski aetud/tehtud. Tuleb ikka õppida aega paremini planeerima. 😳 Jäägu see siis mu uue aasta lubaduseks! 🙂

Kinda tehnilised andmed ka: soonikus 80 silmust, kindaosas 88 silmust.

Mustaks ja valgeks lõngaks oli Novita Nalle, punane oli Erica – kõik kodustest lõngavarudest.

Vardad olid nr. 2,5.

Toredaid selle aasta viimaseid päevi kõigile! 🙂

Mehe sall

Kuna mehele sai ostetud esimest korda selline jope, kus pole kõrget kaelust ja millele vaja juurde salli, siis selgus, et mehel polegi salli, mis sinna sobiks. Olin lausa rõõmus, et sain sellise töö ette võtta, sest pole kordagi veel salli teinud, isegi mitte koolis. 😀 Kui mõtlesin, millise mustriga see teha, tekkisid silme ette ruudud, otsad kudusin pärlikoes.

Muster lähedalt

Suuruseks kujunes 30 x 99 cm. Et sall ta mustade kinnastega hästi kokku sobiks, kasutasin sama lõnga – Novita Nalle, varraste suurust kahjuks enam ei mäleta – kas nr. 3 või 3,5.

Tavalised labakud

Mehel polnud talveks korralikke kindaid – ainult mingid õhukesed sõrmikud, aga nendega on talvel ikkagi külm. Ma polnud kindaid küll vähemalt sama kaua kudunud kui sokke, aga tahtsin ikkagi proovida ise teha. Kooli ajal tehtud kindad tulid küll ilusad – lilla ja valgega mingi tiheda mustriga, aga kanda neid siiski ei saanud, sest kudusin nad no nii kõvad, et ei andnud pärast kuhugi poole venima ja ei mahtunud kätte, nagu nahast. Lapse asi! 😀

Seekord ei tahtnud asja keeruliseks ajada ja tegin nad täiesti ilma mustrita. Tulid täitsa normaalsed, ainult lõnga valimisega “astusin ämbrisse”: kindad said ikka liiga õhukesed.

Lõng: Novita Nalle, vardad 2,5.

%d bloggers like this: