Tag Archives: müts

Finnley´s Hat

Selle suve tõenäoliselt kõige palavamal päeval sai mees lõpuks villase mütsi pähe ja pildi peale. 😀 Olime siis Haapsalus Valge Daami päevadel.

Minu kudumiste ajaloos pole veel sellist asja juhtunud, et teen mingi asja täiesti valmis ja siis harutan selle uuesti üles ning hakkan jälle otsast peale, kuid eks ükskord ole ikka esimene, ning selle mütsi juures see juhtuski. Kirjutasin oma täielikust fail´ist juba siin postituses. Aga kirjutan veel korra koos selgitustega üle.

Ühesõnaga alustasin elukaaslase mütsi kudumist juba veebruari keskel. Valisin Drops´ist väga ägeda mustri välja, tegin proovilapi ja nagu ikka – etteantud varda number ei klappinud minu kudumisega: ette olid nähtud nr. 3½, mina võtsin lõpuks lausa 4½.

Asusin siis suure hurraaga kudumise kallale. Kudumise ajal ma mütsi mehele kordagi pähe ei proovinud, sest tahtsin hoida üllatusmomenti. Takkajärgi mõtlesin muidugi, et oleks võinud vähemalt peamõõdu võtta. Endale proovisin küll umbes poole kudumise ajal. Tundus kahtlaselt suur, kuid mõtlesin, et mehe pea on ehk suurem ja pole ehk häda midagi.

Aprilli lõpus sai müts lõpuks valmis, peitsin otsad ära, pesin mütsi ära ja andsin pidulikult üle. Ja siis tuli see pähe proovimine… 🙄 Pidime mõlemad lausa naerukrambid saama, sest see oli nii suur, et oleks Kalevipojale ehk paras olnud. 😎 Mees tõmbas mütsi lausa ninaotsani pähe.

Algul oli nalja palju, aga kui otsustasin, et harutan mütsi üles ja teen siiski uuesti, siis oli meel küll sama must kui müts. Seekord võtsin ettenähtust lausa number väiksemad vardad – 3½. Nüüd kudumise ajal mütsi endale pähe proovides sobis see mulle väga hästi, hiljem valmis müts mehele ka enam-vähem: laius oli hea, kuid pikkus tuli selline vahepealne – oleks võinud olla kas natuke lühem, et oleks täpselt peaga ära lõppenud, või pikem, et oleks lodumüts olnud. Proovisime nii ühte- kui teistpidi pähe, kuidas paremini passiks. Tulemusega võib siiski üsna rahule jääda, sest muster on tegelikult väga äge. 🙂

Nii palju muutsin kudumise ajal, et kuigi mustri põhiosas oli pärast kahandamist ette nähtud ainult parempidine kude, jätkasin siiski pärlkoega lõpuni välja. 🙂

Finnley´s Hat

Markus ronis ka pildi peale

Muster siis Drops Design´ist

Lõng: Drops Lima, must nr. 8903, kulus umbes poolteist tokki.

Vardad: ring- ja sukavardad nr. 3 ja 3½

Täna tuleb lõpuks sukelduda igasugustesse marjapõõsastesse. Ehk saab varsti siis moosidest-mahladest ka lugeda. 🙂

 

Advertisements

Ice Age nr. 2

Foorumisõber sai ka omale mütsi. Muster endiselt Drops Design´ist. Kuna nüüd sai kootud teisest lõngast, on ka mütsi olemus natuke teistsugune.

Olen tulemuses natuke pettunud, sest ootasin natuke paksemat mütsi. Kududes tundus, et tuleb igati paks ja kohev müts, kui aga mütsi ära pesin, pidin lausa kreepsud saama: müts õhuke ja luru. Õnneks pärast täielikku kuivamist tuli mõningane tugevus tagasi, kuid ikkagi jäi mu meelest õhukesevõitu. 😦 Ei teagi, mida valesti tegin, kas kudusin liiga jämedate varrastega, pesin liiga intensiivselt või ei sobinud pesuvahend – Woolite Perla (viimase osas parandasin end kohe, sest lõpuks leidsin, et Prismas on ka olemas päris õige villašampoon 🙂 ) Või pidigi müts selline tulema? Kuna plaanin mehele samast lõngast talvemütsi kududa, võtan siiski tõenäoliselt mingi muu lõnga kõrvale jooksma.

Markus oli nõus pildistamisel modelli mängima ja tema kiitis igatahes, et mõnus müts on ja ei tahtnud seda enam peast äragi võtta. 😀 Talle oli müts muidugi natuke suur. 🙂

Ice Age nr. 2 Markuse peas

Ice Age nr. 2 Markuse peas

Diana talvemüts

Ice Age nr. 2 ühelt poolt

Ice Age nr. 2 teiselt poolt

Lõng: DROPS Lima, värv nr. 0519 tumehall

Vardad nr. 4,5.

Ja veel. Eile sain ühe väga halva uudise, mis pöörab mu elu tõenäoliselt pea peale. Seega ei tea, mis sorti postitusi ja kui tihti siin edaspidi nägema hakkab. 😦

Allkiri

 

Ice Age

Minu poolest võib talv kasvõi kohe tulla, sest lõpuks ometi sain endale korraliku talvemütsi, voodriga ja puha. 🙂 Kogu aeg oli mul probleem, et nagu kraadid alla miinus kümne kukkusid, polnud enam midagi pähe panna. Sahtlis mütse omajagu, kuid ükski ei sobinud mingil põhjusel: küll valet värvi või hõredalt kootud poekraam ja iga tuuleiil puhus kõrvust läbi või niisama õhukesed ja tutiga ning seetõttu ei saa kapuutsigi pähe panna. Seega oli korralikku voodriga ja õiges toonis ning soovitatavalt ilma tutita mütsi vaja.

Kudumise võtsin ette vist juba hilistalvel või varakevadel. Muster sai jälle Drops Design´ist valitud, voodri aretasin ise juurde. Mütsi kudumises vist mingeid probleeme polnudki, vähemalt ei mäleta küll. Mõnus muster, mõnus lõng… Kui aga selle valmis sain, jäi asi mõneks ajaks kõrvale, sest suvised tegemised pressisid peale ja voodri kudumisest ei tahtnud mõeldagi.

Suve lõpu poole sai siiski müts jälle ette võetud. Tükk aega mõtlesin, mismoodi voodrit teha, mis koega, et normaalne jääks, sest müts ju palmikutega ja tõmbas nagu lõõts kokku. Soonik? Pärlkude? Tavaline parempidine? Ja lõpuks milline silmuste arv? Jäin lõpuks ikka parempidise koe juurde. Silmuste arvutamiseks kudusin proovilapi ja arvutasin vajaminevad silmad – sain tulemuseks 200. 😮 See arv tundus lausa üüratu ja jube kahtlane juba alguses, kuid lõin siiski silmused varrastele. Nagu kampsunit oleks kuduma hakanud, seega ruttu vardad jälle välja. Järgmiseks otsustasin 180-ga katsetada. Kudusin umbes 5cm valmis, proovisin pähe ja täiega lötakas. Vardad uuesti välja ja nüüd alustasin 160 silmusega. Kui jälle tööd proovisin, tundus silmuste arv sobivat.

Peenikese lõnga ja varrastega andis ikka kududa. Lisaks oli lõngaga see häda, et kui mõni silmus lasi varda pealt jalga, kukkusid silmused kohe maha jooksma ja andis neid siis alles kinni püüda. 😡 Samuti tegi muret küsimus, kuidas vooder mütsiga kokku klapib, sest parempidises koes vooder oli pealtnäha palmikutega mütsist palju laiem. Kuna aga müts venis korralikult, pidid kokkuvõttes klappima.

Vahepeal mõlgutasin ka mõtteid, kuidas voodriosa lõpetada. Kuna müts oli järsu lõpetamisega, tahtsin sama ka voodriga teha. Otsustasin igal vardal keskmised kaks ja viimased kaks silmust parempidi kokku kududa – kokku 8 silmust – ja nii igal real.

Kui lõpuks vooder sai lõpetatud ja mütsi külge õmmeldud (sama lõngaga, sest vetrus hästi ja äär jäi lõpuks korralikult veniv), klappis kõik ja täitsa okidoki müts tuli. 🙂 Loodetavasti soe ikka ka…

Siin nüüd mütsist mõned pildid, osade autor 9a Markus. 🙂

Minu talvemüts

Minu talvemüts

Mütsi ja jopega

Mütsi ja jopega

Talvemüts Ice Age

Talvemüts Ice Age

Mütsi vooder

Mütsi vooder

Lõngad: müts – Lana Gatto Misina – fuksiaroosa, kulus umbes 1,5 tokki; vooder – Lana Gatto Perlata D’Australia – fuksia, sain ühe tokiga hakkama.

Vardad: müts – lühikesed ring- ja sukavardad nr. 4½; vooder – lühikesed ring- ja sukavardad nr. 2½.

Edit: Meil on juba kaks päeva möllanud kõva lumetorm ja külma ka üle -10°. Ilma selle mütsita ei kujutaks praegu uksest väljaminekut ettegi. Väga soe ja mõnus on, eriti, kui kapuutsi ka veel pähe tõmmata saab. 

Uuendatud: 05.01.17

Allkiri

Herilasepesa müts nr. 2

Valmistume juba õige varakult talveks. XD Nimelt sain õe talvemütsi valmis. Jälle herilasepesa.

Seekord kudusin siis vastavalt õpetusele kahekordse sooniku. Ei tea, kas tänu sellele, kuid müts tuli väiksem, võrreldes Markuse omaga. Tuli isegi nii väike, et esialgne variant ei tahtnud mulle pähegi mahtuda, sest hakkasin liiga hoogsalt kahandama. o_O Harutasin pool mütsi üles ja uus tulemus sai juba parem. 🙂 Kuid sellegipoolest jäi ta väiksem, isegi pesemine ei muutnud asja. Hakkasin juba muretsema, et äkki ei mahu õele samamoodi pähe. Siiski tema pea on vist minu omast väiksem ja talle sobis müts hästi. 🙂

Esimene tutt läks ka jälle aia taha. Tahtsin seda Markuse mütsi omast sentimeetri võrra suuremat teha, kuid tegin tooriku siseringi natuke suurevõitu, seetõttu oli väga paha mütsi narmaid hiljem lahti lõigata: need tahtsid lihtsalt jalga laskma hakata. Kuidagi sain siiski hakkama, kui aga sain tuti seotud ja mütsi külge õmmeldud, jäi see kuidagi lõdvalt ja takkapihta hakkasid narmad tutist ikkagi välja tulema. 😡 Tuju ja mott läksid ikka täitsa nulli ja oleks see minu müts olnud, oleks see küll mõneks ajaks vedelema jäänud. Paari päeva pärast tegin siiski uue tuti valmis – ikkagi 8-sentimeetrise – ja see sai igati eeskujulik. Kuid nüüd ma mõnda aega tuttidega tegemist teha enam ei taha. 😀

Selline ta siis sai. Markus oli nõus modelliks olema. 😀

Herilasepesa müts nr. 2 ühelt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 ühelt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 teiselt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 teiselt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 tagant

Herilasepesa müts nr. 2 tagant

Lõngadeks jälle Drops´i Alaska (tumehall nr 05, seekord jäi teisest tokist natuke järgi) ja Delight (vikerkaar nr 12). Varrasteks sukavardad ja ringvardad (40 cm) nr 5.

Allkiri

Herilasepesa müts

Lapsel on mitu talvemütsi, kuid kõik on kas kõrvaklappidega, liiga paksud või liiga õhukesed, kuid ei ühtegi, millega kannataks mõne miinuskraadiga käia. Otsustasin talle ka ühe korraliku tutimütsi kududa. Mulle soovitati herilasepesa mütsi proovida, et hea lihtne kududa, kiirelt saab valmis ja soe pealekauba. Inga on oma blogis neid päris mitu näidanud, tema korraldas ka Mustrimaailmas selle mütsi kooskudumise. Sellega ma küll ei liitunud, kuid õpetuse sain sealt.

Lõng, mida õpetuses kasutati, oli ikka päris paks – Drops Eskimo ja vardad oleksid pidanud olema nr. 6½. Kuna mina väga paksu mütsi ei soovinud, võtsin lõngaks Drops Alaska (nr 15 kuninglik sinine) ja kõrvale siis jooksma Delight´i (09 türkiis/lilla) nagu ette nähtud. Varrasteks said ringvardad nr. 5 ja lõpetamiseks sama nr sukavardad. Pole elu sees nii jämedate varrastega kudunud. Tunne oli, nagu kooks söögipulkade või pliiatsitega. 😀

Mõtlesin oma esialgses lihtsameelsuses, et kuna Alaska pole Eskimost kuigi palju peenem, vardad erinevad ainult poolteist numbrit ja koon lapsele, mitte täiskasvanule, siis saan ehk samasuguste silmuste arvuga hakkama. Pole vist kuigi palju kujutlusvõimet vaja, et aru saada, kui väga ma eksisin. 😀 Juba silmuseid ringiks ühendades vaatasin, et ring jääb jube väike. Paar rida punnitasin siiski valmis kududa, kui vardad välja tõmbasin. Järgmiseks alustasin 72 silmaga. Ei tulnud nagu mingit erilist vahet. Jälle vardad välja peale paari rea kudumist! Siis mõtlesin tõsiselt, et kas ma viitsin proovilappi teha või mitte. No ei viitsinud. Lõpuks lõin varrastele 88 silma.

Kui mässasin õige silmuste arvu leidmisega, siis paar korda proovisin seda topeltsooniku varianti ka, kuid lõpuks kudusin ikkagi tavalise 1:1 sooniku. Viga! 😡

Kui jõudsin rullide kudumiseni, siis arvasin, et ehk piisab mulgi enne kahandama hakkamist kolme rulli kudumisest. Olin juba mitme rulli vahepeal silmuseid kõvasti kokku võtnud, kui lõpuks mütsi poisile pähe proovisin. Eriti tobe nägi välja – nagu barett oleks peas. 🙄 Harutasin kuni kahandamise alguseni üles, kudusin kaks rulli juurde ning hakkasin siis alles kokku võtma. Hiljem selgus, et ühest lisarullist oleks piisanud.

Tutti sain ka kaks korda teha. Esimene tuli liiga väike ja tihe (6 cm läbimõõduga), teine juba ilus paras (8 cm).

Kui müts oli valmis ja pestud, panin selle lapsele pähe ja oleks tahtnud kas kõva häälega naerda või nutta: müts oli juba kudumise ajal kahtlaselt avar, kuid tundus, et pesuga venis veel suuremaks. 😮 Kuna sooniku olin ühekordse teinud, siis see ei hoidnud üldse, nagu poleks olemaski. Müts vajus täiega ninale ning kaelale. 😥 Õudukas!

Mida nüüd teha, kas harutada kogu kupatus üles ja otsast peale hakata (eiiiiii!) või proovida kuidagi harutamata müts väiksemaks saada, näiteks seda väiksemaks pesta kuuma veega (peaks ju siis kokku tõmbama?). Korra isegi solgutasin mütsi uuesti üsna kuumast veest läbi, kuid see muidugi ei mõjunud. Esialgu rohkem ei proovinud.

Järgmisel päeval mõtlesin edasi ja tulin mõttele, et kuna soonik sai täielik luru, siis ehk parandab asja, kui koon sellele teise kihi sissepoole juurde. Täna korjasingi siis alumisest äärest silmused jälle varrastele ja kudusin nii palju keerdsilmustega soonikut, kui lõngast veel jagus, sest see oli päris otsakorral. 4-5 rida kuidagi venitas välja. See otsus päästiski mütsi, sest kuigi ta kipub ikka vahepeal silmile vajuma, hoiab ta vähemalt pea ümber. Proovikandminegi juba tehtud! 🙂

Klõpsutasin hunniku pilte ka. 🙂

Markuse herilasepesa müts

Markuse herilasepesa müts

 

markuse-herilasepesa-muts-eest

 

markuse-herilasepesa-muts-kuljelt-2

 

markuse-herilasepesa-muts-tagant

Markus kissitab

Markus kissitab

Järgmiseks tuleb sama müts õele, kuid nüüd loodetavasti ilma tobedate vigadeta. 😳

Allkiri

Kevad/sügisene müts

Sügis-talvine kudumishooaeg läks jälle täie hooga lahti. 🙂

Esimese tööna valmis pojale üks kevadsügisene müts. Tal on küll lausa kolm mütsi kevadeks ja sügiseks, kuid kaks neist on tutiga ja üks kahekordne – seega juba üsna talvine, kuid oli vaja ka ühte sellist, millel poleks tutti, et saaks kapuutsi pähe tõmmata, mis ei oleks väga paks ja millega saaks ka koduõues trööbata (tutilistega ei raatsi :P). (No mida lause nüüd tuli… 😯 )

Kuna vajasin mõningast õpetust kõrvale, siis tegin selle mütsi õpetuse järgi, ainult loomulikult ilma tutita. 🙂

Varrastele lõin algselt 120 silma.

Lõngadeks kasutasin selle mütsi lõngajääke, hall lõng on G-B Jil (100% uusvill), vardad on nr. 3.

P.S. Enne mütsi said veel mõned asjad valmis, kuid neid näitan kunagi hiljem. 🙂

Tutid ja triibud

See oli vist juba eelmisel talvel, kui leidsin Anni hobileheküljelt laheda lapse talvemütsi.  Tuli tahtmine ka oma poisile sarnane valmis meisterdada. Hakkasin kohe asja kallal pusima, aga minu pikatoimelisuse juures tuli enne kevad kätte ja sellega kadus ka kudumise isu ära, nii jäigi müts pooleli. Alles aasta lõpus tuli jälle selle tegemise vaim peale, valmis sai jaanuari keskel.

Müts on kahekordne, mõlemad kihid on kootud ja alläärest käsitsi kokku õmmeldud. Väga paks ja soe müts sai. Viimane nädal aega on väljas olnud iga päev üle kümne kraadi külma ja müts on täiesti omal kohal. 🙂
Tahtsin tutid teha samades toonides nagu müts ise, seega kirjud. Tegin isegi alguse ära, aga no igavene nikerdamine oli ja läksin lõpuks kergema vastupanu teed: ostsin sarnastes toonides mitmevärvilise lõnga.

Päris tore müts tuli välja minu arvates. 😀

Lõngaks on siis kolme eri värvi Erica, tutid tegin Steinbach Wolle Sockenwolle Color´iga.

Vardad nr. 3.

%d bloggers like this: