Tag Archives: õlasall

Blue Bayou nr. 2

Blue Bayou nr. 2

Lõpuks sain valmis järgmise Blue Bayou, mis oleks pidanud olema tegelikult nr. 1, sest selle kudumist alustasin juba eelmise aasta sügisel või veelgi varem. Vahepeal lükkasin tegemise kõrvale, kuna kiiremad ja olulisemad asjad tulid vahele. Peale ämma salli valmimist võtsin enda oma taas käsile. Seega kudusin teda veel praktiliselt pool aastat. 🙄 Selles postituses lasin vahepeal natuke nutuhala ka. Pärast harutamist jäi kudumine puhta venima, sest praktiliselt üldse polnud aega või võimalust rahulikult kududa. Nüüd puhkuse ajal tegin salliga kiire 1:0.

Mõeldud on ta minu villase k/s jakiga kandmiseks, sest sel on üsna avar V-kaelus. Siiani kandsin jakiga oma tumepunast pärlkoes salli, kuid sall kippus kaelas ära vajuma, säti kuidas tahes, kael oli ikka paljas. Lõpuks ühte Katariina blogi postitust lugedes ta kirjutas samasugusest jamast ja ta lahendas selle kolmnurkse salliga. Kus mu mõistus oli, et ma ise sellise lihtsa asja peale ei tulnud?! 😀 Mustri valimine oli üsna lihtne, lõnga valimine veel kergem, sest mõlemad sobivad minu arvates ülihästi jakiga kokku. 🙂

Võrreldes eelmise, ämmale kingitud salliga, on mõned erinevused. Esiteks loomulikult lõnga toon. Selle valisin praktiliselt üks-ühele jaki tooniga.

Sall koos jakiga

Nüüd kudusin tavaliste teflonkattega varrastega, sest salli alustades polnudki mul teistsuguseid olemas. Seekord alustasin mustri kudumist, kui varrastel oli 250 silmust, mustriridu on kaks nagu eelmiselgi, kuid vahe on suurem.

Blue Bayou nr. 2 mustriosa

Ja lõpuks võib mõni küsida, miks selle salli alumine äär lainetab? Selle tegin meelega, sest kui sall hakkas valmis saama, tundus tal nagu midagi puudu olevat, mis särtsu juurde annaks, ja natuke satsiline äär on mu meelest selleks väga hea.

Blue Bayou nr. 2 alläär

Võin juba ette lubada, et kolmas sarnane Blue Bayou tuleb veel, kuid alles talveks. 😉 Kirjutan endale seepärast mõned andmed üles.

Pärast teise mustri kudumist võtsin taas libedamad vardad ja hakkasin silmuseid juurde kasvatama: iga kolme silmuse järel kudusin ühe õhksilmuse, enne ja pärast salli keskosa kahe silmuse järel õhksilmus. Järgmisel real kudusin õhksilmused parempidiste keerdsilmustena. Seejärel kudusin (vist) kolm korda edasi-tagasi tavaliselt ja eelviimasel real kasvatasin jälle, et lainetavat äärt saada: kaks silmust kudusin ja tegin õhksilmuse ja nii terve rea, kaasaarvatud ääred. Tagasireal kudusin õhksilmused tavaliselt parempidi. Kui hiljem augud kokku lugesin, sain 268 augukest, seega pidi viimasel real silmuseid olema 268 x 3 + 2 silmust = 806 silmust. 😮 Venivat mahakudumist loomulikult enam tegema ei hakanud, lokkis niigi. 🙂

Mina Blue Bayou nr. 2-ga

Muster endiselt pärit Drops Design´ist.

Lõngaks Drops Delight, toon nr. 02. Kulus 4 tokki. Viimaseid ridu kududes hoidsin lausa hinge kinni, et lõngatokk enne salli valmimist otsa ei saaks, sest eriti mage oleks veel viimasel real lõnga jätkama hakata. 🙄 Hinge kinnihoidmisest oli vist kasu, sest mõnemeetrine jupp jäi isegi alles. 😀

Vardad nr. 3,5. Alguses kudusin 80 cm pikkuste varrastega, kuid umbes poole pealt läksin juba meetristele üle, sest sall ei tahtnud enam kuidagi peale ära mahtuda. No ja lõpuridadel oleks veel pikemaid kasutanud, kui mul oleks neid olemas olnud.

Salli mõõtudeks kujunes 69 x 161 cm.

Elukaaslase mütsi sain ka juba valmis. Nüüd tuleb ta kuidagi ainult pildi peale meelitada, et siin ka näidata saaks. 🙂

Blue Bayou

Elukaaslase ema sai 70. Sellise tähtpäeva puhul tahtsime talle kinkida natuke suurema “ümbriku”. See oli vist juba eelmise suve lõpul-sügise alguses, kui hakkasin sellele mõtlema. Esialgseks plaaniks oli kududa pleed. Kuid see tundus liiga aeganõudev ja suur projekt olevat, sest kuude kaupa poleks mul olnud aega sellega tegeleda. Kuid siis jäin vaatama Drops´i lehelt villaseid õlasalle ning seepeale mõtlesin oma plaanid ümber. Jäi vaid valida muster. Vaatasin ja valisin ning jäin selle mustri juurde pidama, kuna sellest saaks kõige suurema salli. Tegelikult on mul enda jaoks juba varem sama mustriga sall alustatud, ootab nüüd kiiremas korras edasi kudumist.

Valisin loomulikult kudumiseks suurema variandi. Tellisin lõngad ja pärast lapse triibusokkide lõpetamist, tegin salliga algust. Lõng oli mõnus ning nautisin lausa iga silmuse kudumist, sest mõnus oli jälgida värvitoonide vaheldumist ja sall “paisus” üsna kiires tempos.

Kui varrastel oli juba mingi 270 silmust, hakkasin vaikselt närviliseks muutuma, sest sall tundus juba päris suur, kuid silmuseid vaja veel ja veel kasvatada. Kui suur ta siis 310 silmuse juures veel on? Huvi pärast mõõtsin üle – oli juba kõvasti üle 50 cm kõrge. 😮 Kuhu jäi lubatud 33 sentimeetrit, kuigi mul vaja veel kõvasti juurde kududa? Pidin lausa pikali kukkuma, sest enamus minu kudumeid ju kipuvad pigem etteantud mõõtudest palju väiksemad jääma ja siis on kõva mõttetööd ja aretamist, et vajalikud mõõdud saada. Kuid mis nüüd siis toimub? Lõng sama, vardad õiges mõõdus… o_O Ainuke põhjus, mis pähe tuli, et kudusin Addi varrastega, mis ei ole tefloniga kaetud, vaid libedad, ja silmused kippusid tulema suuremad  kui tavaliselt.

Mida nüüd siis teha? Üles harutada sinnamaani, kus 250 silmusega hakkab mustriosa? Ei ahvatlenud, sest siis oleks pidanud ikkagi teatud maalt nagu otsast peale hakkama, et lõpuks sama suurus saavutada. Aega ka polnud laialt käes. Mõtlesin siis jätkata kuni 310-ni ja kohe kududa kaks mustriosa üksteise järel ning siis sall ära lõpetada.

Kudusin ja kudusin. Juba ammu ei märganud enam lõngavärvide vaheldumist, sest read olid jube pikad ja tüütud. Kui lõpuks mustrini jõudsin, oli kergendus suur. Kudusin mustrit ja uurisin samal ajal juhendit ning salli pilti, arvutasin ja arvutasin ning tundus väga kahtlane, et saan kohe kaks mustrit üksteise otsa kududa, sest silmuste arv mustrikorduses ei klapiks. Ning pildi peal tundus, et selles osas, kus on neli mustrikordust järjest tehtud, ei algagi järgmine kordus kohe pärast esimest õhksilmust, vaid suvalisest kohast. See variant mulle küll ei meeldinud. Arvestasin siis välja, et pean kuduma vahepeal 18 rida ripsi juurde, et saaksin mustrit jälle alustada rea algusest.

Kuna aeg kippus otsa saama, lõpuks läks juba ülikiireks ja sall oli ka juba üsna suurte mõõtmetega, siis otsustasingi kududa pärast ripsi veel ainult ühe mustrikorduse ning siis ära lõpetada. Nii ka tegin.

Sall sai valmis lausa viimasel sekundil: üks päev enne pidu, s.t eile, sai lõpetatud viimased read, otsad peidetud ja pestud. Peopäeva hommikul, s.t täna, jalutasin mere äärde pildistama. Õnneks oli kõigi pildistajate jumal minuga, sest terve ilm oli heledat päikesepaistet täis, mitte nagu päev varem, kus enam hallim ja udusem olla vist ei saagi. 🙂

Selline see sall ja pildid siis said. Tuli küll väiksemate mõõtudega, kui oleks soovinud, kuid juubilar jäi kingitusega väga rahule. Huvitav kokkusattumus oli see, et tal oli kaelas täpselt samasuguste värvidega kee, sobis salliga ideaalselt. 🙂

Blue Bayou

Blue Bayou

Värvide vaheldumine

Värvide vaheldumine

Mustriosa

Mustriosa

Blue Bayou keskkoht

Süda ei lubanud kuidagimoodi salli mingisse tavalisse kingikotti toppida, selle asemel ostsin hoopis kunstitarvete poest toredad karbipooled. Värvid sai ise kokku sobitada ja karp tuli pärast ise kokku voltida. Väike kaunistus peale ja polnudki rohkem vaja. 🙂

Selline see kingitus sai

Selline see kingitus sai

Natuke andmeid ka:

Salli mõõdud: kõrgus 66 cm, laius 144 cm.

Lõng: Drops Delight (beež-hall-roosa nr. 05), kulus pea 4 tokki.

Vardad: 3,5/100 cm. No ma ei tea, õpetuses oleksid pidanud vardad olema ainult 80 cm pikad, võtsin kohe meetrised, kuid isegi need jäid lõpus lühikesed. Kui oleksin salli õiges mõõdus teinud, oleks pidanud lõpuks veel pikemad vardad muretsema ja võib-olla isegi korduvalt… Viimasel real oli mul 402 silmust varrastel. 🙂

Lõpetuseks panen siia veel paar pilti, mida mere ääres tegin. Oleks tahtnud päris mere äärde ronida, kuid kahjuks trepp oli paksult jääs ning polnud tahtmist oma luude-kontidega riskima hakata.

Merevaade, 18.02.17

Natuke Rannamõisa pankrannikut

Tänud neile, kes viitsisid mu romaani läbi lugeda! 😀

Allkiri

Õlasall First Frost

 

Õlasalli nr. 2 keskmine osa

Nüüd näitan põhjust, miks mul viimasel ajal tuli takus on olnud. 🙂

Lapse klassijuhatajal oli tähtis sünnipäev – 50, ja sel puhul soovisin talle isiklikult kinkida tänutäheks midagi omatehtut. Mis oleks ilusam kui üks õhuline pitsist õlasall? Vähemalt minu arvates on see igati sobiv ja väärikas kingitus. 🙂

Kuna Haapsalu salli kudumise oskusi mul pole, pidin leppima lihtsama variandiga. Esimeseks valikuks sai üks nuppudega üsna Haapsalu salli laadne “toode”. Olin juba üsna palju seda kudunud ja jõudsin mustriga nuppudeni, kuid siis jäin edasi toppama. Nuppude kudumine lihtsalt ei õnnestunud. 😦 Teadsin, mida tegema pean, aga kuidas, et tulemus ilus ka jääks, see jäi mulle mõistetamatuks. Selle asemel, et venitada nupu silmuseid, venis mul ainult see silmus, kust ma neid välja kudusin. 😡  Seega tagasireal silmuste läbikudumine ei õnnestunud kuidagi. Kui olin kaks päeva järjest igatemoodi proovinud, sai mul lõplikult villand ja andsin alla. Nupud jäävad tulevikumuusikaks! Võtsin ette hoopis mustri, mida juba ammu olin soovinud proovida.

Kudumine läks ladusalt, kuigi eks suure kiirustamisega oskasin nii mõnegi apsaka sisse teha, mida siis harutama pidin. Kuid harjutasin end kiirelt peale iga rea kudumist üle vaatama, ega mingit jama sisse ei tulnud. Oli küll tüütu tegevus, kuid veel hullem oleks pärast mitme rea harutamine. 🙄 Tempo oli küll meeletu, sest vabadel päevadel ja õhtutel sain ainult kududa, töö juures õnnestus ainult mõni üksik rida. Aga õnneks sain siiski õigeks ajaks valmis, kuigi vahepeal hakkasin selles juba kahtlema.

Kui peale pesemist hakkasin salli sirgu venitama, venis see minu jaoks ootamatult suureks, tegelikult laiaks. :O Pigem kipuvad kudumid mu tugeva kudumistehnika tõttu ettenähtust väiksemaks jääma, nüüd aga siis niimoodi. Ülevalt alla mõõt tuli ettenähtult 76 cm, kuid laiuseks kujunes lausa 170 cm. o_O

Õlasall First Frost - 76 x 170 cm

Salli siruulatus 76 x 170 cm

Jäin tulemusega väga rahule. Ilus muster ja värv! 🙂 Järgmist õlasalli võiks proovida veel peenema lõngaga kududa.

Tegin pilte nii lähemalt kui kaugemalt. 😛 Kuna väljas ainult sajab ja on ligi 100% niiskust, siis pildistamine kujunes täiesti tubaseks, välguga ja laelambiga isegi päeva ajal. 😦

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Äärmine muster...

Äärmine muster…

...ja tipud

…ja tipud

Nagu ämblikuvõrk

Nagu ämblikuvõrk

Õlasall nr. 2 - First Frost

Selline see õpetaja kingitus siis sai.

Õpetaja kingitus

Õpetaja kingitus

Millegipärast käis jälle jõnks südamest läbi, kui salli sisse pakkisin. Nagu oleks tükikese südamest kaasa pannud. Eelmise salliga oli sama lugu. Nojah, südamega ju kootud… Tuleb mingil ajal endale ka vähemalt üks valmis meisterdada. Plaanis on tegelikult juba ammu.

Täna hommikul käisime lapsevanemate ja lastega (kes veel terved olid) siis õpetajale laulmas, õnne soovimas, lilli-kingitusi üle andmas. 🙂 Eks paistab, kas salli osas tagasisidet ka veel saan. 😛

Muster pärit jälle Drops Design´ist.

Lõngaks jälle Drops Design´i Lace, värv nr. 3620 punane. Nendel piltidel, kus sall on tumepunane, on õige toon. Palju lõnga kulus, ei oska öelda, sest pole majapidamises nii peent kaalu. 😛

Ringvardad nr. 3½, 80 cm pikad.

Nüüd lähen oma uimase käsitöötempo juurde tagasi, sest selline hull tormamine pole ikka üldse minu teema. 🙄 Mulle meeldib käsitöö mõttes pigem näljane olla, mitte pidevalt ülesöönud. 🙄

Jama on see, et tegin eile öösel Drops-lõngade tellimust ja no vähemalt pooli asju ei olnud poodides olemas. Jälle plaanid pea peal. Eks siis tuleb midagi muud plaanitute asemel seni teha. 🙂

Õlasall First Frost diivanil

Allkiri

French Riviera

Minupoolseks nimeks oleks sellele pigem küll Kannatuste Rada. 😀 Tegemist on siis minu kõige esimese kootud õlasalliga. 🙂

Kudumisega alustasin juba millalgi eelmise aasta sügisel, vist novembris. Valisin esimeseks korraks küll päris lihtsa mustri, kuid sellegipoolest  ei tahtnud sall kuidagimoodi edeneda, sest rohkem tegelesin ma harutamise kui kudumisega. Kui olin 65 rida valmis saanud, vaatasin tulemust ikka väga kriitilise pilguga ja sealsamas tõmbasin vardad välja, sest see ei kannatanud mingisugust kriitikat. Otsast peale! 😡 Uuesti kududes tuli juba parem tulemus, kuid jube nüri oli neid tavalisi parem- ja pahempidi silmuseid uuesti teha.

Kuid ka mustriosas harutamist ikka jagus ja jagus ja jagus… Küll jäi mingi õhksilmus kusagil tegemata ja avastasin selle alles ülejärgmisel real, küll pani mõni silmus lihtsalt varda pealt ajama ja sain jooksiku pidama alles mitme rea pärast. Ning nii kordi ja kordi… Kõige tipp oli see, kui kududa oli jäänud kõige viimane mustririda ja üsna varda lõpus hüppas üks silmus lihtsalt varda pealt maha ja hargnes mõnuga. Jälle umbes 5 rida harutamist ja uuesti kudumist… Ja isegi kõige viimase silmuse juures oskasin ma pusserdada. No tase omaette! 🙄

Kuid siis oli sall lõpuks ometi valmis! Milline rõõm ja kergendus! 🙂 Jäin tulemusega päris rahule. Kududes ei saanud isegi aru, mis sellest lõpuks kujuneb. Kui aga peale pesu sain ta lõpuks sirgeks venitatud, vaatasin, et päris kena sall tuli. 🙂 Päev otsa käisin ja imetlesin.

Õlasall 'French Riviera'

Õlasall ‘French Riviera’

Jasmiini õied

Üks märgatav viga siiski on: kui õpetuse juures fotosid vaadata, on näha, et seal jookseb tavalisel parempidisel koel vertikaalis alla kolm õhksilmuste rida, kuid mul ainult keskelt. Õpetus (või tõlge?) tundub selles suhtes vigane olevat, sest seal on öeldud “kasvata 1 silmus igal real ühe ääresilmuse kõrvale mõlemal serval ja kasvata 1 silmus mõlemal pool keskmise 57 silmuste kõrvale igal teisel real”. Tegelikult oleks pidanud kasvatama hoopis silmusemärkijate juurest. Või siis sain mina millestki valesti aru. Aga tühja sest! 😀

Õlasalli muster lähemalt

Õlasalli muster lähemalt

Õlasalli muster

Mustri leidsin Drops Design´ist.

Lõngaks siis DROPS Lace (70% beebialpaka, 30% mooruspuu siid), tooniks naturaalne valge nr. 0100.

Ringvardad nr. 3,5.

Salli mõõtudeks kujunes 51 x 175 cm.

Mina 'French Riviera'-ga

Mul on juba järgmine sallimuster välja valitud ja lõngki ostetud, seega millalgi läheb järgmise õlasalli kudumiseks. 😛 Veel ostsin ma endale sellise raamatu

Esialgu küll imetlemiseks, kuid ehk arenen minagi kunagi selliste nuppudega iluduste kudumiseni. Äärepitsiga ja puha…

%d bloggers like this: