Tag Archives: pitsiline

Heegeldatud kaarditasku

Viimasel ajal ei jõua ma kuidagi siia uusi postitusi tegema, kuigi materjali oleks. Kogu aeg on nii kiire-kiire ja lõppu sel ei tundu tulevat. 😕 Õnneks nädala pärast on puhkus algamas, loodan siis oma asjadega natuke järje peale saada.

Juba rohkem kui kümme aastat üritan oma panga- ja kliendikaarte rahakoti vahele mitte panna, sest kaks väikese vahega kotijooksu on mind selles osas väga tundlikuks teinud. Topin kõikvõimalikud kaardid kaarditaskusse ja selle omakorda üleriiete taskusse. Suvel see kahjuks ei õnnestu, sest siis saab enamasti ilma suuremate vattideta hakkama, ning väikestesse taskutesse ei taha ta eriti mahtuda.

Esimene kaarditasku, mille ostsin, oli nahast ja läbipaistvate taskutega. Mahutas kõik mu kaardid ära, kuid tänu sellele oli ta paks nagu põrsas. Lõpuks läksin väiksema mahutavusega variandi peale üle, kuid see polnud enam nahast ja kippus kiiresti lagunema.

Kui nüüd järjekordne kaarditasku otsad andis, tulin mõttele uus hoopis ise heegeldada. Saan esiteks palju soodsamalt läbi ja loodetavasti peab see ka paremini vastu. 🙂

Tasku “disainisin” ise, mustri leidsin Pinteresti avarustest. Selle valimine oligi üldse kõige keerulisem kogu tegemise juures, sest enamus mustreid olid liiga suured. Sain seetõttu üsna mitu korda heegeldamist alustada ja jälle harutada.

Kuna tahtsin, et tasku tuleks võimalikult õhuke, et ei võtaks jälle palju ruumi, siis mingeid lisavidinaid ei kavatsenud talle külge tekitada. Aga et kotike igav ei tuleks, ostsin ilusates kevadtoonides kirju peenikese heegellõnga. Kahjuks heegeldades selgus, et värvivahetus on lõngal kohati väga pikk, seetõttu üks külg tuli üsna kirju, kuid teine praktiliselt ühevärviline. :/

Kaarditasku ja lõng

Kaarditasku värviline pool

Kaarditasku lilla pool

Kaarditasku muster

Luku valimine oli ka üsna keeruline, sest koti küljed on täiesti erinevat tooni, nagu siga ja kägu, eks sa proovi siis sobiv variant leida. 😀 Mõtlesin isegi, et ostan rohelise ja roosa luku ning üritan kaks poolt kokku panna, kuid väikese kaalumise järel otsustasin sellega mitte riskida, sest kui ei õnnestu, olen ikka ilma lukuta. Jäin siis roosa luku juurde, kuna seda värvi oli mõlemal küljel. Poest välja minnes jäi siiski sees kripeldama, kas oli ikka õige otsus. Mõtlesin ja mõtlesin, kuid paremat varianti ikkagi välja ei mõelnud, seega otsa poe poole tagasi ei keeranud. Luku ostsin 10 cm pikkuse, tundus täpselt paras, kui aga seda taskule õmblema hakkasin, tundus ikkagi pikavõitu, 9 cm oleks parem olnud. Päris kõvasti pidin nikerdama, et otsi ära mahutada.

Kaarditasku lukk

Nagu tasku valmis sain, läks ka kohe kasutusse, polnud isegi aega läbi pesta. Jäin täitsa rahule. Mahutab palju ja tasku ei jää punni. Isegi luku värv hakkas meeldima ja sobima. 😀 Kuna lukk sai pikavõitu ja on üsna puntras, muudab see ka kaarditasku ava väiksemaks, seega pean kaarte väikse nõksuga sisse panema, kuid see-eest ei kuku need nüüd sealt lihtsalt välja, kui kogu kupatus maha peaks lendama ja lukk on lahti jäänud. 🙂

Heegellõng: Alize Miss Batik

Heegelnõel: nr 1,5

Advertisements

Pitsilised palmikutega sokid

Jõulutervitused ka siitpoolt! 

Kibekiired pühade ettevalmistused ja jõululaupäev on siis selleks korraks selja taga ja võib taas kergemalt hingata. 🙂 Eilne õhtu möödus jälle mehe lähedaste ja minu õe seltsis. Loomulikult käis ka jõuluvana, õigemini seekord jäeti ainult kott ukse taha, vana oli ise edasi läinud. Kotis olid muude kingituste seas ka ühed sokid, mille ma kudusin M.-le, elukaaslase õele.

Sokid on seekord pitsilised ja palmikutega. Muster on jälle võetud Drops Design´i lehelt. Nimeks on neil Heavenly Blue, kuid mu kootud sokkide värv ja nimi ei lähe küll kokku, pigem siis Heavenly Beige. 😀

Minu andmetel oli M.-i jalanumber 38, seega M-suurus. Tegin jälle proovilapi, kuid nagu ikka, oli minu kootud kude palju tihedam, seega oleks pidanud võtma lausa 1-2 numbrit suuremad vardad. Kuna lõng oli isegi suhteliselt peenike ja vardad 2½, siis veel jämedamaid vardaid ei kavatsenud võtta, et muster väga hõre ei jääks (nagu pitssall 😛 ). Seega mõtlesin kaval olla ja kududa samade varrastega L-suurust, kuid sääre ja jalalaba pikkuse osas jääda ikka M-suuruse juurde.

Kui ma otsisin sokkide jaoks mustrit ja käesoleva välja valisin, hakkasin juhendit lugema ja see tundus ikka päris keeruline olevat. Kuid olen juba harjunud, et Dropsi mustrite puhul on see mul igakordne jama, samas on see alati sujuvalt lahenenud, ja pärast ei saagi aru, milles üldse probleem oli. 😀 Ja nii läks ka seekord. Hakkasin aga otsast pusima. Vahepeal natuke mõttetööd, pildi uurimist, harutamist, sest alailma tahtsid teatud kohtades õhksilmused ära ununeda, ja lõpus hullu kiirustamist ning olidki lõpuks sokid valmis. Väga ilusad mu meelest, kui soolikakuju välja jätta, aga see tuli lihtsalt tihedast kudumisest ja palmikutest, mis tõmbas sokid veel kitsamaks, kuid tegelikult venis kude korralikult. Jalga sobisid hästi, kuigi labaosa jäi pikavõitu, sest nagu selgus on M.-i jalg siiski 37, kuid kokkuvõttes jäi uus omanik sokkidega rahule. 🙂

Pildid on tehtud öösel lambivalgel, seega on valgustus kohati jama ja pildid natuke udused. Tegelikult on viimasel ajal ka päeva ajal nii hämar ja udune, et tõenäoliselt poleks ma isegi keset päeva paremaid fotosid välja võlunud. 😕

Heavenly Blue-sokid

Heavenly Blue-sokid

mooni-sokid-lahemalt

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Lõng: Drops Fabel (beež, nr. 101)

Sukavardad: 2,5

Mõnusat jõuluaja jätku teile kõigile! 

Allkiri

Kootud boolero Valkyrie

Boolerod on mu meelest nii ilusad rõivaesemed ja vähemalt käsitöövaldkonnas on nende valik üüratu. Pole mingit probleemi leida ilusaid mustreid, pigem on probleem, millist võtta või jätta. 😀 Otsustasin ka endale vähemalt ühe boolero kududa või heegeldada (ikkagi samm kampsuni kudumise suunas 😉 ). Tegin Drops Design´is väikese otsingu ja valisin ühe välimuselt lihtsamast lihtsama, samas ilusa välja. Juhtus see juba vist oma paar aastat või rohkemgi tagasi. Kui aga mõne aja pärast hakkasin seda juhendit konkreetsemalt uurima, tundus, et boolero välimus võib ju lihtne olla, kuid selle kudumine ei saa algajale kuigi lihtne olema. Tegin järgmise otsingu ning seekord sai valituks hoopis uhkem muster, kuid mille õpetus oli tõesti lihtne – pitsiline ja palmikutega Valkyrie.

Eelmisel sügisel jõudsin lõpuks oma tegemistega nii kaugele, et võtsin kudumise ette. Muster oli väga mõnus ja kiirel kudujal oleks boolero vist küll mõne päeva või ühe nädalaga valmis olnud, kuid minu tempo on ju teada. Mingist hetkest tulid kiiremad asjad vahele ja päris korralik paus tuli selle kudumisse sisse. Lõpuks veebruaris said kiired ajad otsa ja sain boolero uuesti käsile võtta, kuigi plaanis olid esialgu muud asjad, kuid jäid lõngade puudumise taha pidama.

Kudumine sujus hästi, mingeid suuri harutamisi ei mäletagi. Küll aga tekkis kudumise ajal kahtlus, kas ta mulle pärast ikka selga mahub, sest proovilappi ma loomulikult alguses ei teinud, vaid võtsin kohe sellise mõõduga vardad, nagu olid ette nähtud. Iga mustrietapi järel oli õpetuses antud mõõt, kui pikk peaks kudum nüüd olema – mul oli loomulikult päris palju väiksem. 😕 Kui aga lihtsalt oma tööd enda vastas mõõtsin, tundus, et pole midagi nii väike, et peaks enam-vähem siiski minema. Ju siis olen paras juppkäsi. 😀 Igaks juhuks kudusin siiski esimese poole lõppedes ühe ripsivalli rohkem, et natuke pikkust juurde saada. Kui aga teise poole kudumisega jõudsin teise ripsivallini, hakkas järjekordne lõngakera otsa saama ning pidasin endaga maha tõsise võitluse, et esiteks, kas ma tahan nüüd paar rida enne lõppu järjekordset lõnga jätkamist teha, mis tundus tobedus, või koon siiski ühe valli vähem, ja teiseks, kas ma viitsin pärast esimese poole otsa lahti võtta ning kolmanda valli üles harutada, et pooled ühesugused jääks. Lõpuks siiski olin sunnitud lõnga jätkama, sest isegi lõpureaks enam lõnga ei jätkunud, seega tuli ka teisele poolele kolm valli. 🙂

Järgmiseks tuli ette võtta kokkuõmblemine. Kui sain juba esimese varruka õmmeldud, sain lõpuks tööd selga proovida. Varrukate pikkused parajad, kuid laiuses kitsavõitu ja selga võimatu panna, sest õpetuse järgi pidin liiga pikalt kokku õmblema! Arusaadav ka ju, sest mu tükid olid ettenähtust lühemad. Mis nüüd siis? Kas harutan uuesti otsad lahti ja koon näiteks mõlemale poolele ühe E-osa juurde, et pikkust juurde saada? Kuid milleks, sest varrukad olid ju pikkuse poolest parajad. Harutasin hoopis õmblust lühemaks, jätsin esialgu lõngaotsa katkestamata, kuni sain ka teise varruka kokku õmmeldud, ja mitme proovimise ning harutamise järel võis loota, et boolerot saab ilusti selga. Ja pesemise järel saab teda ju veel igas suunas venitada! 😛

Kolmas tõsine kahtlusekoht tekkis, kui hakkasin sooniku jaoks silmuseid üles korjama. Juhendi järgi oleks ma pidanud äärtest võtma lausa 280 silmust, mina aga üle 224 silmuse ei võlunud kusagilt välja. 😕 Kas äär hakkab tänu sellele nüüd täiega kiskuma ja pärast ei saa ma ikka boolerot selga? Ahh, saagu, mis saab, sest nii või teisiti ei oskaks ma silmuseid kusagilt juurde võluda! Kudumise ajal oli boolero küll täiesti kausikujuline. Lootsin siiski, et maha kududes võtab õigema kuju. Sain sooniku valmis (küll selle peale kulus alles lõnga! 😮 ), kuid ikka oli kuju kahtlane. Hirmuvärinal ajasin boolero selga ja ta sobis!!! 😀 Nii ilus!

Pesin ta läbi, kuid siis tekkis küll mõru maitse suhu, sest soonik venis mul pesus järjekordselt! välja. 😥 Lootsin, et ehk kuivamise ajal tõmbab natuke kokku, aga tuhkagi, jäigi selliseks. 😦 Nii palju, kui ma lugenud olen, kipuvad villased esemed inimestel ikka liiga kokku tõmbama, aga mul probleem alati vastupidine. 😕 Kas lõng oli jälle liiga pehme (meriinovill) või solgutasin ma eset liiga palju soojas vees (oli käesoe), mina küll ei oska arvata. Venitasin varrukaid ka natuke laiusesse, nüüd nad tihkelt ümber enam ei hoia. Pikkusesse venisid ka, seega oleks ma kudunud sellisesse pikkusesse, nagu juhend ette nägi, poleks sõrmeotsad varrukatest väljagi paistnud. 😀

Näitame siis pika jutu peale pilte ka. 😛

Kootud boolero Valkyrie eest

Kootud boolero Valkyrie eest

Kootud boolero Valkyrie tagant

Kootud boolero Valkyrie tagant

Eile tegin juba esimese proovikandmise ühel sünnipäeval ka. Väga soe ja mõnus on seljas. 🙂

Lõng: Lana Gatto Misina (100% meriinovill), kulus 7,5 tokki.

Vardad: ringvardad nr. 4,5 (60 cm), soonikule nr. 4 (80 cm).

Vähemalt kaks boolerot on mul veel kavas millalgi kududa ja heegeldada.

Tänan kõiki, kes viitsisid mu pika lugulaulu läbi lugeda! 😀

Allkiri

Õlasall First Frost

 

Õlasalli nr. 2 keskmine osa

Nüüd näitan põhjust, miks mul viimasel ajal tuli takus on olnud. 🙂

Lapse klassijuhatajal oli tähtis sünnipäev – 50, ja sel puhul soovisin talle isiklikult kinkida tänutäheks midagi omatehtut. Mis oleks ilusam kui üks õhuline pitsist õlasall? Vähemalt minu arvates on see igati sobiv ja väärikas kingitus. 🙂

Kuna Haapsalu salli kudumise oskusi mul pole, pidin leppima lihtsama variandiga. Esimeseks valikuks sai üks nuppudega üsna Haapsalu salli laadne “toode”. Olin juba üsna palju seda kudunud ja jõudsin mustriga nuppudeni, kuid siis jäin edasi toppama. Nuppude kudumine lihtsalt ei õnnestunud. 😦 Teadsin, mida tegema pean, aga kuidas, et tulemus ilus ka jääks, see jäi mulle mõistetamatuks. Selle asemel, et venitada nupu silmuseid, venis mul ainult see silmus, kust ma neid välja kudusin. 😡  Seega tagasireal silmuste läbikudumine ei õnnestunud kuidagi. Kui olin kaks päeva järjest igatemoodi proovinud, sai mul lõplikult villand ja andsin alla. Nupud jäävad tulevikumuusikaks! Võtsin ette hoopis mustri, mida juba ammu olin soovinud proovida.

Kudumine läks ladusalt, kuigi eks suure kiirustamisega oskasin nii mõnegi apsaka sisse teha, mida siis harutama pidin. Kuid harjutasin end kiirelt peale iga rea kudumist üle vaatama, ega mingit jama sisse ei tulnud. Oli küll tüütu tegevus, kuid veel hullem oleks pärast mitme rea harutamine. 🙄 Tempo oli küll meeletu, sest vabadel päevadel ja õhtutel sain ainult kududa, töö juures õnnestus ainult mõni üksik rida. Aga õnneks sain siiski õigeks ajaks valmis, kuigi vahepeal hakkasin selles juba kahtlema.

Kui peale pesemist hakkasin salli sirgu venitama, venis see minu jaoks ootamatult suureks, tegelikult laiaks. :O Pigem kipuvad kudumid mu tugeva kudumistehnika tõttu ettenähtust väiksemaks jääma, nüüd aga siis niimoodi. Ülevalt alla mõõt tuli ettenähtult 76 cm, kuid laiuseks kujunes lausa 170 cm. o_O

Õlasall First Frost - 76 x 170 cm

Salli siruulatus 76 x 170 cm

Jäin tulemusega väga rahule. Ilus muster ja värv! 🙂 Järgmist õlasalli võiks proovida veel peenema lõngaga kududa.

Tegin pilte nii lähemalt kui kaugemalt. 😛 Kuna väljas ainult sajab ja on ligi 100% niiskust, siis pildistamine kujunes täiesti tubaseks, välguga ja laelambiga isegi päeva ajal. 😦

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Äärmine muster...

Äärmine muster…

...ja tipud

…ja tipud

Nagu ämblikuvõrk

Nagu ämblikuvõrk

Õlasall nr. 2 - First Frost

Selline see õpetaja kingitus siis sai.

Õpetaja kingitus

Õpetaja kingitus

Millegipärast käis jälle jõnks südamest läbi, kui salli sisse pakkisin. Nagu oleks tükikese südamest kaasa pannud. Eelmise salliga oli sama lugu. Nojah, südamega ju kootud… Tuleb mingil ajal endale ka vähemalt üks valmis meisterdada. Plaanis on tegelikult juba ammu.

Täna hommikul käisime lapsevanemate ja lastega (kes veel terved olid) siis õpetajale laulmas, õnne soovimas, lilli-kingitusi üle andmas. 🙂 Eks paistab, kas salli osas tagasisidet ka veel saan. 😛

Muster pärit jälle Drops Design´ist.

Lõngaks jälle Drops Design´i Lace, värv nr. 3620 punane. Nendel piltidel, kus sall on tumepunane, on õige toon. Palju lõnga kulus, ei oska öelda, sest pole majapidamises nii peent kaalu. 😛

Ringvardad nr. 3½, 80 cm pikad.

Nüüd lähen oma uimase käsitöötempo juurde tagasi, sest selline hull tormamine pole ikka üldse minu teema. 🙄 Mulle meeldib käsitöö mõttes pigem näljane olla, mitte pidevalt ülesöönud. 🙄

Jama on see, et tegin eile öösel Drops-lõngade tellimust ja no vähemalt pooli asju ei olnud poodides olemas. Jälle plaanid pea peal. Eks siis tuleb midagi muud plaanitute asemel seni teha. 🙂

Õlasall First Frost diivanil

Allkiri

French Riviera

Minupoolseks nimeks oleks sellele pigem küll Kannatuste Rada. 😀 Tegemist on siis minu kõige esimese kootud õlasalliga. 🙂

Kudumisega alustasin juba millalgi eelmise aasta sügisel, vist novembris. Valisin esimeseks korraks küll päris lihtsa mustri, kuid sellegipoolest  ei tahtnud sall kuidagimoodi edeneda, sest rohkem tegelesin ma harutamise kui kudumisega. Kui olin 65 rida valmis saanud, vaatasin tulemust ikka väga kriitilise pilguga ja sealsamas tõmbasin vardad välja, sest see ei kannatanud mingisugust kriitikat. Otsast peale! 😡 Uuesti kududes tuli juba parem tulemus, kuid jube nüri oli neid tavalisi parem- ja pahempidi silmuseid uuesti teha.

Kuid ka mustriosas harutamist ikka jagus ja jagus ja jagus… Küll jäi mingi õhksilmus kusagil tegemata ja avastasin selle alles ülejärgmisel real, küll pani mõni silmus lihtsalt varda pealt ajama ja sain jooksiku pidama alles mitme rea pärast. Ning nii kordi ja kordi… Kõige tipp oli see, kui kududa oli jäänud kõige viimane mustririda ja üsna varda lõpus hüppas üks silmus lihtsalt varda pealt maha ja hargnes mõnuga. Jälle umbes 5 rida harutamist ja uuesti kudumist… Ja isegi kõige viimase silmuse juures oskasin ma pusserdada. No tase omaette! 🙄

Kuid siis oli sall lõpuks ometi valmis! Milline rõõm ja kergendus! 🙂 Jäin tulemusega päris rahule. Kududes ei saanud isegi aru, mis sellest lõpuks kujuneb. Kui aga peale pesu sain ta lõpuks sirgeks venitatud, vaatasin, et päris kena sall tuli. 🙂 Päev otsa käisin ja imetlesin.

Õlasall 'French Riviera'

Õlasall ‘French Riviera’

Jasmiini õied

Üks märgatav viga siiski on: kui õpetuse juures fotosid vaadata, on näha, et seal jookseb tavalisel parempidisel koel vertikaalis alla kolm õhksilmuste rida, kuid mul ainult keskelt. Õpetus (või tõlge?) tundub selles suhtes vigane olevat, sest seal on öeldud “kasvata 1 silmus igal real ühe ääresilmuse kõrvale mõlemal serval ja kasvata 1 silmus mõlemal pool keskmise 57 silmuste kõrvale igal teisel real”. Tegelikult oleks pidanud kasvatama hoopis silmusemärkijate juurest. Või siis sain mina millestki valesti aru. Aga tühja sest! 😀

Õlasalli muster lähemalt

Õlasalli muster lähemalt

Õlasalli muster

Mustri leidsin Drops Design´ist.

Lõngaks siis DROPS Lace (70% beebialpaka, 30% mooruspuu siid), tooniks naturaalne valge nr. 0100.

Ringvardad nr. 3,5.

Salli mõõtudeks kujunes 51 x 175 cm.

Mina 'French Riviera'-ga

Mul on juba järgmine sallimuster välja valitud ja lõngki ostetud, seega millalgi läheb järgmise õlasalli kudumiseks. 😛 Veel ostsin ma endale sellise raamatu

Esialgu küll imetlemiseks, kuid ehk arenen minagi kunagi selliste nuppudega iluduste kudumiseni. Äärepitsiga ja puha…

Soft Magnolia

Teiseks pealkirjaks võiks olla “Kudumispaanika”, sest viimaste päevade ja pooleldi magamata ööde põhiline mure on olnud, kuidas see sall õigeks ajaks valmis saada, sest see pidi minema jõuluvana kingikotti mehe õele pakiloosi kingituseks.

Alustasin kudumisega tegelikult juba üsna ammu, aga tööl käies polnud aega eriti kududa, nii olingi jõulupuhkusele minnes jõudnud kududa alla veerandi. Ülejäänud kolmveerandi ja natuke pealegi pidin valmis saama alla nädalaga. 🙄  Lapse nähes ju kududa ei saanud, sest ta on endiselt jõuluvana ja päkapikkude usku, seega tuli varastada päevadest lapsevaba aega ja öösiti täiega kudumisele tuld anda. Valmis siiski sain ja isegi paar päeva enne 24.-ndat. 🙂

Muster on pärit Drops Design´ist.

Lõngaks kasutasin Novita 7 Veljestä, kulus natuke alla kahe toki. Sukavardad nr. 4.

Mõõtmeteks sain 27×160 cm.

Väga armas sall tuli. Isegi natuke kahju on seda ära kinkida. 😀

Natuke siis pilte ka. 🙂

Siin on pool salli korraga näha, teine pool on samasugune.

Soft Magnolia

Soft Magnolia

Kuna sall tuli nii pikk, siis täies pikkuses ei andnudki teda kuhugi laotada, et tervenisti peale jääks. Isegi meie söögilaud jäi lühikeseks. 😀

Sallil pikkust 160cm

Sallil pikkust 160cm

Siin on lähemalt näha salli reljeefne muster ja sakiline äär.

Salli muster lähemalt

Salli muster lähemalt

Selline siis see kingitus saigi. 🙂

Mooni kingitus

Mooni kingitus

Ühele väikesele tibile

Mu heal sõbrannal sündis 3. mail väike tütar. :)Esimest korda tahtsin katsikukingituseks midagi ise valmis teha.

Esimeseks valikuks said papud. Sõbrannaga konsulteerides ta arvas, et need võiksid olla saapakeste moodi ja soojad, mida saab ka talvel väljas kasutada, mitte ainult iluasjad. Tegin siis sellised, nagu soovis. 🙂 Õpetus pärit siit.

Papud on jälle sarjast “Minu esimesed”. 😀 Ja esimest korda on õpetus võõrkeelne. Algul seda uurides ei saanud ma üldse asjale pihta. Hakkasin juba uut õpetust otsima, kuid otsustasin siiski proovida, et äkki ikkagi saan hakkama. Suureks abiks oli Drops Design´i sõnastik, millega asi hakkas vaikselt lõpuks “lahti hargnema”. Kui juba algus oli tehtud ning loogikale pihta sain, läks edasi juba ludinal, ei midagi keerulist. 🙂

Kuna talvel on laps juba pooleaastane, tegin papud suuremad, s.t talda tegin neli rida, silmuseid tuli rohkem ja hiljem kahandasin neid oma äranägemise järgi. Tulid päris saapakeste moodi välja küll. 😛

Kuna saapakesed on tehtud pehmest lõngast ja modelli mul ka käepärast polnud, toppisin need vormi hoidmiseks paberit täis. ^^’

Beebi papud

Beebi papud

Papud eest

Papud eest

Papude äär

Papude äär

Lilleline nööp

Lilleline nööp

Papud käivad lahti

Papud käivad lahti

Lõngaks oli G.F Knitting Baby Soft Stampato (100% meriinovill), heegelnõel nr. 4.

Teiseks otsustasin kududa talle sokid ja mitte tavalised, vaid pitsilised, et aga ilusam oleks. 🙂 Polegi pitsilisi siiani teinud, seega tuli juhend leida.

Õpetus pärit siit. Kõik oli ilus ja selge, kuni kudumine kannani jõudis, siis tundus, et varraste numbrid kusagilt maalt ei klapi ja kannalaka ridu jääb ka väheseks. Eks tegin siis juhendi endale sobivaks. 😛

Tulemus sai imearmas. ❤

Beebi sokid

Beebi sokid

Soki muster

Soki muster

Soki äär

Soki äär

Sokid on samuti sobivad natuke hilisemaks kandmiseks, mitte päris vastsündinule. 🙂 Lõngaks Titan Wool Baby Unito (70% meriinovill, 30% dralon), vardad 3,5.

Papud ja sokid koos

Beebi papud ja sokid

Beebi papud ja sokid

Ja kogu kingitus on selline

Kingitus

Kingitus

Külla pole siiski veel jõudnud, kuna üks haige ja teine haige ja kolmas… Seega loodan, et sõbranna mu blogisse ei piilu. 😎

%d bloggers like this: