Tag Archives: tellimustöö

Herilasepesa müts nr. 2

Valmistume juba õige varakult talveks. XD Nimelt sain õe talvemütsi valmis. Jälle herilasepesa.

Seekord kudusin siis vastavalt õpetusele kahekordse sooniku. Ei tea, kas tänu sellele, kuid müts tuli väiksem, võrreldes Markuse omaga. Tuli isegi nii väike, et esialgne variant ei tahtnud mulle pähegi mahtuda, sest hakkasin liiga hoogsalt kahandama. o_O Harutasin pool mütsi üles ja uus tulemus sai juba parem. 🙂 Kuid sellegipoolest jäi ta väiksem, isegi pesemine ei muutnud asja. Hakkasin juba muretsema, et äkki ei mahu õele samamoodi pähe. Siiski tema pea on vist minu omast väiksem ja talle sobis müts hästi. 🙂

Esimene tutt läks ka jälle aia taha. Tahtsin seda Markuse mütsi omast sentimeetri võrra suuremat teha, kuid tegin tooriku siseringi natuke suurevõitu, seetõttu oli väga paha mütsi narmaid hiljem lahti lõigata: need tahtsid lihtsalt jalga laskma hakata. Kuidagi sain siiski hakkama, kui aga sain tuti seotud ja mütsi külge õmmeldud, jäi see kuidagi lõdvalt ja takkapihta hakkasid narmad tutist ikkagi välja tulema. 😡 Tuju ja mott läksid ikka täitsa nulli ja oleks see minu müts olnud, oleks see küll mõneks ajaks vedelema jäänud. Paari päeva pärast tegin siiski uue tuti valmis – ikkagi 8-sentimeetrise – ja see sai igati eeskujulik. Kuid nüüd ma mõnda aega tuttidega tegemist teha enam ei taha. 😀

Selline ta siis sai. Markus oli nõus modelliks olema. 😀

Herilasepesa müts nr. 2 ühelt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 ühelt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 teiselt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 teiselt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 tagant

Herilasepesa müts nr. 2 tagant

Lõngadeks jälle Drops´i Alaska (tumehall nr 05, seekord jäi teisest tokist natuke järgi) ja Delight (vikerkaar nr 12). Varrasteks sukavardad ja ringvardad (40 cm) nr 5.

Allkiri

Advertisements

Vastandid tõmbuvad

Töökaaslane tõi kaks ilusat värvi lõnga ja tahtis neist sokke saada. Ütles, et tee kasvõi üks sokk ühte ja teine teist värvi. Tegingi. 😀 Mustri leidsin Mustrilaekast ja kudusin siis nii, et ühe soki põhivärv oli teise soki mustrivärv ning vastupidi. 🙂

Tegemiseks läks küll igavene aeg – alustasin vist lausa juunikuus. Haiglas istudeski kudusin hoolega. Olin esimese sokiga juba nii kaugel, et oleks varbaosas hakanud kokku võtma, kui sain töökaaslasele neid proovida anda. Väiksed olid! 😡 Ei tea, mis mul seekord pähe lõi, et ma kontrolli mõttes isegi endale sokki jalga ei proovinud, mida ma tavaliselt ikka teen, sest siis oleks kohe näinud, et isegi mulle ei lähe see jalga, kuigi mul väike jalg – 36. 😦 Polnudki muud, kui jälle vardad välja ja otsast peale! 😡 Hoog rauges seepeale päris kõvasti ja vahepeal jäi kudumine isegi seisma, sest heegeldasin lapsele mobiilikotti. Pärast tuli tegemise isu jälle tagasi ja lõpuks nad valmis saidki. Päris toredad mu meelest! 🙂

Töökaaslase sokid

Töökaaslase sokid

Muster

Muster

Lõngaks oli Titan Wool Winner ja vardad nr 3. Silmuseid oli muidu vardal 4×14=56, kuid mustriosas 4×18=72.

Heegeldatud kott

Paar aastat tagasi heegeldasin endale koti. Nüüd tegin õele samasuguse, küll väikeste “variatsioonidega”: heegeldasin ühevärvilise, tutti külge ei teinud ja truki asemel panin kinniseks nööbi, nööpauguks heegeldasin sama lõngaga aasa. Tulemus meeldib mulle isegi rohkem kui enda oma. 😀

Mina õe kotiga

Mina õe kotiga

Kott lähemalt

Kott lähemalt

Koti reljeefne muster

Koti reljeefne muster

Ülemise pildi autoriks on minu kohe seitsmene päkapikk. 😛

Lõngaks jälle Titan Wool Egitto (100% egiptuse puuvill), heegelnõel nr. 3.

Heegeldatud laudlina

Nagu lumi sulas ja kevad hakkas vaikselt oma nägu näitama, nii minul vardad käest kukkusid ja kudumise isu kadus. Asemele tulid heegelnõel ja -niit. Sama lugu oli ka eelmisel kevadel. 😀

Esimeseks tööks sai töökaaslase poolt tellitud laudlina. Polegi midagi sellist juba sada aastat teinud, kuigi mingi aeg neid ma ainult tegingi.

Muster pärit ajakirjast “Créations” nr. 18 (aastakäiku ei tea, oletan, et 1996), muster 23. Algul olid mustri tingmärgid üsna segased ja jutt juures ka muidugi prantsuse keeles, aga Google abiks ikka! 😀

Lõngaks ikka Steinbach Wolle Maxi (värv mulle väga meeldib), kulus natuke üle ühe rulli, ja nõelaks nr. 1,5.

Lina läbimõõduks tuli 57 cm, kuigi kirjade järgi oleks pidanud tulema ~70 cm. Aga üldse ei imesta sellise vahe üle, kuna ma heegeldan ja koon suhteliselt tugeva käega.

Väga huvitav ja mõnus oli heegeldada.

Esimesed mustrilised käpikud

Õde soovis, et koos sokkidega teeksin talle ka kindad. Ulatati mulle lõngakott, kus mitut värvi lõngad sees. Selge – mustrilisi tahab. Aga millisega – ise vaata, mida teed. Eks ma siis vaatasin ja tegin. 😀 Tegemist siis esimeste minu kootud mustriliste kinnastega, kui viiendas klassis tehtud välja arvata, mis tulid nii kõvad ja venimatud, et ei mahtunud isegi kätte. 😀

Tegelikult kartsin lausa jubedalt mustriliste kinnaste kudumist, eriti pöidla tegemist. Aga polnud hirmsat midagi, sain hakkama, isegi pöial jooksis mustrisse. Ainult jubedalt ära tüütas lõpuks kudumine, sest tundus, et muudkui teed ja teed, aga lõppu ei paista veel kusagilt. Nii tihe muster oli ja selline lõngadega “mängimine”, et ühe vardatäie peale kulus juba igavene aeg. Sellega pole ma ka rahul, et pöidlad tulid liiga lühikesed, aga kindad õele kätte mahtusid ja rahule jäi ta ka, ning see ongi põhiline. 🙂

Käpikud said valmis, aga õde kuulutas juba nende tegemise ajal, et see mantel, mille juurde need lähevad, on juba nii kulunud, et tõenäoliselt uut varsti vaja. Ütlesin selle peale, et sel juhul pead küll kindad näppu võtma ja nende juurde sobivat mantlit ostma minema, sest muidu oli kogu nähtud vaev asjata. 😀

Muster pärit raamatust “Eesti kindakirjad” lk. 17, muster 13. Mis kandi muster see olla võiks, kahjuks kirjas pole.

Silmuseid varrastel soonikuosas 64, mustriosas 72.

Lõngaks oli Jil (100% uusvill) ja vardad nr 2,5.

Uute kudumisteni!

Sokid

Viimasel ajal on nii kiire, et pole vahepeal muuga hakkama saanud kui õele tehtud sokkidega. 🙂

Lõngaks ikka Steinbach Wolle Supersport ja vardad nr. 3

Veel kaks paari sokke :)

Kui juba olin ühtede sokkidega “maha saanud”, tuli ju kindel olla, et ma ka järgmistega hakkama saan. Kuna õel polnud korralikke sokke, lubasin talle need teha. Välja tulid sellised:

Lõngaks Steinbach Wolle Supersport, vardad nr. 3.

Siis oli veel töökaaslasel uusi sokke vaja. Mõnus toon sai valitud minu meelest.

Lõng Steinbach Wolle Sockenwolle Color, vardad 2,5.

%d bloggers like this: