Tag Archives: tutid

Herilasepesa müts nr. 2

Valmistume juba õige varakult talveks. XD Nimelt sain õe talvemütsi valmis. Jälle herilasepesa.

Seekord kudusin siis vastavalt õpetusele kahekordse sooniku. Ei tea, kas tänu sellele, kuid müts tuli väiksem, võrreldes Markuse omaga. Tuli isegi nii väike, et esialgne variant ei tahtnud mulle pähegi mahtuda, sest hakkasin liiga hoogsalt kahandama. o_O Harutasin pool mütsi üles ja uus tulemus sai juba parem. 🙂 Kuid sellegipoolest jäi ta väiksem, isegi pesemine ei muutnud asja. Hakkasin juba muretsema, et äkki ei mahu õele samamoodi pähe. Siiski tema pea on vist minu omast väiksem ja talle sobis müts hästi. 🙂

Esimene tutt läks ka jälle aia taha. Tahtsin seda Markuse mütsi omast sentimeetri võrra suuremat teha, kuid tegin tooriku siseringi natuke suurevõitu, seetõttu oli väga paha mütsi narmaid hiljem lahti lõigata: need tahtsid lihtsalt jalga laskma hakata. Kuidagi sain siiski hakkama, kui aga sain tuti seotud ja mütsi külge õmmeldud, jäi see kuidagi lõdvalt ja takkapihta hakkasid narmad tutist ikkagi välja tulema. 😡 Tuju ja mott läksid ikka täitsa nulli ja oleks see minu müts olnud, oleks see küll mõneks ajaks vedelema jäänud. Paari päeva pärast tegin siiski uue tuti valmis – ikkagi 8-sentimeetrise – ja see sai igati eeskujulik. Kuid nüüd ma mõnda aega tuttidega tegemist teha enam ei taha. 😀

Selline ta siis sai. Markus oli nõus modelliks olema. 😀

Herilasepesa müts nr. 2 ühelt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 ühelt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 teiselt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 teiselt poolt

Herilasepesa müts nr. 2 tagant

Herilasepesa müts nr. 2 tagant

Lõngadeks jälle Drops´i Alaska (tumehall nr 05, seekord jäi teisest tokist natuke järgi) ja Delight (vikerkaar nr 12). Varrasteks sukavardad ja ringvardad (40 cm) nr 5.

Allkiri

Advertisements

Herilasepesa müts

Lapsel on mitu talvemütsi, kuid kõik on kas kõrvaklappidega, liiga paksud või liiga õhukesed, kuid ei ühtegi, millega kannataks mõne miinuskraadiga käia. Otsustasin talle ka ühe korraliku tutimütsi kududa. Mulle soovitati herilasepesa mütsi proovida, et hea lihtne kududa, kiirelt saab valmis ja soe pealekauba. Inga on oma blogis neid päris mitu näidanud, tema korraldas ka Mustrimaailmas selle mütsi kooskudumise. Sellega ma küll ei liitunud, kuid õpetuse sain sealt.

Lõng, mida õpetuses kasutati, oli ikka päris paks – Drops Eskimo ja vardad oleksid pidanud olema nr. 6½. Kuna mina väga paksu mütsi ei soovinud, võtsin lõngaks Drops Alaska (nr 15 kuninglik sinine) ja kõrvale siis jooksma Delight´i (09 türkiis/lilla) nagu ette nähtud. Varrasteks said ringvardad nr. 5 ja lõpetamiseks sama nr sukavardad. Pole elu sees nii jämedate varrastega kudunud. Tunne oli, nagu kooks söögipulkade või pliiatsitega. 😀

Mõtlesin oma esialgses lihtsameelsuses, et kuna Alaska pole Eskimost kuigi palju peenem, vardad erinevad ainult poolteist numbrit ja koon lapsele, mitte täiskasvanule, siis saan ehk samasuguste silmuste arvuga hakkama. Pole vist kuigi palju kujutlusvõimet vaja, et aru saada, kui väga ma eksisin. 😀 Juba silmuseid ringiks ühendades vaatasin, et ring jääb jube väike. Paar rida punnitasin siiski valmis kududa, kui vardad välja tõmbasin. Järgmiseks alustasin 72 silmaga. Ei tulnud nagu mingit erilist vahet. Jälle vardad välja peale paari rea kudumist! Siis mõtlesin tõsiselt, et kas ma viitsin proovilappi teha või mitte. No ei viitsinud. Lõpuks lõin varrastele 88 silma.

Kui mässasin õige silmuste arvu leidmisega, siis paar korda proovisin seda topeltsooniku varianti ka, kuid lõpuks kudusin ikkagi tavalise 1:1 sooniku. Viga! 😡

Kui jõudsin rullide kudumiseni, siis arvasin, et ehk piisab mulgi enne kahandama hakkamist kolme rulli kudumisest. Olin juba mitme rulli vahepeal silmuseid kõvasti kokku võtnud, kui lõpuks mütsi poisile pähe proovisin. Eriti tobe nägi välja – nagu barett oleks peas. 🙄 Harutasin kuni kahandamise alguseni üles, kudusin kaks rulli juurde ning hakkasin siis alles kokku võtma. Hiljem selgus, et ühest lisarullist oleks piisanud.

Tutti sain ka kaks korda teha. Esimene tuli liiga väike ja tihe (6 cm läbimõõduga), teine juba ilus paras (8 cm).

Kui müts oli valmis ja pestud, panin selle lapsele pähe ja oleks tahtnud kas kõva häälega naerda või nutta: müts oli juba kudumise ajal kahtlaselt avar, kuid tundus, et pesuga venis veel suuremaks. 😮 Kuna sooniku olin ühekordse teinud, siis see ei hoidnud üldse, nagu poleks olemaski. Müts vajus täiega ninale ning kaelale. 😥 Õudukas!

Mida nüüd teha, kas harutada kogu kupatus üles ja otsast peale hakata (eiiiiii!) või proovida kuidagi harutamata müts väiksemaks saada, näiteks seda väiksemaks pesta kuuma veega (peaks ju siis kokku tõmbama?). Korra isegi solgutasin mütsi uuesti üsna kuumast veest läbi, kuid see muidugi ei mõjunud. Esialgu rohkem ei proovinud.

Järgmisel päeval mõtlesin edasi ja tulin mõttele, et kuna soonik sai täielik luru, siis ehk parandab asja, kui koon sellele teise kihi sissepoole juurde. Täna korjasingi siis alumisest äärest silmused jälle varrastele ja kudusin nii palju keerdsilmustega soonikut, kui lõngast veel jagus, sest see oli päris otsakorral. 4-5 rida kuidagi venitas välja. See otsus päästiski mütsi, sest kuigi ta kipub ikka vahepeal silmile vajuma, hoiab ta vähemalt pea ümber. Proovikandminegi juba tehtud! 🙂

Klõpsutasin hunniku pilte ka. 🙂

Markuse herilasepesa müts

Markuse herilasepesa müts

 

markuse-herilasepesa-muts-eest

 

markuse-herilasepesa-muts-kuljelt-2

 

markuse-herilasepesa-muts-tagant

Markus kissitab

Markus kissitab

Järgmiseks tuleb sama müts õele, kuid nüüd loodetavasti ilma tobedate vigadeta. 😳

Allkiri

Kaunistasin mütse

Mul on juba mitu aastat kasutusel kaks mütsi – üks kevadsügisene ja teine talvine. Ühe sain tuttavalt, teise ostsin ühelt odavmüügilt. Mõlemad mõnusast materjalist, kuid üsna igava väljanägemisega. Mitu aastat kannatasin seda “jama” välja, kuid siis tuli kibe tahtmine neid natuke “tuunida”. Mõte, kuidas seda teha, kujunes juba eelmisel aastal, kuid tegudeni jõudsin alles nüüd.

Esimesena võtsin ette õhema mütsi, kuna selle hooaeg on just praegu. Sellisena kandsin teda mitu aastat.

Õhem müts enne tuunimist

Õhem müts enne tuunimist

Mütsil on tegelikult ilus lilleline, helmestega kaunistatud äär.

Õhema mütsi äär

Õhema mütsi äär

Kõigepealt õmblesin talle “teisaldatava” karvase tuti. Kuna mu jope kapuutsi äär on samuti karusnahkne, tundus just selline tutt hästi sobivat. Poes seda valides näitas müüja mulle ka ehtsast kährikunahast tutte, mida sai rõiva külge kinnitada trukiga. Siis ei pea rõivast pestes tutti jälle õmblusest lahti harutama hakkama. Nii uhket tutti polnud mulle siiski vaja, kuid trukiidee ajasin küll nendelt ära. 😛

Kui tutt mütsi külge saadud, läks lahti operatsioon “Kivikesed”. Paar päeva varem käisin Karnaluksis end hulluks ajamas ning ostsin sealt spetsiaalselt mütside jaoks pakkide viisi kivikesi kokku. 🙄 See müts sai külge tervelt 40 väikest kivikest. 🙂 Vabas vormis, ei mingit mustrit. Õmblemist jagus kohe mitmeks päevaks.

Nüüd näeb mu müts välja selline. Olen tulemusega 200% rahul. 🙂

Õhem müts pärast tuunimist

Õhem müts pärast tuunimist

Õhem müts lähedalt

Õhem müts lähedalt

Käisime lapsega pildistamise tarbeks mere ääres jalutamas.

Mina jalutamas

Mina jalutamas

Järgmiseks võtsin siis ette oma talvise mütsi. Sel on tutt juba algusest saati küljes, kuid välimus tundus ikkagi igav. Ka see müts sai 24 kivikest külge, need siis eelmistest vähe suuremad. Sai natuke sik-sakitatud. 🙂

Talvemüts lähedalt

Talvemüts lähedalt

Teise tööna õmblesin talle sissepoole pehmest venivast fliisist voodri, sest mütsi kude on hõredavõitu ning tuulega puhus hullult kõrvadest läbi. 😡 Loodetavasti on nüüd müts soe.

Talvemütsi vooder

Talvemütsi vooder

Olen täielik õmblusvõhik ja seegi töö mul esmakordne. Muidu olen tulemusega enam-vähem rahul, kuid ülevalt poolt oleks võinud voodri avarama teha.

Müts näeb nüüd välja selline. Kahjuks suure tuhinaga unustasin “enne”-pildi teha. 😦

Talvemüts pärast tuunimist

Talvemüts pärast tuunimist

Talvemüts päikeses

Talvemüts päikeses

Kolmandaks tahan veel näidata ühte fliisist sportlikku mütsi, mille välimuse “päästsin” juba mitu aastat tagasi isetehtud tutiga.

Müts enne  

ja pärast

Mina hakkan nüüd jõuludeks valmistuma. Teile aga värvilise sügise jätku!

Mereäärne trepp

Mereäärne trepp

See trepp viib meil rannikult alla merekaldale. 🙂

Heegeldatud kott

Oehh, no suvi pole kohe üldse soodus aeg käsitööga tegelemiseks, vähemalt minul mitte. 😕 Kogu sellesuvine saak on siin…

Juba eelmisel suvel tekkis idee heegeldada endale selline suvine kotike, kuhu vajadusel mahub sisse paar-kolm asjakest, et ei peaks suuremat kotti kaasa tassima või asju lihtsalt taskutesse toppima/näpu otsa võtma. Siis see ideeks jäigi, nüüd suvel puhkuse ajal võtsin tegemise käsile, valmis sain muidugi hulk aega hiljem. 😀

Muster pärit Drops Design´ist (esimene kord sealsete mustrite järgi midagi teha 🙂 ). Lõngaks sai valitud tõeliselt suvine säravkollane ja veel värvi lisamiseks oranž, mõlemad on Egitto, 100% egiptuse puuvill. Heegelnõel on nr. 3. Kuigi kotile kinnitust polnud ette nähtud, õmblesin ma siiski sellele truki, et asjad seest kaduma ei läheks. Lisaks tegin kaunistuseks tuti. 🙂

Koti mõõtmeteks kujunesid 16 x 16 cm  ja õlarihma pikkuseks 112 cm.

Kotiga jäin väga rahule. Kahju ainult, et see suvi seda praktiliselt enam kanda ei saa. Eks jääb siis järgnevateks…

Tutid ja triibud

See oli vist juba eelmisel talvel, kui leidsin Anni hobileheküljelt laheda lapse talvemütsi.  Tuli tahtmine ka oma poisile sarnane valmis meisterdada. Hakkasin kohe asja kallal pusima, aga minu pikatoimelisuse juures tuli enne kevad kätte ja sellega kadus ka kudumise isu ära, nii jäigi müts pooleli. Alles aasta lõpus tuli jälle selle tegemise vaim peale, valmis sai jaanuari keskel.

Müts on kahekordne, mõlemad kihid on kootud ja alläärest käsitsi kokku õmmeldud. Väga paks ja soe müts sai. Viimane nädal aega on väljas olnud iga päev üle kümne kraadi külma ja müts on täiesti omal kohal. 🙂
Tahtsin tutid teha samades toonides nagu müts ise, seega kirjud. Tegin isegi alguse ära, aga no igavene nikerdamine oli ja läksin lõpuks kergema vastupanu teed: ostsin sarnastes toonides mitmevärvilise lõnga.

Päris tore müts tuli välja minu arvates. 😀

Lõngaks on siis kolme eri värvi Erica, tutid tegin Steinbach Wolle Sockenwolle Color´iga.

Vardad nr. 3.

%d bloggers like this: