Tag Archives: vooder

Ice Age

Minu poolest võib talv kasvõi kohe tulla, sest lõpuks ometi sain endale korraliku talvemütsi, voodriga ja puha. 🙂 Kogu aeg oli mul probleem, et nagu kraadid alla miinus kümne kukkusid, polnud enam midagi pähe panna. Sahtlis mütse omajagu, kuid ükski ei sobinud mingil põhjusel: küll valet värvi või hõredalt kootud poekraam ja iga tuuleiil puhus kõrvust läbi või niisama õhukesed ja tutiga ning seetõttu ei saa kapuutsigi pähe panna. Seega oli korralikku voodriga ja õiges toonis ning soovitatavalt ilma tutita mütsi vaja.

Kudumise võtsin ette vist juba hilistalvel või varakevadel. Muster sai jälle Drops Design´ist valitud, voodri aretasin ise juurde. Mütsi kudumises vist mingeid probleeme polnudki, vähemalt ei mäleta küll. Mõnus muster, mõnus lõng… Kui aga selle valmis sain, jäi asi mõneks ajaks kõrvale, sest suvised tegemised pressisid peale ja voodri kudumisest ei tahtnud mõeldagi.

Suve lõpu poole sai siiski müts jälle ette võetud. Tükk aega mõtlesin, mismoodi voodrit teha, mis koega, et normaalne jääks, sest müts ju palmikutega ja tõmbas nagu lõõts kokku. Soonik? Pärlkude? Tavaline parempidine? Ja lõpuks milline silmuste arv? Jäin lõpuks ikka parempidise koe juurde. Silmuste arvutamiseks kudusin proovilapi ja arvutasin vajaminevad silmad – sain tulemuseks 200. 😮 See arv tundus lausa üüratu ja jube kahtlane juba alguses, kuid lõin siiski silmused varrastele. Nagu kampsunit oleks kuduma hakanud, seega ruttu vardad jälle välja. Järgmiseks otsustasin 180-ga katsetada. Kudusin umbes 5cm valmis, proovisin pähe ja täiega lötakas. Vardad uuesti välja ja nüüd alustasin 160 silmusega. Kui jälle tööd proovisin, tundus silmuste arv sobivat.

Peenikese lõnga ja varrastega andis ikka kududa. Lisaks oli lõngaga see häda, et kui mõni silmus lasi varda pealt jalga, kukkusid silmused kohe maha jooksma ja andis neid siis alles kinni püüda. 😡 Samuti tegi muret küsimus, kuidas vooder mütsiga kokku klapib, sest parempidises koes vooder oli pealtnäha palmikutega mütsist palju laiem. Kuna aga müts venis korralikult, pidid kokkuvõttes klappima.

Vahepeal mõlgutasin ka mõtteid, kuidas voodriosa lõpetada. Kuna müts oli järsu lõpetamisega, tahtsin sama ka voodriga teha. Otsustasin igal vardal keskmised kaks ja viimased kaks silmust parempidi kokku kududa – kokku 8 silmust – ja nii igal real.

Kui lõpuks vooder sai lõpetatud ja mütsi külge õmmeldud (sama lõngaga, sest vetrus hästi ja äär jäi lõpuks korralikult veniv), klappis kõik ja täitsa okidoki müts tuli. 🙂 Loodetavasti soe ikka ka…

Siin nüüd mütsist mõned pildid, osade autor 9a Markus. 🙂

Minu talvemüts

Minu talvemüts

Mütsi ja jopega

Mütsi ja jopega

Talvemüts Ice Age

Talvemüts Ice Age

Mütsi vooder

Mütsi vooder

Lõngad: müts – Lana Gatto Misina – fuksiaroosa, kulus umbes 1,5 tokki; vooder – Lana Gatto Perlata D’Australia – fuksia, sain ühe tokiga hakkama.

Vardad: müts – lühikesed ring- ja sukavardad nr. 4½; vooder – lühikesed ring- ja sukavardad nr. 2½.

Edit: Meil on juba kaks päeva möllanud kõva lumetorm ja külma ka üle -10°. Ilma selle mütsita ei kujutaks praegu uksest väljaminekut ettegi. Väga soe ja mõnus on, eriti, kui kapuutsi ka veel pähe tõmmata saab. 

Uuendatud: 05.01.17

Allkiri

Advertisements

Kaunistasin mütse

Mul on juba mitu aastat kasutusel kaks mütsi – üks kevadsügisene ja teine talvine. Ühe sain tuttavalt, teise ostsin ühelt odavmüügilt. Mõlemad mõnusast materjalist, kuid üsna igava väljanägemisega. Mitu aastat kannatasin seda “jama” välja, kuid siis tuli kibe tahtmine neid natuke “tuunida”. Mõte, kuidas seda teha, kujunes juba eelmisel aastal, kuid tegudeni jõudsin alles nüüd.

Esimesena võtsin ette õhema mütsi, kuna selle hooaeg on just praegu. Sellisena kandsin teda mitu aastat.

Õhem müts enne tuunimist

Õhem müts enne tuunimist

Mütsil on tegelikult ilus lilleline, helmestega kaunistatud äär.

Õhema mütsi äär

Õhema mütsi äär

Kõigepealt õmblesin talle “teisaldatava” karvase tuti. Kuna mu jope kapuutsi äär on samuti karusnahkne, tundus just selline tutt hästi sobivat. Poes seda valides näitas müüja mulle ka ehtsast kährikunahast tutte, mida sai rõiva külge kinnitada trukiga. Siis ei pea rõivast pestes tutti jälle õmblusest lahti harutama hakkama. Nii uhket tutti polnud mulle siiski vaja, kuid trukiidee ajasin küll nendelt ära. 😛

Kui tutt mütsi külge saadud, läks lahti operatsioon “Kivikesed”. Paar päeva varem käisin Karnaluksis end hulluks ajamas ning ostsin sealt spetsiaalselt mütside jaoks pakkide viisi kivikesi kokku. 🙄 See müts sai külge tervelt 40 väikest kivikest. 🙂 Vabas vormis, ei mingit mustrit. Õmblemist jagus kohe mitmeks päevaks.

Nüüd näeb mu müts välja selline. Olen tulemusega 200% rahul. 🙂

Õhem müts pärast tuunimist

Õhem müts pärast tuunimist

Õhem müts lähedalt

Õhem müts lähedalt

Käisime lapsega pildistamise tarbeks mere ääres jalutamas.

Mina jalutamas

Mina jalutamas

Järgmiseks võtsin siis ette oma talvise mütsi. Sel on tutt juba algusest saati küljes, kuid välimus tundus ikkagi igav. Ka see müts sai 24 kivikest külge, need siis eelmistest vähe suuremad. Sai natuke sik-sakitatud. 🙂

Talvemüts lähedalt

Talvemüts lähedalt

Teise tööna õmblesin talle sissepoole pehmest venivast fliisist voodri, sest mütsi kude on hõredavõitu ning tuulega puhus hullult kõrvadest läbi. 😡 Loodetavasti on nüüd müts soe.

Talvemütsi vooder

Talvemütsi vooder

Olen täielik õmblusvõhik ja seegi töö mul esmakordne. Muidu olen tulemusega enam-vähem rahul, kuid ülevalt poolt oleks võinud voodri avarama teha.

Müts näeb nüüd välja selline. Kahjuks suure tuhinaga unustasin “enne”-pildi teha. 😦

Talvemüts pärast tuunimist

Talvemüts pärast tuunimist

Talvemüts päikeses

Talvemüts päikeses

Kolmandaks tahan veel näidata ühte fliisist sportlikku mütsi, mille välimuse “päästsin” juba mitu aastat tagasi isetehtud tutiga.

Müts enne  

ja pärast

Mina hakkan nüüd jõuludeks valmistuma. Teile aga värvilise sügise jätku!

Mereäärne trepp

Mereäärne trepp

See trepp viib meil rannikult alla merekaldale. 🙂

Suvine heegeldatud kott

Kuigi suvi hakkab selleks aastaks oma otsi juba kokku tõmbama, sai minu suvine kott alles nüüd valmis. Seega tuleb jälle üks kirjutis rubriigist “Parem hilja kui silja”. 🙄

Mul on päris mitu suvist kotti, kuid mitte ühtegi sellist, mida saaks risti üle õla kanda ja mis mahutaks ka midagi rohkemat kui ainult rahakott ja telefon. Eks tuli see siis ise valmis meisterdada.

Mustri valisin Drops Design´ist juba aasta tagasi välja. Tegema asusin, nagu mulle kohane, ikka viimasel minutil – kui suvi juba ammu käes. Ootas lihtsalt oma järjekorda. Suurema osa kotist heegeldasin paari nädalaga valmis. Kui kõik oli nagu tehtud, tundus, et kott jääb ilma voodrita kuidagi ludu ning mingi kinnise võiks ka panna, et asjad kotist ajama ei paneks. Poodi kangast ja lukku ostma ei jõudnud mitme nädala jooksul. Kui lõpuks asjad käes, tekkis küsimus, kes need kotile külge õmbleb? Kuna mul (endiselt) õmblusmasinat majapidamises pole, mõtlesin esialgu õmblustööd käsitsi ära teha, kuid hakkasin siiski kahtlema tulemuse välimuses, kvaliteedis ning oma oskustes. Küsisin siis abi töökaaslaselt. Tema käes oli ka kott mõnda aega, seega saigi valmis nüüd – sügise alguses. Kuid see-eest saan sellega järgmine aasta suvi otsa laiata. 😀

Koti tegin ikka natuke värvilisema kui õpetuses oli. 🙂

Heegeldatud suvine kott

Heegeldatud suvine kott

Muster lähemalt ka.

Koti muster lähedalt

Koti muster lähedalt

Lilli heegeldasin kolm.

Koti lilled

Koti lilled

Niisiis sai kott voodri (väga armas lilleline muster mu meelest 🙂 )

Kotil on vooder

Kotil on vooder

ja luku

Kotil on lukk

Kotil on lukk

Sel pildil on koti sakiline äär ka näha.

Natuke veel tehnilisi andmeid.

Koti mõõtmed: 20,5 x 28,5 cm.

Õlarihma pikkus: 115 cm

Heegellõng: Titan Wool Egitto, valget kulus 3 tokki. Lilled heegeldasin kodustest lõngajääkidest – samast Egitto´st ja Steinbach Capri´st.

Heegelnõel: nr 3.

Mõnusaid viimaseid suvepäevi kõigile! 🙂

 

%d bloggers like this: