Igal aastal korraldatakse lasteaias mihklipäeva puhul näitus, kuhu siis pered viivad, vastavalt teemale, omavalmistatud asju. Eelmise aasta teemaks oli “Kartul” ja meie tegime sajajalgse. Selle aasta teemaks oli juba “Mihkli Kalapidu”, kus pearõhk oli seega merel ja kalandusel. Vahemärkusena võib öelda, et lasteaia selle õppeaasta üldteema ongi “Mina elan mere ääres”. 🙂
Ideedepank oli mul loomulikult tühi, sest mulle küll meeldib meri ja elame mere ääres, aga vot näiteks mereteemaline sisustus elamutes/korterites ja mujal ei lähe mulle jällegi üldse peale. Ma ei jõudnud oma pead veel ideede otsimisega eriti vaevama hakata, kõigepealt rääkisin asjast sõbrannale ja ta kohe esimese hooga ütles, et tee paat. 💡 Lihtsuses peitub geniaalsus! Kuidas ma ise küll selle peale ei tulnud?! 🙄
Silme ette tuli kohe poolikust puuhalust laevuke, millel pulgast mast püsti ja paberist puri masti tõmmatud ning väike papist ankur veel alusele kinnitatud. Hiljem mõtlesin, et võiks väikese kalavõrgu ka juurde heegeldada, ja kõige lõpuks hüppas veel kalamees paati. 😀 Täpselt sellise laevukese mehega kahasse tegimegi, ainult ankru asemel tulid “päästerõngad”. 🙂
Ainuõige mõttena tundus paadi pildistamine mere ääres. 10 minutit jala vantsimist, mööda järsku treppi pangast alla ja seal ta oligi – hommikune udune meri. 🙂 Ja pildid said sellised:
Laev leidis endale kiiresti ka nime 🙂