Sildiarhiiv: kott

Heegeldatud kaarditasku

Viimasel ajal ei jõua ma kuidagi siia uusi postitusi tegema, kuigi materjali oleks. Kogu aeg on nii kiire-kiire ja lõppu sel ei tundu tulevat. 😕 Õnneks nädala pärast on puhkus algamas, loodan siis oma asjadega natuke järje peale saada.

Juba rohkem kui kümme aastat üritan oma panga- ja kliendikaarte rahakoti vahele mitte panna, sest kaks väikese vahega kotijooksu on mind selles osas väga tundlikuks teinud. Topin kõikvõimalikud kaardid kaarditaskusse ja selle omakorda üleriiete taskusse. Suvel see kahjuks ei õnnestu, sest siis saab enamasti ilma suuremate vattideta hakkama, ning väikestesse taskutesse ei taha ta eriti mahtuda.

Esimene kaarditasku, mille ostsin, oli nahast ja läbipaistvate taskutega. Mahutas kõik mu kaardid ära, kuid tänu sellele oli ta paks nagu põrsas. Lõpuks läksin väiksema mahutavusega variandi peale üle, kuid see polnud enam nahast ja kippus kiiresti lagunema.

Kui nüüd järjekordne kaarditasku otsad andis, tulin mõttele uus hoopis ise heegeldada. Saan esiteks palju soodsamalt läbi ja loodetavasti peab see ka paremini vastu. 🙂

Tasku “disainisin” ise, mustri leidsin Pinteresti avarustest. Selle valimine oligi üldse kõige keerulisem kogu tegemise juures, sest enamus mustreid olid liiga suured. Sain seetõttu üsna mitu korda heegeldamist alustada ja jälle harutada.

Kuna tahtsin, et tasku tuleks võimalikult õhuke, et ei võtaks jälle palju ruumi, siis mingeid lisavidinaid ei kavatsenud talle külge tekitada. Aga et kotike igav ei tuleks, ostsin ilusates kevadtoonides kirju peenikese heegellõnga. Kahjuks heegeldades selgus, et värvivahetus on lõngal kohati väga pikk, seetõttu üks külg tuli üsna kirju, kuid teine praktiliselt ühevärviline. :/

Kaarditasku ja lõng

Kaarditasku värviline pool

Kaarditasku lilla pool

Kaarditasku muster

Luku valimine oli ka üsna keeruline, sest koti küljed on täiesti erinevat tooni, nagu siga ja kägu, eks sa proovi siis sobiv variant leida. 😀 Mõtlesin isegi, et ostan rohelise ja roosa luku ning üritan kaks poolt kokku panna, kuid väikese kaalumise järel otsustasin sellega mitte riskida, sest kui ei õnnestu, olen ikka ilma lukuta. Jäin siis roosa luku juurde, kuna seda värvi oli mõlemal küljel. Poest välja minnes jäi siiski sees kripeldama, kas oli ikka õige otsus. Mõtlesin ja mõtlesin, kuid paremat varianti ikkagi välja ei mõelnud, seega otsa poe poole tagasi ei keeranud. Luku ostsin 10 cm pikkuse, tundus täpselt paras, kui aga seda taskule õmblema hakkasin, tundus ikkagi pikavõitu, 9 cm oleks parem olnud. Päris kõvasti pidin nikerdama, et otsi ära mahutada.

Kaarditasku lukk

Nagu tasku valmis sain, läks ka kohe kasutusse, polnud isegi aega läbi pesta. Jäin täitsa rahule. Mahutab palju ja tasku ei jää punni. Isegi luku värv hakkas meeldima ja sobima. 😀 Kuna lukk sai pikavõitu ja on üsna puntras, muudab see ka kaarditasku ava väiksemaks, seega pean kaarte väikse nõksuga sisse panema, kuid see-eest ei kuku need nüüd sealt lihtsalt välja, kui kogu kupatus maha peaks lendama ja lukk on lahti jäänud. 🙂

Heegellõng: Alize Miss Batik

Heegelnõel: nr 1,5

Minikotike

Heegeldasin oma kõrvaklappidele, mida alailma käekotis kaasas kannan, väikese kotikese-tasku.

Minikotike

Minikotike

Mustri kujundasin ise. Laiuseks 39 silmust, 3 rida kinnissilmuseid (rea esimese kinnissilmuse asemel on õhksilmus), üks rida ühekordsete sammastega (rea esimese samba asemel 3 õhksilmust) , iga samba vahel üks õhksilmus.

Äärepitsi leiutama ei hakanud, leidsin Mustrilaekast (viimane muster). Et selle silmused klappima saada, tegin kummassegi äärde ühe kinnissilmuse asemel kaks.  Kolme kaare järel heegeldasin kohe nööbiaasa, edasi jälle kolm kaart.

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Heegellõngad: roheline – leidsin kodust Steinbach Wolle Maxi jäägi, valge – mingi Novita Virkkauslanka, seisab ka kastis juba üle kümne aasta.

Heegelnõel nr. 1,5

Tasku suuruseks kujunes ainult 6x9cm, kuid klapid mahuvad ilusti ära. 🙂

Kõrvaklappide kotike

Kõrvaklappide kotike

Heegeldamise kõrvalt lugesin seda raamatut (mõnus suvine lugemine), värvid sobivad ka kotiga hästi kokku. 😀

Sobivad hästi kokku

Sobivad hästi kokku

Allkiri

Suvine heegeldatud kott

Kuigi suvi hakkab selleks aastaks oma otsi juba kokku tõmbama, sai minu suvine kott alles nüüd valmis. Seega tuleb jälle üks kirjutis rubriigist “Parem hilja kui silja”. 🙄

Mul on päris mitu suvist kotti, kuid mitte ühtegi sellist, mida saaks risti üle õla kanda ja mis mahutaks ka midagi rohkemat kui ainult rahakott ja telefon. Eks tuli see siis ise valmis meisterdada.

Mustri valisin Drops Design´ist juba aasta tagasi välja. Tegema asusin, nagu mulle kohane, ikka viimasel minutil – kui suvi juba ammu käes. Ootas lihtsalt oma järjekorda. Suurema osa kotist heegeldasin paari nädalaga valmis. Kui kõik oli nagu tehtud, tundus, et kott jääb ilma voodrita kuidagi ludu ning mingi kinnise võiks ka panna, et asjad kotist ajama ei paneks. Poodi kangast ja lukku ostma ei jõudnud mitme nädala jooksul. Kui lõpuks asjad käes, tekkis küsimus, kes need kotile külge õmbleb? Kuna mul (endiselt) õmblusmasinat majapidamises pole, mõtlesin esialgu õmblustööd käsitsi ära teha, kuid hakkasin siiski kahtlema tulemuse välimuses, kvaliteedis ning oma oskustes. Küsisin siis abi töökaaslaselt. Tema käes oli ka kott mõnda aega, seega saigi valmis nüüd – sügise alguses. Kuid see-eest saan sellega järgmine aasta suvi otsa laiata. 😀

Koti tegin ikka natuke värvilisema kui õpetuses oli. 🙂

Heegeldatud suvine kott

Heegeldatud suvine kott

Muster lähemalt ka.

Koti muster lähedalt

Koti muster lähedalt

Lilli heegeldasin kolm.

Koti lilled

Koti lilled

Niisiis sai kott voodri (väga armas lilleline muster mu meelest 🙂 )

Kotil on vooder

Kotil on vooder

ja luku

Kotil on lukk

Kotil on lukk

Sel pildil on koti sakiline äär ka näha.

Natuke veel tehnilisi andmeid.

Koti mõõtmed: 20,5 x 28,5 cm.

Õlarihma pikkus: 115 cm

Heegellõng: Titan Wool Egitto, valget kulus 3 tokki. Lilled heegeldasin kodustest lõngajääkidest – samast Egitto´st ja Steinbach Capri´st.

Heegelnõel: nr 3.

Mõnusaid viimaseid suvepäevi kõigile! 🙂

 

Mobiilikott

Meie pojake läks sügisel siis kooli ja sai sel puhul endale esimese mobiiltelefoni. Kuid sellele on ju kaitseks kotti ümber vaja. Kuna poisi mobla pole “nutikas” ja on väiksemõõduline, traavisin kõikvõimalikud poed läbi kotti otsides, aga täielik nulliring. Ju siis alla “nutika” pole enam telefon. 😡 Ei jäänudki muud üle kui hakata seda ise tegema.

Kott on heegeldatud ühes tükis kinnissilmustega. Alustasin põhja alt samamoodi nagu titepapusid. Kolmel real kasvatasin silmuseid, siis sai laius parajaks, seejärel järgmisel real kahandasin kõvasti silmuseid, et jääks kausjalt hoidma. Ja siis polnudki muud kui ringiratast heegeldada. Kui koti ülemine serv oli telefoni ülemise äärega tasa, hakkasin heegeldama ühekordseid sambaid, et ülespoole saaks pehmust juurde, sest kinnissilmustega jäi kott ikka tõeliselt tugev ja jäik (nagu peabki, et kaitseks ka). Kolm rida heegeldasin sambaid, nendele otsa tegin veel ühe rea kinnissilmustega ja oligi valmis. Punusin kinniseks kolmevärvilise paela ja kuna mu poiss ei oska paelu siduda ( ^^’ ), saab ta paela kinni tõmmata väikse stopriga. 🙂

Heegeldatud mobiilikott

Heegeldatud mobiilikott

Mobla puges kotti peitu

Mobla puges kotti peitu

Lõngaks oli Steinbach Capri ja heegelnõel nr. 2,5.

Heegeldatud kott

Paar aastat tagasi heegeldasin endale koti. Nüüd tegin õele samasuguse, küll väikeste “variatsioonidega”: heegeldasin ühevärvilise, tutti külge ei teinud ja truki asemel panin kinniseks nööbi, nööpauguks heegeldasin sama lõngaga aasa. Tulemus meeldib mulle isegi rohkem kui enda oma. 😀

Mina õe kotiga

Mina õe kotiga

Kott lähemalt

Kott lähemalt

Koti reljeefne muster

Koti reljeefne muster

Ülemise pildi autoriks on minu kohe seitsmene päkapikk. 😛

Lõngaks jälle Titan Wool Egitto (100% egiptuse puuvill), heegelnõel nr. 3.

Heegeldatud kosmeetikakott

Tere üle pika aja käsitööosakonnast! 😀

Pole juba sada aastat selles osas midagi näidata olnud, aga nüüd lõpuks jälle on. 🙂

Juba mõnda aega olen otsinud mööda poode taga väiksemat sorti kosmeetikakotti, mis mahutaks piisavalt palju, aga samas mahuks ära mu paari väiksemasse õlakotti. Poodides olen näinud ainult üsna suuri ja päris mahukaid kosmeetikakotte, mis mahuksid küll mu kottidesse ära, aga siis ei mahuks sinna enam muud. 😛 Seega jõudsin lõpuks otsusele teha see kott ise. 🙂

Kuna õmmelda ma ei oska ja pole selleks masinatki olemas, tekkis mul mõte kott heegeldada. Kuna tegemist on piisavalt lihtsa asjaga, ei hakanud ma mingeid õpetusi otsimagi, vaid kujundasin selle mõttes ise.

Kõigepealt heegeldasin kinnissilmustes 14 X 14 cm suuruse tüki, murdsin selle pooleks ja õmblesin ühe külje seestpoolt kinni. Et kott väga igav ei tuleks, õmblesin mõlemale küljele 14 ruudukujulist sobivas toonis kivi, kokku seega 28 tk. 🙄 Kui kivid olid küljes, õmblesin veel teise külje kokku, siis veel luku tihedate pistetega külge ja valmis ta oligi. Päris kena sai mu meelest! 🙂

Aega kulus loomulikult ohtralt, kuna vahepeal polnud üldse aega sellega tegeleda, ja asi jäi venima peale seda, kui heegeldamise osa valmis sai. Lõpuks võtsin aga end käsile ja tegin mõne päevaga koti lõpuni valmis.

Tehnilised andmed:

Heegellõngaks kasutasin Schachenmayr´i Catania´t.

Heegelnõel oli nr. 3.

Luku pikkus: 14 cm.

Valmis koti mõõdud: 6,5 X 13 cm.

Mõned pildid siis ka 🙂

Heegeldatud kosmeetikakott

Heegeldatud kosmeetikakott

Tühi kosmeetikakott

Tühi kosmeetikakott

Kosmeetikakoti lukk

Kosmeetikakoti lukk

Heegeldatud kott

Oehh, no suvi pole kohe üldse soodus aeg käsitööga tegelemiseks, vähemalt minul mitte. 😕 Kogu sellesuvine saak on siin…

Juba eelmisel suvel tekkis idee heegeldada endale selline suvine kotike, kuhu vajadusel mahub sisse paar-kolm asjakest, et ei peaks suuremat kotti kaasa tassima või asju lihtsalt taskutesse toppima/näpu otsa võtma. Siis see ideeks jäigi, nüüd suvel puhkuse ajal võtsin tegemise käsile, valmis sain muidugi hulk aega hiljem. 😀

Muster pärit Drops Design´ist (esimene kord sealsete mustrite järgi midagi teha 🙂 ). Lõngaks sai valitud tõeliselt suvine säravkollane ja veel värvi lisamiseks oranž, mõlemad on Egitto, 100% egiptuse puuvill. Heegelnõel on nr. 3. Kuigi kotile kinnitust polnud ette nähtud, õmblesin ma siiski sellele truki, et asjad seest kaduma ei läheks. Lisaks tegin kaunistuseks tuti. 🙂

Koti mõõtmeteks kujunesid 16 x 16 cm  ja õlarihma pikkuseks 112 cm.

Kotiga jäin väga rahule. Kahju ainult, et see suvi seda praktiliselt enam kanda ei saa. Eks jääb siis järgnevateks…