Tag Archives: Bosse-Potsunotsu

Aga mida Bosse teeb? :D

Bosse-Potsunotsu, 27.09.16

Bosse-Potsunotsu, 27.09.16

Kas Bosse-Potsunotsut veel mäletate? Selline väike, hästi karvane ja armas karvapall. Polegi temast midagi kirjutanud.

Täna saab täpselt kaks kuud tal meie juures oldud. Millega ta siis päevade kaupa tegeleb? Ikka söömise, magamise, puuri täiskakamise, kisamise, pättuste, armas-olemise ja vist ka kasvamisega. 😀 Algusaegade raskused on nüüdseks ehk seljatatud, kus tuli üle saada notsu stressist, vähesest söömisest, puuri asukoha vahetamisest, karva väljalangemisest, üsna rohkest sügamisest ja minu ülemuretsemisest.

Mõningane närvilisus (või stress?) siiski lööb aeg-ajalt välja, kus nagu otsustatakse, et vot nüüd ma kardan oma puuri teist otsa, kus hein ja rohelise kraami pall asub, ning ei juleta sinna ligigi minna, nagu näeks seal tonte või vaime. Paar esimest korda pidin end hulluks muretsema, nüüd jätan ta rahule. Käin temaga jutustamas ja julgustamas, võtan vahepeal sülle ning kui väga vaja, tõstan aga söögikausse lähemale. Nendel päevadel kutsume teda Totu-Bosseks.

Puurist väljas tal ka väga ei meeldi käia jalutamas. Ega niisama lahti maja peale polegi teda lasknud, sest siis oleks ta tõenäoliselt hetkega kadunud kuhugi prakku või millegi alla, kust enam pärast kättegi ei saa. No on meil selline paras Segasummasuvila. Käib meil selle asemel üsna palju süleringidel, mis talle meeldib. Siis saab ohtralt paitamist ja kammimist.

Üks tobe mood on tal ka: kakanurka ja -kasti eriti ei tunnistata. Vahel harva mõni häda tehakse kasti, kuigi tõstan teda üsna tihti sinna, kuid enamasti laotatakse oma “kraam” mööda puuri igale poole laiali, mida mina siis kaks korda päevas kokku korjama pean. 😀 Loodan, et kui vanemaks saadakse, tuleb rohkem mõistust pähe ja saadakse aru, mida tähendab ühte nurka oma hädade tegemine.

Aga muidu on ta lõbus ja vallatu ruigam, kes on kõik kõvasti ümber oma väikese karvase käpa keeranud. Söögiisu on hea. Lemmikud on igasugune roheline kraam: lehtsalat, rohi, porgandi- ja võilillelehed, naat, petersell, till. Köögiviljadest pistetakse hea isuga porgandit, kurki, suvikõrvitsat, aeduba, maisi ja viimase sellenädalase üllatusena ka lõpuks paprikat, mida kahe kuu jooksul ei võetud suu sissegi. Magusamast kraamist süüakse hea meelega arbuusi, mustikaid, kiivit, banaani ja ühe vaarika on ka ära söönud siiani. Heinast süüakse hästi Vitapoli oma ja krõbinatest Dr.Sterni. Ja mida siiani tahetud pole, vähemalt viimase seisuga: köögiviljadest tomatit (!), kapsast, kaalikat, uba, herneid; magusamast õuna (!), erinevaid hapukaid marju, pirni, apelsini. Ploomi ja viinamarju nagu tahetakse ja ei taheta ka. Aga eks paljud asjad on meil veel proovimata.

Nii lahe on, kui enne söögi etteandmist, millele eelneb puuri koristamine, minnakse hirmus elevile. Kukutakse viiksuma ja ruigama, mis vahel kõlab lausa üle maja. Teiseks nimeks võiks talle lausa Viiks panna. Ja siis need mööda pruuri traavimised enne sööma hakkamist ja enne õhtust magamaminekut. Siis tormatakse ringi küll üht- ja teistpidi, nii et saepuru lendab, ise vaatab vahepeal, kas me ikka näeme. 😀 Kutsume neid rõõmuringideks. 😀 No on ikka armas ja vahva tegelane! ❤ Ööks laotan ta puurile suure lina peale, et tal julgem oleks, sest maja pole me talle enam tagasi pannud. Kuu aega tagasi korra proovisime, kuid siis kaoti kiiresti majja ja välja enam väga tulla ei tahetud. Muututi kohe aremaks tagasi. Seega maja kadus uuesti puurist.

Nüüd seisab ees aeg, kus kasvuhoone hakkab varsti tühjaks saama ning aiastki pole eriti enam midagi võtta. Tõenäoliselt tuleb mahetoitu pakkuvaid poode uurima ja külastama hakkama. Loodan, et neil on ikka nii puhas kraam müügil, mida võib sellise õrna organismiga elukale pakkuda, ilma et kartma peaks, et varsti tal sussid püsti on. 😕

Panen meie kallikesest mõned pildid siia ka. Polegi viitsinud ta nina all eriti fotokaga vehkida. Peab end selle koha pealt vist parandama hakkama. 😀

Bosse, 10.08.16

Bosse, 10.08.16

Bosse-Potsunotsu, 10.08.16

Bosse-Potsunotsu, 10.08.16

Bosse mehe süles, 10.08.16

Bosse mehe süles, 10.08.16

Bosse Markuse süles, 27.09.16

Bosse Markuse süles, 27.09.16

Bosse külje pealt, 27.09.16

Bosse külje pealt, 27.09.16

Bosse tagantpoolt, 27.09.16

Bosse tagantpoolt, 27.09.16

Olge terved ja nautige sügist! 

Allkiri

 

Loomad elutoas! :o

Bosse-Potsunotsu

Bosse-Potsunotsu

Saage tuttavaks, tema on meie pere kõige noorem ja väiksem pereliige Bosse-Potsunotsu – rosett-merisiga. ❤ Nagu nimest aru saada, on tegu isase notsuga. 😛 Sünniaeg on tal 12.06.2016, ostetud 01.08 Haabersti Rimi Bosse loomapoest.

Bosse teiselt poolt

Bosse teiselt poolt

Kinkisime ta Markusele 9.-ndaks sünnipäevaks. Ikkagi meie esimene koduloom! 🙂 Meil õega olid rohkem kui 20 aastat tagasi maal kassid, kuid see oli võrreldes tänapäevase loomapidamisega nagu vabapidamine. Rohkem mul koduloomadega kogemust pole.

Jõulude ajal olime nagu alati mehe õe juures ja neil oli sel ajal kääbushamster. Markusele väga meeldis ta puuri juures istuda ja oodata, millal too pesast välja ilmub. Seal ütlesingi talle poolkogemata saatusliku lause, et kingime sulle sünnipäevaks ka hamstri. Loomulikult satuti kohe vaimustusse. Kuid järgmine päev hakkasin juba kahtlema, kas MINA tahaksin meile hamstrit. Aga äkki hoopis merisiga? Väikest viisi egoist, nagu ma olen, tahan ma ju, et loom, kes meie elamisse tuleb, mulle ka meeldiks. Näiteks ma ei suudaks elu sees elada mingi roomajaga ühe katuse all. :/ Arutasin seda sõprade-töökaaslastega ja kõik andsid oma plusspunktid meriseale. 🙂

Hakkasime siis aeg-ajalt loomapoodides merisigu piilumas käima ja ennast nende pidamisega kurssi viima. Kika-poes olid lühikarvalised ja Bosse omas pikakarvalised nunsikud. Kui neid viimaseid nägin, olin esimesest hetkest armunud ja valik tehtud. ❤ Nüüd jäigi ainult sünnipäeva oodata.

Eile siis oli lõpuks see tähtis päev, mil marssisime Bosse poodi sisse ja tormasime hingevärinal puuri juurde vaatama, kes mõni neist armsatest tegelastest veel alles on, kuigi mõni päev tagasi alles sai neid imetlemas käidud. Olid ja lausa kaks tükki. Jäi ainult L. ära oodata ja oma otsus teha. Senikaua valisime kogu varustuse välja ja maksime ära.

Kui see tehtud, siis oli aega loomadega tutvuda, sest tahtsin enda jaoks selgeks teha, kumb mulle rohkem meeldib, et pärast valikut kahetsema ei hakkaks. Üks poegadest oli suurem, teine väiksem. Suurem oli pruuni-valge-mustakirju, väiksemal oli praktiliselt ainult must ja valge, silma juures natuke pruuni. Suur oli rahulikum, väiksem paras aktivist. Ja väiksem tundus nunnum. 🙂 See vist lõpuks otsustaski asja.

Kui L. lõpuks kohale jõudis, ütles, et tema nagunii ei oska valida, mina tehku valik. Hästi natuke veel kahtlesin puuri juures, kuid siis jäime pisema juurde ning nüüdseks oleme 200% kindlad, et õige valik sai tehtud. 🙂 Ta on ikka üliarmas karvapall!

Puur on meil suur – 95x57x46 – seega vajadusel saaksime teisegi põrsa sinna elama panna.

Puur ühelt poolt

Puur ühelt poolt

Puur teiselt poolt

Puur teiselt poolt

Esimesed raskused on ka nüüdseks juba üle elatud. Nimelt kuulutati välja näljastreik. Istuti aga oma majas ühe koha peal ja välja ei tuldud. No istugu, sest ikkagi võõras koht ja mingid kahtlased uued inimesed! Kuid ühtlasi ei tuldud ka sööma ja veel hullem – jooma ning nii terve õhtu ja öö. 😕 Öö otsa ei saanud ma magada, sest muudkui kuulatasin, kas puuris toimub mingit liikumist või mitte. Muffigi. 😦 Lõpuks ronisin poole viie ajal voodist välja, panin arvuti käima ja hakkasin pisi.ee-foorumist uurima, mis toimub. Esimene soovitus oli kuu aja jooksul talle maja üldse mitte panna, et ta harjuks kiiremini inimestega. Võtsingi maja ära ja kohe pandi padavai sööginurga poole ajama ning kukuti uurima, mida pakutakse. 😀

Nüüd joob ja sööb ilusti nii heina kui krõbinaid, kuid erilised lemmikud on võilillelehed. Neid võiks ta vist lõputult pista. 🙂 Ei tea, kas see on juhus, aga mulle tundub, et ta on WC-nurga ka juba omaks võtnud. 🙂 Eks meid pelgab ikka, kuid algus on paljutõotav.

Ilusat kooskasvamist meile koos Bosse-Potsunotsuga! 🙂

Allkiri

%d bloggers like this: