Tundmatu mini vol. 2

Tervitusi üle pika aja orhideeriigist! 😀

Pole tükk aega oma orhidest midagi rääkinud ega näidanud. Pole lihtsalt olnud, millega uhkustada. Kevadel ja suve algul olid mul nii kiired ajad, et vaesed lilled jäid puhta unarusse ning häbi tunnistada, et ka kohati kuivale. Ümber sain ma nad kõik istutatud, mis seda vajasid, ja tegin selle kohta ka hoolega märkmeid, kuid vaatepilt oli päris kole: lilled puhta närtsinud ja lehed kõrbenud. 😦 Juulis-augustis vedasin enamuse jälle õue suvitama ja tagasi tuppa said alles vist 01.10. Õnneks öökülma ei saanud ja kõik olid kenasti väljas kosunud ja karastunud. Nüüd mõned kasvatavad varsi ja pungi, seega on millalgi uusi uudiseid oodata. 🙂

Seekord tahan näidata ühte minikuukinga, mis saabus minu juurde tuttava kaudu maikuus õitetuna. Õigemini õied olid, kuid toomise käigus murdus õievars ära. Postitus selle kohta on siin.

No on see alles lill! Varsti peale ümberistutamist hakkas ta kõrvalharusid hoolega kasvatama ja pungi paisutama. Kuid siis tuli mul see kiire aeg peale ja lill jäi teistega koos kuivale. 😦 Osad pungad kuivasid ära, kuid paar õit suutis siiski lahti teha ja nägin umbkaudse välimuse ära.

Nüüd õitseb ta uuesti. Ja ikka samast varrest. 😛 Igast kohast, kust aga annab vart kasvatada, seda ta ka teeb. Nii tublit kuukinga pole mul olnudki, sest tavaliselt need mul ei harune. Õied on mini kohta üsna suured ja meenutavad mu ainukest suurte valgete õitega kuukinga, kuid õiekuju pole nii ümar, on rohkem täht.

Praegu on 5 õit lahti, paar tükki veel tulemas teiselt harult. Ja võib-olla kasvatab veel midagi juurde. 🙂

Valgete õitega kaunitar päikeses, 19.10.16

Teise nurga alt

Valgete õitega minikuuking, 19.10.16

Hämaras, 16.10.16

Uute uudisteni siis! 🙂

Uus tundmatu mini

Kui mees tõmbas umbes kuu aega tagasi kiunu üles, et mul on liiga palju lilli nii väikese elamise kohta ja tema ettekasvatatavad tomati-, kurgi- ja muud taimed ei taha kuhugi ära mahtuda, lubasin, et ühtegi lille enam ei lisandu, vähemalt mitte niipea. Aga mõnikord võib neid ju lisanduda minu soovide ja tahtmiste vastaselt ning sinna ei saa ma juba midagi parata. 😛

Nimelt tuli endine töökaaslane meid sõbrantsiga vaatama ja tõi mulle lille. Kuid tal oli toomisega väike “tööõnnetus” juhtunud ja õievars oli pooleks murdunud. Ta ei tahtnud mulle seda isegi algul üle anda, sest põdes selle õnnetuse pärast nii väga, kuid pärast ikka andis, ise veel muretses, et äkki orhi ei hakkagi rohkem õitsema. Küll ta hakkab! 🙂 Igatahes pidid tal valged väikesed õied olema ja oli neid terve suur tutsakas varre küljes olnud.

Paar päeva hiljem, s.t eile, asusin lille ümber istutama. Pott oli loomulikult kõige väiksem, mis võimalik, ja substraadiks turbasammal. Juured olid jämedad nagu voolikud, kuid pidin neid siiski mõnevõrra vähendama (mustade otstega ja muidu kahtlased), seega väga palju neid järele ei jäänud. 😦

Tegin juured juba korda, kui avastasin, et tere-tore, sobivas suuruses potti polegi. 😮 Õigemini kõige sobivam oleks taas ühekordne joogitops, kuid need kõik ilma aukudeta, mis järgi jäänud. Kuna meest kodus polnud, sain suursaavutusega hakkama ja tegin ise jootekolviga augud põhja. Läks plastist läbi nagu sulavõist. 😛 Selle potipaanika peale ununes mul juurestik üles pildistada. Tuli meelde, kui lill oli juba istutatud. Substraadiks sai jälle Kekkilä oma.

Mõni pilt ka enne ja pärast istutamist.

Tundmatu mini enne istutamist

Tundmatu mini pott enne istutamist

Tundmatu mini pärast istutamist

Kuigi õievars on murdunud, on ta roheline ja ei hakanud teda maha lõikama ning juba avastasin, et midagi siiski varrel areneb. Loodan, et see ka edasi areneb, kui ma lille liiga kuivale ei jäta, milles ma viimasel ajal olen päris osav. 😕

Midagi toimub

Hoian oma lillele pöialt!

Täpi-Triinu õitsemine

Ostsin selle armsa minikuukinga aasta tagasi kaubamajast (jutt selle kohta siin). Nüüd on tal esimesed minu kasvatatud õied – kokku kuus õit, kuid ehk on lisa loota. Mulle nii meeldivad tema õrnlillad täpilised õied ja kontrastiks tumedad-tumedad lehed ja õievars.

12.02.16

Täpi-Triinu, 24.02.16

6 õit lahti, 24.02.16

Täpilise “kleidiga” iludus

Hullude osturallide nädal on selleks korraks siis läbi. Ühelt neilt  – kaubsist – haakis mulle end külge üks järjekordne minikuuking. Tegelikult uurisin lilleriiuleid hoopis selle mõttega, et ehk saan lõpuks endale valge säntpoolia (jahin endiselt oma sünnipäevalille, kuigi sünnipäev oli juba juunis, kuid sel aastal on poodides säntpooliate osas millegipärast eriti niru seis). Säntpooliatest polnud seekord haisugi. Tavaliselt on neid just erinevatel osturallidel lademetes. 😡 Kuid see-eest vaatas mulle otsa üks nunnu väiksemat sorti täpilise “kleidiga” Phalaenopsis, kes võitis hetkega mu südame. ❤

Müüdi seda koos raske keraamilise potiga. Hiljem sain aru küll, miks: vähemalt minu taime ülespoole juuri olev osa – lehed ja õievars – olid nii rasked, kuid plastpott, milles ta istus, jumala väike, et ilma selle keraamilise potita, oli lill hetkega kummuli.

Transpordiga said õied natuke kannatada, sest hilja õhtuni oli ta mul töö juures paberi sees, siis tahtsin ta ikkagi ümber pakkida, sest tahtis vägisi paberist välja ronida. Eks selle sahmimisega saigi ta räsida. Ostes oli ainult ühel õiel üks kroonleht puudu, koju jõudes oli teisel ka ning kolmandal üks leht ripakil. 😦 Kuid ei ole hullu. 🙂

Ümber istutada sain paar päeva hiljem. Substraadiks oli loomulikult läbivettinud turbasammal. Siit pildilt näeb, kui väike ikka pott taimega võrreldes oli.

Täpilise kleidiga mini enne istutamist

Juured olid korralikud, natuke tuli kääridega mõnda kuivanud otsa naksida. Kuna mul endiselt alla 12 cm läbimõõduga orhideepotte pole, istutasin väiksesse joogitopsi. Substraadiks jälle Kekkilä oma, poti põhja kergkruus. Igaks juhuks panin ta otsapidi vanasse keraamilisse potti tagasi, sest tõenäoliselt oleks ta mingi hetk ikkagi ümber kukkunud.

Selline iludus on mul nüüd majas. 🙂

Täpilise kleidiga mini

Täpiline ilu

Lahtiseid õisi on 6, nuppe praeguse seisuga 6-7, lisaks ajab ühte külgharu. 🙂

Millegipärast ma arvan, et varsti kasvab ta oma mini-suurusest välja.

 

 

Täpi-Triinu

Saage tuttavaks, tema on Täpi-Triinu – armas ja õrn minikuuking. 🙂 Ostetud väikeseks “lohutusauhinnaks” mulle endale. Pealegi sellist roosakest mul pole olnudki.

Istutasin ta nüüd ümber. Istus teine imepisikeses potis masendavas turbasamblas. Juured olid õnneks täitsa kobedad.

Täpi-Triinu juured

Kolis substraadi sisse, põhja natuke penoplasti ja kergkruusa. Loodan, et ei teinud talle liiga palju haiget. Nüüd näeb üsna viks ja viisakas välja. 🙂

Täpi-Triinu

Täpi-Triinu õied

Ootan juba pikisilmi märtsi algust, sest 07.03-15.03 toimub Tallinna Botaanikaaias järjekordne orhideenäitus, kuhu on kindel plaan jälle minna. Seekord on plaan üks masdevallia sealt ära tuua. Praktiliselt terve aasta olen sellest juba unistanud. Eelmine aasta oli neid seal saadaval, siis millegipärast nii suurt vaimustust neist polnud. Loodan, et see aasta ka neid ikka müügil on.

Ikaldus…

…orhideede seas! 😥

Lühikese aja jooksul olen pidanud lausa neli taime ära viskama: 3 kuukinga ja ühe kati. Looja karja läksid viimati ostetud tume kuuking, mille juured juba ostes olid täitsa mädad

Õied lähemalt

Cattleya nr. 1

Cattleya päikesesäras, 05.10

minu esimene minikuuking

ja kõige lõpuks mu kõige esimene orhideeline 😥

Pilves ilmaga, 20.05.14

Cattleya oli algusest peale viletsam kui tema “kaksikõde”, uut kasvu ta ka juurde ei andnud ja kõige lõpuks sai vist saatuslikuks sellesuvine kuumaperiood, nagu ka kuukingadele, sest ei jõudnud neid lihtsalt nii sagedasti kasta, kui vaja oleks olnud. 😳

Aga loodus tühja kohta ei salli, küll ma nendele tühjadele kohtadele aknalaudadel juba varsti uued elanikud muretsen. 🙂

Veel üks mini

Juba eile sain mehe poolt sünnipäevalille kätte – minikuukinga. Ise valisin. 😛

Istutasin ümber. Istus muidugi läbivettinud sambla sees, kuid juured olid õnneks korralikud. Seekord ei kasutanud kergkruusa, vaid substraati.

Lilla minikuuking

Õied

Tume kui öö

Mingi päev Rocca al Mare Prismas käies jäi silma, et päris palju kuukingi on juurde toodud. Nende seas märkasin paari väga tumedate punaste õitega isendit, mis jäid hinge peale. Hind polnud ka kuigi suur. Andsin endale lubaduse, et kui järgmine kord poodi minnes on lilled alles, ostan ühe ära.

Teisipäeval siis Prismasse minnes läksin kõigepealt lilledesse. Üks kuuking oli veel alles. Uurisin siis seda natuke lähemalt ja lõin kahtlema, kas ma seda ikka tahan, sest potisisu tundus päris läbivettinud olevat, juured kahtlaselt tumerohelised ja lehed pehmed. Astusin edasi. Kuid kaine mõistus sai vist tugeva peavalu tõttu otsa, sest keerasin otsa ringi ja tõstsin õnnetukese kärusse.

Kodus harutasin ta siis lahti ning potist välja. Sisu meenutas pigem sood kui normaalset substraati. Juured olid praktiliselt olematud: kaks tugevat, millest üks murdunud ning ülejäänud mädad, millest jäid peale lõikamist ning kaneelitamist ainult köndid järele. 😦

Panin ta plastkarpi kergkruusa sisse. Lehed tunduvad nüüd siiski nagu tugevamad olevat, aga kõik sõltub sellest, kas hakkab uusi juuri alla kasvatama või mitte.  Eks paistab, kas saab tast asja või rändab varsti lilledemaale. 😦

Mustjaspunaste õitega kuuking

Õied on keskmisest väiksema suurusega ja sametised.

Õied lähemalt

Ja selline näeb mu kuukingade aknalaud praegu välja. Päris paljudel taimedel on kollaseid lehti, kuid uusi tuleb ikka peale, kuid muret teeb minikuuking.

Kuukingade aknalaud, 10.06.14

Kuukingad õitsevad

Ootasin sel kevadel kannatlikult, et kõik kuukingad, mis õitsema tahtsid hakata, oma õied avaksid, et saaks nad siis ka üle pika aja pildile püüda.

1. Phalaenopsis ‘Wildflower’ õitses juba veebruaris, temaga koos lillade väikeste õitega kuuking. Wildflower´it näitasin juba selles postituses, lilla kuuking jäi pildistamata.

2. Neid kahte kutsun ma sel kevadel saatusekaaslasteks, sest mõlemal oleks tulnud kaks õievart, kuid oskasin kummalgi ühe varre ära murda. 😥

Saatusekaaslased, 04.04.14

Lilla kuuking õitseb siiani uhkelt oma viie õiega, minikuuking on juba ammu lõpetanud.

Punakaslilla kuuking, 27.05.14

3. Õitsema hakkas roheline kuuking. Tema üle on mul eriti hea meel, sest ta pole vähemalt 2 aastat õitsenud. Ja ta on ikkagi mu esimene orhideeline ning seetõttu eriline lemmik, kuigi alguses, kui mees ta emadepäevaks 2010.-ndal aastal kinkis, polnud ma ta õite värvist väga vaimustatud, sest oleksin soovinud hoopis lillat tooni kuukinga. Aga see arvamus on juba ammu muutunud. 🙂 Vahepeal tahtis vägisi lilledemaale minna, kuid sain ta siiski päästetud. Tegelikult on ta igal talvel hakanud õievart kasvatama, kuid vähese valguse tõttu on juba mitu korda õienupud ära kuivanud.

Ühe õiega, 18.05.14

Õis lähemalt

Pilves ilmaga, 20.05.14

Olen väga täpiline

Kahe õiega, 26.05.14

4. Valge kuuking õitses ka üle mitme aasta. 🙂 Temaga sama teema nagu rohelise kuukingagagi: tahtis teise ilma minna ning mitu korda õienupud ära kuivatanud.

Valge kuuking, 24.05.14

Phalaenopsis Wildflower

Ostsin selle lille juba mais 2012a. Siis oli ta nagu üks suur õitemeri. Kahjuks ei märganud poes ilusat hinda ja veel ilusamaid õisi imetledes, et temaga on kaasas ka sama palju villtäisid. Kuna ei taibanud uut taime kohe karantiini panna ( 😳 ), olid lõpuks kõigil sel aknalaual elutsevatel kuukingadel “kaasüürilised” küljes. 😦 My bad! 

Sain ikka kõvasti vaeva näha, enne kui võis lõpuks konstanteerida, et nüüd on küll kõik elukad läinud. Küll ma tupsutasin ja pühkisin viinaga immutatud vatiga, urgitsesin hambatikuga, pritsisin üleni viinaga, kuid lõpuks võtsin appi Actara, sest täisid oli juba liiga palju ja viin ei mõjunud eriti efektiivselt. Paari kastmiskorraga sain juba asja kontrolli alla ja viimased hävitasin jälle viinaga. Taimedele õnneks mürgitamine ei teinud midagi, mõjus pigem väetisena. 😛

Lisaks oli taimel veel üks “iluviga” küljes: tal kasvas leheroseti keskelt välja õievars. Nägin seda küll poes, aga oma rumaluses arvasin, et ju see siis mingi selline liik, et peabki. Samas juurdlesin küll, et ei tea, kust lehed edasi peaksid kasvama, aga eriti ei muretsenud. Inglise keeles on selle kohta termin terminal spike. Lugesin Orhideefoorumist, et kui taimel on tugevad juured, siis võib ta kasvatada endale külgvõrse ja nii edasi kasvada. Taim ise muudkui õitses ja ajas aina uusi õievarsi juurde. Lõpuks, kui oli juba üle aasta järjest õilmitsenud, jäi natukeseks puhkama. Kuid varsti märkasin, et taim ongi hakanud võrset kasvatama ning peagi ka teist. Pilt ka

Uued külgvõrsed, sept. 2013

Olin ka seda lugenud, et uued võrsed hakkavad üsna kiiresti õievart ajama. Nii läkski.

Uue võrse õievars, 30.09.13

Ja varsti oli ka teisel võrsel vars küljes. 🙂

Ka teisel võrsel õievars, 20.10.13

Ja siis avastasin, et ka emastaim ajab siiski ühte vart, seega kokku neid kolm. Venitasid, mis nad venitasid, kuid lõpuks läksid ka õied lahti. 🙂

Phalaenopsis Wildflower, 21.02.14

Õied lähemalt

Tagantpoolt

Päris palju õienuppe on veel lahti minemas…

09.03.14

Lähemalt