Phalaenopsis Wildflower

Ostsin selle lille juba mais 2012a. Siis oli ta nagu üks suur õitemeri. Kahjuks ei märganud poes ilusat hinda ja veel ilusamaid õisi imetledes, et temaga on kaasas ka sama palju villtäisid. Kuna ei taibanud uut taime kohe karantiini panna ( 😳 ), olid lõpuks kõigil sel aknalaual elutsevatel kuukingadel “kaasüürilised” küljes. 😦 My bad! 

Sain ikka kõvasti vaeva näha, enne kui võis lõpuks konstanteerida, et nüüd on küll kõik elukad läinud. Küll ma tupsutasin ja pühkisin viinaga immutatud vatiga, urgitsesin hambatikuga, pritsisin üleni viinaga, kuid lõpuks võtsin appi Actara, sest täisid oli juba liiga palju ja viin ei mõjunud eriti efektiivselt. Paari kastmiskorraga sain juba asja kontrolli alla ja viimased hävitasin jälle viinaga. Taimedele õnneks mürgitamine ei teinud midagi, mõjus pigem väetisena. 😛

Lisaks oli taimel veel üks “iluviga” küljes: tal kasvas leheroseti keskelt välja õievars. Nägin seda küll poes, aga oma rumaluses arvasin, et ju see siis mingi selline liik, et peabki. Samas juurdlesin küll, et ei tea, kust lehed edasi peaksid kasvama, aga eriti ei muretsenud. Inglise keeles on selle kohta termin terminal spike. Lugesin Orhideefoorumist, et kui taimel on tugevad juured, siis võib ta kasvatada endale külgvõrse ja nii edasi kasvada. Taim ise muudkui õitses ja ajas aina uusi õievarsi juurde. Lõpuks, kui oli juba üle aasta järjest õilmitsenud, jäi natukeseks puhkama. Kuid varsti märkasin, et taim ongi hakanud võrset kasvatama ning peagi ka teist. Pilt ka

Uued külgvõrsed, sept. 2013

Olin ka seda lugenud, et uued võrsed hakkavad üsna kiiresti õievart ajama. Nii läkski.

Uue võrse õievars, 30.09.13

Ja varsti oli ka teisel võrsel vars küljes. 🙂

Ka teisel võrsel õievars, 20.10.13

Ja siis avastasin, et ka emastaim ajab siiski ühte vart, seega kokku neid kolm. Venitasid, mis nad venitasid, kuid lõpuks läksid ka õied lahti. 🙂

Phalaenopsis Wildflower, 21.02.14

Õied lähemalt

Tagantpoolt

Päris palju õienuppe on veel lahti minemas…

09.03.14

Lähemalt

 

 

Dendrobium nobile õitseb

Eelmise aasta aprillis ostsin Hortesest Dendrobium nobile ‘Star Class’ Yellow. Siis ta õitses väga rikkalikult. Juba ostes oli tal potis hulgaliselt noori võrseid, mis siis peale õitsemise lõppu hakkasid mõnuga järjest pikemaks venima.

Tuli sügis ja tõstsin ta jahedamasse tuppa talvituma, sest seda nobile´d tahavad. Kuna olin lugenud, et uutest võrsetest nad õitsema ei hakka, vaid alles järgmisel aastal, siis ei oodanud ma midagi. Suur oli aga üllatus, kui mõne aja pärast märkasin, et vartel hakkavad mingid muhukesed tekkima – tõenäoliselt õienupud. 😮 Seda nad olid ja sähh sulle teooriat, et nobile uutest vartest ei õitse. 😉

Väike pildiseeria siis ka. 🙂

Õienupud, 02.01.14

Õienupud teisest suunast

Esimesed hakkavad avanema, 29.01.14

Kaks esimest õit lahti, 03.02.14

09.02.14

17.02.14

21.02.14

Õied lähemalt 21.02.14

27.02.14

09.03.14

09.03 seisuga tunduvad kõik õied lahti olevat. Kuid tundub, et lill kavatseb neid veel juurde meisterdada. 🙂

Juba on näha ka neli uut varrejupikest. 🙂

Edit: Esimene õis hakkas väsimuse märke ilmutama 13.03.14, seega pidas vastu 5,5 nädalat. 🙂

Tõmmu kohupiimakook

Pole ammu midagi küpsetanud. Tuli koogi tegemise vaim peale. Mees arvas, et võiks olla kohupiimaga. Otsisin mõnda retsepti, mida varem pole teinud. Leidsingi – tõmmu kohupiimakook – kook kohupiima, halvaa ja šokolaadiglasuuriga. Pärit jälle “Pereköögi kokaraamatu” esimesest osast. Kuna netist seda retsepti ei leidnud, panen õpetuse siia ka. 🙂

Põhi: 125 g võid; 2 sl suhkrut; 3 dl nisujahu; 2 sl vett

Täidis: 3 muna; 1,5 dl suhkrut; 400 g kohupiimapastat; 1 dl hapukoort; 1 sl nisujahu; 1 pakk (200 g) kakaoga halvaad

Glasuur: 1 dl vahukoort; 50 g šokolaadi; 1 sl võid; 1-2 sl kakaopulbrit

Haki või koos jahu ja suhkruga läbi. Lisa vesi ning sega ühtlaseks tainaks, lase 30 minutit külmas seista. Kata 24 cm läbimõõduga lahtikäiva võitatud koogivormi põhi ja ääred tainaga. Küpseta 200 kraadi juures 10 minutit. Mikserda munad suhkruga tugevaks vahuks. Sega hulka kohupiim, hapukoor ja jahu. Lõpuks lisa tasakesi segades riivitud halvaa. Vala täidis eelküpsetatud põhjale ning küpseta veel 30-40 minutit, lase jahtuda. Glasuuri jaoks kuumuta koor keemiseni, eemalda pliidilt. Lisa tükeldatud šokolaad ja või, sega nende sulamiseni. Viimaks sega hulka kakao. Lase glasuuril veidi jahtuda ja nirista siis koogile.

Mina kasutasin tavalise nisujahu asemel täisteranisujahu. Mees arvas välimuse järgi, et kindlasti väga rammus kook, sest halvaa ka hulgas,  aga ei olnud midagi. Ainult glasuur tuli mõrkjas, sest kasutasin naturaalset kakaopulbrit. Oleks vist pidanud kasutama sellist, kus on suhkur lisatud, või siis ise suhkrut lisama.

Tõmmu kohupiimakook