Oi ,kui kaua aega ma pole midagi küpsetanud. Veel kauem pole ma siin ühtegi küpsetist näidanud. Mõned korrad olen ka vahepeal küpsetanud, kuid välimus pole kannatanud siin näitamist. Sellegipoolest valitseb täielik laiskus selles osakonnas. 😳 Kuid mõni päev tagasi arvasin, et aitab küll, tuleb jälle midagi ette võtta. 😀
Rosina-sidrunikeeks on mulle valikutel ikka ette jäänud, kuid millegipärast olen sellest ikka mööda libisenud. Seekord enam mitte. Hea lihtne ju teha ja koostisained ka täiesti tavalised. Kirjutan retsepti siia ka. Pärit, nagu ikka, Lia Virkuse ja Pille Endeni “Pereköögi kokaraamatust”.
ROSINA-SIDRUNIKEEKS
See keeks maitseb eriti hästi neile, kes armastavad suurtes kogustes rosinaid. Sidrun lisab mõnusat hapukust.
400 g rosinaid; 200 g võid; 2 dl suhkrut; 4 muna; 2 tl kaneeli; 1 sidrun; 3,5 dl nisujahu; 1 tl küpsetuspulbrit; 2 sl vett või konjakit
Pese rosinad soojas vees, nõruta ja kuivata; sega vähese jahuga. Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad. Sega hulka kaneel, sidrunilt riivitud kollane kooreosa, rosinad ja küpsetuspulbri-jahusegu. Viimasena sega hulka 2 sl sidrunist pressitud mahla ja vesi või konjak. Vala tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud kaheliitrisse kandilisse keeksivormi. Küpseta 150° juures alumisel restil umbes 1 tund. Lase 20 minutit vormis jahtuda ja kummuta siis välja.
Konjaki asemel kasutasin loomulikult vett. Rosinaid oleks võinud siiski vähem panna, sest ostsin suured rosinad ja hiljem selgus, et need olid lisaks natuke mõrkja maitsega. Samas, kui need oleks magusad olnud, oleks keeks ikka väga magusa maitsega tulnud, sest sidrun osutus ka mingiks “kuivikuks”: oli küll keskmise suurusega, kuid mahla alles andis sealt välja punnida, oleks võinud rohkemgi lisada. Hapukusest polnud seetõttu mu meelest juttugi. Kuid sellegipoolest tuli keeks mure ja hea. 🙂
Pilt on kiirkorras tehtud ja ilma igasuguste “seadeteta” , pealegi veel viletsa valgusega 😳 , sest teistel oli kiire maitsma hakkamisega.
Rosina-sidrunikeeks