Käsitööaasta 2021

Head selle aasta jätku kõigile! 🙂

Saab jälle eelmise aasta tegemised kokku võtta.

Alustuseks lugesin üle eelmise, 2020 aasta kokkuvõtte ja võttis muigama, millised roosad lootused olid uue aasta osas, mis puudutasid ehitust. Ajutise pesa ehitus on siiani pooleli ja endiselt elame vanas majas. Majaehitus lükkub aga edasi, sest praegused ehitustööde ja -materjalide hinnad ning saadavus võtavad lihtsalt suud maigutama. Ootame seega paremaid aegu. 🙂 Ka muus osas on praegu täielik vaikelu, ei midagi uut ja põnevat.

Nüüd käsitöö juurde. Midagi sai nagu tehtud, kuid alati saab rohkem ja paremini. 😀 Nagu ikka, nokitsesin pisikeste asjade kallal. Ei jõua ära oodata, millal mul järg näiteks kampsunite kuduma õppimiseni jõuab, kogu aeg pressivad väiksed asjad end vahele.

Eelmise aasta esimeseks tegemiseks oli Jackile pesaümbrise kudumine. Soe ja mõnus tulemus sai, käib nii selle all kui peal lösutamas, lisaks saab seda kiiges kasutada. “Kunde” jäi igatahes asjaga väga rahule. 😀

Siis tuli mõnekuuline paus sisse, sest ma pusisin… Pusimise tulemuseks olid minu sõrmkindad nr 2. Kui ma 2012. aastal lõpetasin oma esimesi sõrmikuid, siis lubasin endale südametäiega, et rohkem ei kavatse ma neid küll kududa. Suutsin seda lubadust pidada kõva kaheksa aastat, kuid nähes FB käsitöögrupis nii ilusaid sõrmikuid, hakkas jää minus lõpuks sulama ning eelmisel kevadel võtsingi asja käsile. Olen kinnastega väga-väga rahul. Ülipehmed, soojad ja minu meelest ka ilusad! 🙂 Pean seda lausa enda eelmise aasta tippsaavutuseks. 😀

Ja siis tuli palav suvi. Juba eelmisel suvel heegeldasin endale suvemütsi, kuid seda oli veel vaja kuidagimoodi kaunistada. Sai päris uhke mu meelest. 😀 Läks suvel ka täiega asja ette.

Järgmiseks tuli postitus ühest kampsunist, millele heegeldasin alla ja varrukatele äärepitsid. Tegelikult lõpetasin heegeldamise juba eelmisel sügisel, kuid siis oli liiga külm, et väljas ainult kampsuni väel pilte teha. 😀

Sügiseks kudusin elukaaslasele puuvillasest lõngast k/s mütsi.

Ja enda k/s mütsile kudusin heegeldatud ääre asemele sooniku. Nüüd on sellega palju mõnusam käia, tuul ei vihise kõrvust läbi ja sobib ka paremini. 🙂

Endiselt jäin mütsidesse kinni, sest järgmiseks oli vaja ka kallile töökaaslasele k/s müts kududa. See sai õnneks kiiresti valmis. Kunde jälle rahul ja õnnelik! 🙂

Viimasena valmis eelmisel aastal Markuse k/s kaelus.

Saigi kõik! Nüüd võiks veel üles loendada oma poolikud tööd, seda pole seni kordagi teinud. Siis on hea  järgmisel kokkuvõtete tegemise ajal võrrelda hetkeseisu. 🙂

Praegu tegemisel:

• kootud padjakatted jõuludeks. Pooleli juba aastaid. Kolmest kavas olevast kattest on valmis üks ja teisest umbes veerand. Igal aastal võtan enne jõule need uuesti käsile ja panen jälle käest pärast kolmekuningapäeva. Seekord olen ainult mõne üksiku rea kudunud. Seega valmimist pole niipea loota. 😀
• Mamma sõrmikud. Valmis üks ja teisest on kootud mõni rida. Kui on aega kududa, edeneb üsna kiiresti.

Ootele pandud, neid on kavas millalgi ikkagi jätkata (kuna enamus neist on pandud silma alt ära, siis panen seisu mälu järgi 🙂 ):

• sinised sõrmikud. Esimese kindaga olen pöidlakiilu juures.
• suvine kootud boolero. Sellel on vaja lõpuni heegeldada allääre ja varrukate äärepitsid, siis ongi valmis. 🙂
• suure kardina heegeldamine. Pooleli juba mitu aastat. Nüüd sügisel sain üle pika aja lausa üle ühe rea heegeldatud. 😀 Varsti pole tõenäoliselt seda akentki, kuhu ette see oleks pidanud minema. Eks siis paistab, kuhu ma ta ette riputan, kui kunagi valmis saab.
• Mammale labakindad. Seisavad juba mitu aastat. Esimesest kindast on kootud randmeosa ja natuke mustrit. Võtsin enda jaoks nii keerulise mustri ette, et kui peaksin kunagi kudumisega jätkama, siis tõenäoliselt ei oskakski enam jätkata oma aretust. 😀
• uue talvemantli juurde labakindad. Alustasin juba mitu aastat tagasi, kootud esimesest kindast ainult mõni rida. Vahepeal jõudsin isegi mustri välja vahetada, seega tuleks isegi see kootud algus üles harutada. Ei tea, kas enne kulub mantel läbi või saavad kindad valmis? 😀

Lõpuks veel tööd, mis on pooleli juba väga kaua aega:

• pitsiline heegeldatud suvekampsun. Pooleli juba üle kümne aasta. See on motiividest ning on alles üsna algusjärgus. Selle tahaks tegelikult kunagi valmis teha, sest tal on väga ilus muster.
• lõpetuseks üks heegeldatud voodikate. Seegi on motiividest ja tegelikult on muster väga ilus, kuid tõenäoliselt seda ma edasi ei heegelda, sest alustasin seda siis, kui mul oli ainult suur teotahe, kuid mitte palju teadmisi. Motiivid on tehtud erineval ajal ostetud erinevatest lõngadest, seega erinevus on ikkagi silmaga näha.

Sellised olid siis mu “luukered kapis”. 😀 Nad võivad seal edasi koliseda, sest ega see, et nad seal on, ei pane mind neid sealt välja võtma, teen ikka vastavalt vajadusele. 😉

Järgmine aasta saab jälle üle vaadata, kui pikk või lühike mu saavutuste ja luukerede nimekiri tuleb.

Nautige seda toredat talve ja püsige terved! 🙂