Käsitööaasta 2023

Tere üle pika aja ja head selle aasta jätku! 😊

Täpselt samade sõnadega alustasin aastatagust kokkuvõtet ja enam-vähem võiksin kopi-pasteeti teha ka muu kohta, mille üle ma tegelikult uhkust küll ei tunne.😕

Eelmine aasta oli tegelikult tegude- ja sündmusterohke, kuid kahjuks mitte käsitöö vallas. Läbivaks teemaks ikka maja ehitus: nüüd on välisseinad püsti, katus peal, aknad ja verandauksed ees; hetkel ootame välis- ja garaažiukse saabumist, seda juba pikemat aega.🙄

Teine pere jaoks oluline sündmus oli Markuse põhikooli lõpp, kuid enne seda tuli välja valida koolid, kuhu edasi pürgida. Meie selles osas hulluks ei läinud: teste tegi ainult kaks korda – esimene riigigümnade jaoks (Perg, Tabasalu ja Torg) ning Lilleküla ja Kristiine Gümnaasiumite jaoks teine. Vestlustel käis Perg-is ja Lillekülas ning kuna mõlemasse oleks ka esimese hooga sisse saanud, siis rohkem ei hakanudki pingutama. Mugav elukas oleks eelistanud muidugi Lillekülla minna, aga suutsin ta ikkagi “surnuks rääkida” ja lõpuks sai valitud Perg. Juhhuuu! Ma pole sekunditki kahetsenud seda otsust (loodan, et Markus ka mitte 😀 ). Ülitore kool!😍 Õppimine läheb tal igatahes hästi ja ise tundub ka rahul olevat.

Kui sisseastumiste saaga sai läbi, oli aeg hakata vana kooli lõpetama. Kõik läks nii hästi, et meie poisu lõpetas kiitusega! Võite kaks korda arvata, kas olen ülimalt uhke emps või jah.🤩🥳 Üks pilt ka siia sellest tähtsast sündmusest.

Kolmas oluline sündmus oli ka, kuid mitte midagi rõõmustamist väärt: meie maailma kalleim, armsaim, toredaim ja südamlikuim notsu Black Jack läks üsna ootamatult 29. augustil notsude paradiisi.😭 Sellest ma siin rohkem kirjutama ei hakka, sest see teema on liiga valus ja jääb mind saatma tõenäoliselt veel pikka aega. Meeletu igatsus, kurbus, lõputud enesesüüdistused ja ahastus, mille tagajärjel tunnen end kümme aastat vanemana.😥

Nii, nüüd natuke ka käsitööjuttu! 😊 Aastataguse ajaga võrreldes tuli täpselt sama tulemus: 3 lõpetatud projekti.

Aasta tagasi samal ajal oli mul pooliku tööna varrastel õhem talvemüts, mis sai valmis veebruari alguses. Olen seda hoolega kandnud, väga mõnus, soe ja ilus mu meelest.😊

Tol ajal oli ootele pandud asjade nimekirjas poolik pitsiline boolero. Kuna märtsi eelviimasel päeval toimus üks pidulik üritus, kuhu ma kavatsesin sellega minna, võtsin peale mütsi valmimist heegeldamise jälle käsile. Edenes muidugi aeglaselt ja lõpetamisega läks päris kiireks, kuid õigel päeval kandsin boolerot juba uhkusega.😍 Rohkem pole kahjuks sellega kuhugi minna olnud, ent kuu aja pärast toimub jälle seesama üritus ning tõenäoliselt on ta siis mul jälle seljas.😄

Aasta viimaseks saavutuseks jäi kootud peapael. Ilus ja mõnus, kuid kanda olen saanud vist paar korda, kuna sügisel läks kiiresti külmaks.

Lõpetatud projektid näidatud, edasi poolikute tööde nimekirja kallale, mis on, nagu alati, omajagu pikk. 😎

Praegu tegemisel:

suure kardina heegeldamine. Aasta tagasi oli ta ootele pandud asjade nimekirjas, kuid aeg-ajalt lisasin mõne rea ikkagi juurde. Sügisel, pärast suurema masenduse lõppu, võtsin kardina tõsiselt käsile, eesmärgiga ta lõpuks ikkagi valmis saada. Tempo on ikka aeglane, sest olen kodus sidunud käsitöö tegemise koolitööde edenemisega ning töö juures saab seda teha nagunii harva, ainult vaiksemate puhkepauside ajal. Tegelikult olen edenenud juba üsna kaugele. Olin vahepeal isegi kindel, et saan asuda viimase etapi – äärepitsi kallale, kuid enne võtsin õnneks korralikuma mõõtmise ette ja selgus, et loomulikult tuleb edasi jätkata.🙄 Eks siis jätkame!😊
sinised sõrmikud. Aastaga olen jõudnud esimese kinda lõpetada ja teisest kindast on kootud osa randmest, mõni rida pärast esimest nööpauku. Võtan kudumise tõenäoliselt aktiivsemalt ette pärast kardina valmimist.

Ootele pandud, kavas millalgi jätkata:

uue talvemantli juurde kindad. Sama nagu eelmisel aastal: pole kottigi kastist välja võtnud.
Mammale labakindad. Sama jutt ja arvatavasti koon need lõpuks endale.
kootud padjakatted jõuludeks. Ei jõudnud ka sel sügisel-talvel nende jätkamiseni.🙁
kootud pitsiline õlasall. Selle jaoks võib varsti luua uue artikli “Täiesti unustuse hõlma jäänud projektid”. Kui oma tööde nimekirja ei vaataks, ei mäletakski, et mul on midagi sellist üldse pooleli.😣
pitsiline heegeldatud suvepluus. Vot see on alles areng: seisis oma sada aastat “Pooleli jäänud, ootavad oma aega”-nimekirjas, kuid eelmisel suvel tuli mul korraga vastupandamatu kihk seda edasi heegeldada.😁 Ei mäleta, kas sain isegi ühe motiivi lõpetatud ja järgmist alustatud või hakkas jama juba esimese juures pihta, kuid sellest tuli välja mingi kausjas moodustis.🤨 Põhjuseks tõenäoliselt vale numbriga heegelnõel!

Viimasesse “Pooleli jäänud, ootavad oma aega”-kategooriasse on üksinda jäänud sitsima heegeldatud voodikate – endiselt arenguteta. 😊

Hetkeolukord üle vaadatud, võib eluga edasi minna. Sel aastal ma ei luba enam midagi, vähemalt käsitöö osas. On, nagu on, ja läheb, nagu läheb. Võtsin hoopis eesmärgiks end rohkem liigutama hakata.🤸‍♀️ Esimese nädala kohta igatahes linnuke kirjas!✔

Olge tublid, terved ja nautige imelist talve!😊