Kuna eelmine postitus läks liiga pikaks, pean teistest lilledest kirjutama siia.
Samal ajal, kui Dendrobium bigibbum meisterdas endale uut õievart, hakkas ka mu Oncidium´i kõige uuemale ja väiksemale bulbile midagi külje alla tekitama.
Järgmine pilt oli selline
Hõiskasin juba, et ka ontsiidium tahab mind õievarrega üllatada. Kui aga varre ots hakkas kahtlaselt haraliseks minema, sain aru, et titt on omakorda tite saanud. 😐 Seda sellepärast, et ta on teiste bulbidega võrreldes praktiliselt poole väiksem.
Ja nüüd on ta selline
Miks läheb kõigega alati vastupidi: bigibbum´ilt lootsin keikit saada, tulid õied, Oncidium´ilt aga õisi, tuli aga uus bulb? Ju siis on kasvatustingimustes midagi valesti. 😕
Teiseks tahaks jagada pilti ühest kuukingast, keda ma kutsun Marianneks. Selle kinkis sõbranna mulle eelmisel aastal sünnipäevaks. Nüüd on ta kasvatanud uue varre. Praeguseks on tal lahti üheksa õit, vähemalt seitset on veel oodata.
Nagu ikka, ei taha fotokas punakatest/lillakatest objektidest õiget värvust talletada. 😡 Tegelikult peaksid õied roosakamad olema. Samuti on tal küljes veel kolm vana vart, kust tuleb tasapisi uusi õisi järjest juurde. Kokku on lille praegu 19 õit. 🙂 Võin veel lisada, et ta on õitsenud vahetpidamata saamisest, s.t juunikuust saati, nüüdseks siis juba 10 kuud. 🙂
Kolmas uudis on see, et mul on kavas kõik oma kuukingad kergkruusa ümber kolida ja pottide põhjas hakata kasutama penoplasti tükikesi, et talvel lillekeste “jalad” ei külmetaks aknalaual. Esimese katsetuse tegin mõned päevad tagasi. Ärge sammalt poti peal vaadake: pole veel õige järele metsa jõudnud. 😳
Aktiivne sellise süsteemi kasutaja on Annela. Palju olen selle kohta lugenud ka Orhideefoorumist. Tegelikult kasutatakse kergkruusa semi-hüdros, aga ma nii peeneks ei hakka asja ajama. Proovin seda esialgu kuukingadel substraadi asemel, ehk hakkavad end seal õnnelikumana tundma. 🙂
Selleks korraks uudised otsas! Varsti olen ehk uutega tagasi. Tänan tähelepanu eest ja kena kevade jätku kõigile! 😀