juuli | 2022 | Ticutacu

Üks pikaaegne projekt sai lõpuks valmis. 👍

Selle boolero kudumisel puudub eelnev ajalugu, sest kui tavaliselt hakkan juba varakult siia märkmeid tegema, siis selle kohta pole ridagi. Ma isegi ei tea/mäleta, mis aastal ma kudumisega alustasin. Mustrilehe olen välja printinud 2016 a, seega juba viis aastat tagasi. Mäletan, et esimese korraga kudusin seljaosa kuhugi maale, siis järgmisel aastal sain parema varruka valmis ja siis jäi asi seisma… aastateks. Eelmisel suvel tuli korraga hull tuhin uuesti peale, kuid enne pidin muud kiiremad asjad valmis saama. Boolero sain käsile võtta 25.07.2021.

Kui olin lõpuks aru saanud, kuhu ma oma järjega jäänud olen, tuli edasi kohe error: nimelt pidin nüüd hakkama vasakut varrukat kuduma ja selleks tuli heegeldatud kett üles harutada ning sealt silmused vardale võtma. Ei teagi, kas olin kohe töö alguses esimese poole silmused ketilt valest kohast üles korjanud või tegin nüüd ketti harutades mingi vea, kuid õigeid silmuseid ei näinud ma kusagil, ainult mingi ebamäärane sodi-podi, kust üritasin silmuseid tekitada. Sain nad siiski mõningase pusimisega vardale ja kudumine võis jälle alata. Kui edaspidi mingi arusaamatus tuli mustri osas, oli nüüd hea teise varruka pealt spikerdada. 😀

Sain ka teise varruka kootud ja boolero kokku õmmeldud ning nüüd tuli hakata äärepitsi heegeldama. Lõnga oli praktiliselt terve tokk veel järel. Mõtlesin, et tulen selle kogusega vabalt välja ning jääb veel ülegi. Mõtle veel! 🙄 Olin kehaosa äärise heegeldamisega jõudnud poole peale, kui tundus juba kahtlane, et lõngast jagub, varrukateni polnud veel jõudnudki. Vaatasin seda äärist ja hakkasin kahtlema, kas see mulle üldse selga lähebki, sest kootud osa venis mõnuga, kuid heegeldist juba ei venita ning see tundus ilma selga proovimatagi hästi pingul olevat. Proovisin selga ja oligi hästi ümber, õlgade ümber oli ääris lausa kokku pressitud, ei mingit ilu ega efekti. Esimese hooga mõtlesin, et läheb ju kuidagi selga ja ei viitsi enam ümber tegema hakata, kuid pikema arutlemise peale otsustasin ikkagi äärise uuesti heegeldada, sest olen selle booleroga juba omajagu vaeva näinud ja kui sobib hästi selga, peaks tulemus olema megailus. Kuna nagunii oli kätte jõudnud juba september, ei olnud mul selle valmimisega enam kuhugi kiiret, seega aega talv otsa seda uuesti heegeldada.

Nüüd oli muidugi juba täiesti selge, et lõngaga ma enam välja ei tule. Kuna ostsin selle juba kuus aastat tagasi, kuid lõngade valik muutub väga kiiresti – vanad kaovad müügilt ja uued tulevad asemele, tekkis küsimus, kas mul on üldse lootust seda veel kusagilt juurde saada. Natuke guugeldamist ja selgus, et vähemalt Pulloveris on õige lõng täitsa olemas. Võtsin igaks juhuks lausa kaks tokki. 😀

Uuesti heegeldama asudes tegin nüüd silmuseid nii palju, et äär lausa lokkis. 😁 Varrukate pitsääred tulid samuti mõnusalt kaharad. 😊 Selga proovides ei kiskunud enam kusagilt midagi, seega harutamine ja uuesti heegeldamine tasus end igati ära.