Tag Archives: heegeldamine

Heegeldatud väike Öku

Heegeldatud väike Öku

Elukaaslane sai munadepühaks kingiks “tibu” – väikese heegeldatud öökullitibu. 😀 Tema on siis minu amigurumiheegeldus nr. 2. Õpetus võetud jälle Kristi Tulluse kodulehelt.

Kuna Sipsiku kallal nokitsemisest on möödas juba kolmveerand aastat, siis olid kõik töövõtted jõudnud täitsa meelest minna ja üleüldse oli mul alguses selline segadus kõigega, isegi silmuste lugemisega, nagu poleks ma kunagi üldse midagi heegeldanud. 😳 Sain ikka mõnuga otsast alustada ja ajusid ragistada, et mida ma küll valesti teen… Kui siis lõpuks otsa kätte sain, hakkas töö juba üsna ludinal sujuma. Teine raske moment oli tiibade kallal nokitsemine, sest need ei tahtnud ka algul kuidagi klappida. Kui need ka said kuidagimoodi valmis meisterdatud, oli veel viimaseks küsimuseks, kuidas need vallatud tutid viisakad sõlmed saaksid, kuid pärast mõningast pusimist olid needki olemas. 🙂 Kokku õmmeldes panin talle külge ka väikese riputusaasa, et saaks ta näiteks autosse riputada. 😛 Ja valmis see nunnuke oligi! ❤

Öku vaatab ühele poole

Öku vaatab teisele poole

Pildi peal võib ta jätta petliku mulje, et on üsna suur öökull, kuid tegelikult on ta ikka päris väike – ilma tuttideta kõigest 5 cm ja tuttidega 7 cm pikk. 🙂

Heegellõng: Drops Muskat.

Heegelnõel: nr 2,75. Esimest korda proovisin Clover´i heegelnõela. Ülimõnus ja mugav on sellega ikka nikerdada. 🙂

Advertisements

Heegeldatud kaarditasku

Viimasel ajal ei jõua ma kuidagi siia uusi postitusi tegema, kuigi materjali oleks. Kogu aeg on nii kiire-kiire ja lõppu sel ei tundu tulevat. 😕 Õnneks nädala pärast on puhkus algamas, loodan siis oma asjadega natuke järje peale saada.

Juba rohkem kui kümme aastat üritan oma panga- ja kliendikaarte rahakoti vahele mitte panna, sest kaks väikese vahega kotijooksu on mind selles osas väga tundlikuks teinud. Topin kõikvõimalikud kaardid kaarditaskusse ja selle omakorda üleriiete taskusse. Suvel see kahjuks ei õnnestu, sest siis saab enamasti ilma suuremate vattideta hakkama, ning väikestesse taskutesse ei taha ta eriti mahtuda.

Esimene kaarditasku, mille ostsin, oli nahast ja läbipaistvate taskutega. Mahutas kõik mu kaardid ära, kuid tänu sellele oli ta paks nagu põrsas. Lõpuks läksin väiksema mahutavusega variandi peale üle, kuid see polnud enam nahast ja kippus kiiresti lagunema.

Kui nüüd järjekordne kaarditasku otsad andis, tulin mõttele uus hoopis ise heegeldada. Saan esiteks palju soodsamalt läbi ja loodetavasti peab see ka paremini vastu. 🙂

Tasku “disainisin” ise, mustri leidsin Pinteresti avarustest. Selle valimine oligi üldse kõige keerulisem kogu tegemise juures, sest enamus mustreid olid liiga suured. Sain seetõttu üsna mitu korda heegeldamist alustada ja jälle harutada.

Kuna tahtsin, et tasku tuleks võimalikult õhuke, et ei võtaks jälle palju ruumi, siis mingeid lisavidinaid ei kavatsenud talle külge tekitada. Aga et kotike igav ei tuleks, ostsin ilusates kevadtoonides kirju peenikese heegellõnga. Kahjuks heegeldades selgus, et värvivahetus on lõngal kohati väga pikk, seetõttu üks külg tuli üsna kirju, kuid teine praktiliselt ühevärviline. :/

Kaarditasku ja lõng

Kaarditasku värviline pool

Kaarditasku lilla pool

Kaarditasku muster

Luku valimine oli ka üsna keeruline, sest koti küljed on täiesti erinevat tooni, nagu siga ja kägu, eks sa proovi siis sobiv variant leida. 😀 Mõtlesin isegi, et ostan rohelise ja roosa luku ning üritan kaks poolt kokku panna, kuid väikese kaalumise järel otsustasin sellega mitte riskida, sest kui ei õnnestu, olen ikka ilma lukuta. Jäin siis roosa luku juurde, kuna seda värvi oli mõlemal küljel. Poest välja minnes jäi siiski sees kripeldama, kas oli ikka õige otsus. Mõtlesin ja mõtlesin, kuid paremat varianti ikkagi välja ei mõelnud, seega otsa poe poole tagasi ei keeranud. Luku ostsin 10 cm pikkuse, tundus täpselt paras, kui aga seda taskule õmblema hakkasin, tundus ikkagi pikavõitu, 9 cm oleks parem olnud. Päris kõvasti pidin nikerdama, et otsi ära mahutada.

Kaarditasku lukk

Nagu tasku valmis sain, läks ka kohe kasutusse, polnud isegi aega läbi pesta. Jäin täitsa rahule. Mahutab palju ja tasku ei jää punni. Isegi luku värv hakkas meeldima ja sobima. 😀 Kuna lukk sai pikavõitu ja on üsna puntras, muudab see ka kaarditasku ava väiksemaks, seega pean kaarte väikse nõksuga sisse panema, kuid see-eest ei kuku need nüüd sealt lihtsalt välja, kui kogu kupatus maha peaks lendama ja lukk on lahti jäänud. 🙂

Heegellõng: Alize Miss Batik

Heegelnõel: nr 1,5

Minikotike

Heegeldasin oma kõrvaklappidele, mida alailma käekotis kaasas kannan, väikese kotikese-tasku.

Minikotike

Minikotike

Mustri kujundasin ise. Laiuseks 39 silmust, 3 rida kinnissilmuseid (rea esimese kinnissilmuse asemel on õhksilmus), üks rida ühekordsete sammastega (rea esimese samba asemel 3 õhksilmust) , iga samba vahel üks õhksilmus.

Äärepitsi leiutama ei hakanud, leidsin Mustrilaekast (viimane muster). Et selle silmused klappima saada, tegin kummassegi äärde ühe kinnissilmuse asemel kaks.  Kolme kaare järel heegeldasin kohe nööbiaasa, edasi jälle kolm kaart.

Muster lähemalt

Muster lähemalt

Heegellõngad: roheline – leidsin kodust Steinbach Wolle Maxi jäägi, valge – mingi Novita Virkkauslanka, seisab ka kastis juba üle kümne aasta.

Heegelnõel nr. 1,5

Tasku suuruseks kujunes ainult 6x9cm, kuid klapid mahuvad ilusti ära. 🙂

Kõrvaklappide kotike

Kõrvaklappide kotike

Heegeldamise kõrvalt lugesin seda raamatut (mõnus suvine lugemine), värvid sobivad ka kotiga hästi kokku. 😀

Sobivad hästi kokku

Sobivad hästi kokku

Allkiri

Rokkar Sipsik

Kas rokkarit tahate näha? Palun väga, siin ta on – minu esimene amigurumi-alane sooritus! 😛

Laps on vist juba aasta aega nurunud, et tema tahab ka endale Sipsikut, mis sest, et kahe kuu pärast saab ise juba 9. 😀 Ega mul kahju ka polnud. Kuid osta ma seda ei kavatsenud, sest olin näinud netis ilusaid heegeldatud Sipsikuid.

Väga hea õpetuse leidsin Sidruni blogist. Kuna ma pole varem kordagi mänguasju ise heegeldanud, on see blogi super, sest seal on väga head juhendid nii sõnas, pildis kui videotena, mida on üldse amigurumis vaja teada ja osata. 🙂 Isegi minusugune algaja sai nende järgi tehes päris hästi hakkama.

Töö alustamisega venitasin muidugi korralikult, sest kiiremad asjad tahtsid tegemist ja väike hirm oli ka sees, et kas ma üldse oskan. Kuid ei midagi hullu. Kui juba esimesed oskused olid käpas, edenes heegeldamine hästi. Eks väikeseid iluvigu leidub, näiteks oleks vist pidanud number väiksema heegelnõelaga heegeldama, sest pea kippus lõpuks suure toppimise tagajärjel natuke hõredamaks jääma kui vaja. Ja silmade võluring ei jäänud ka nii tihe kui vaja. Aga esimese korra kohta tuli paremini välja, kui alguses lootsin. 🙂

Parukas tuli vägev, nagu ehtsal rokkaril, sellest ka vastav pealkiri. 😀 Sonks jäi esialgu “kammimata”.

Heegeldatud Sipsik

Heegeldatud Sipsik

Sipsik tagant

Sipsik tagant

Sipsik ja tema raamat

Sipsik ja tema raamat

Sipsikul on pikkust umbes 22,5 cm.

Eile oli lapsel viimane koolipäev ja kuna ta lõpetas väga hea tunnistusega, saigi ta kingituseks Sipsiku ja tema raamatu. Oldi igatahes sillas. Raamat loeti vist korraga uuesti läbi ja Sipsikusse armuti ära. Isegi L. vaatas rokkarit, suu kõrvuni, ja tahtis, et ma autosse heegeldaksin samasuguse. 😀 No see jääb siiski vist ära, sest isegi sellises suuruses tegelast oli lõpuks juba üsna keeruline teha, eriti käsi lõpetada, kuidas siis veel umbes kaks korda väiksemat heegeldada oleks?

Lõngad: A, B, C – Drops´i Muskat (50g=100m); D – Madame Tricot Camilla (50g=125m); E – Schachenmayr´i Catania Originals (50g=125m)

Heegelnõelad nr. 3 ja 2.

Allkiri

Kardinarõngastega jõuluehted

Toon natuke jõuluvalgust tänasesse üsna halli päeva. 🙂

Katariina blogi uurides jäid mulle silma isemoodi jõuluehted. Ei tundunud väga keerulised teha olevat ja kuna ma oma jõulupatju tõenäoliselt/nagunii valmis ei jõua, aga midagi olen ikka igaks jõuluks nikerdanud, võtsin need kaunistused endale plaani. Täpselt samasuguseid poleks ma teinud, kuid ettekujutus hakkas tekkima. Mõni aeg hiljem midagi guugeldades sattusin Heli käsitöö-blogisse, kus nägin ka üsna sarnaseid kuuseehteid. Mulle hakkasid need kivikesed nende keskel meeldima. Ja siis leidsin Dropsi lehelt samasuguste ehete õpetuse – ei pidanudki ise leiutama hakkama, kuigi ega see midagi keerulist poleks olnud. 🙂

Heegeldamine oligi lihtne, ainult kivikeste paikasaamine ning lõngaotste peitmine oli paras tüütus. Kuid tulemus tuli super armas. Kuigi kivikesi kiiruga ostma minnes kahtlesin natuke, kas lilled on just parim valik, on nad nüüd nagu täpp i-l, sest ehteid vaadates näeksin nagu ilusates jäälilledes aknaid. Kas teile ei tundu?

Kardinarõngastega jõuluehted

Kardinarõngastega jõuluehted

Nagu jäälill aknal

Nagu jäälill aknal

Kuna kuuske pildistamise jaoks kapist välja tirima ei hakanud, “kaunistasin” hoopis õunapuud. 😀

Esimese kaunistuse heegeldasin Titan Wool Egittoga, kuid sellega heegeldada oli jama ning värv oli ka liiga kollakas. Järgmised tegin juba Schachemayr Cataniaga. Heegelnõelteks olid nr. 2 ja 2½.

Kuna kivikesed ostsin siis, kui esimene oli juba valmis heegeldatud, ja ma ei viitsinud kivi eraldi külge kinnitama hakata, jäi see siis ilma.

Minu kardinarõngad olid suuremad kui õpetuses – 4 cm läbimõõduga.

Suvine heegeldatud kott

Kuigi suvi hakkab selleks aastaks oma otsi juba kokku tõmbama, sai minu suvine kott alles nüüd valmis. Seega tuleb jälle üks kirjutis rubriigist “Parem hilja kui silja”. 🙄

Mul on päris mitu suvist kotti, kuid mitte ühtegi sellist, mida saaks risti üle õla kanda ja mis mahutaks ka midagi rohkemat kui ainult rahakott ja telefon. Eks tuli see siis ise valmis meisterdada.

Mustri valisin Drops Design´ist juba aasta tagasi välja. Tegema asusin, nagu mulle kohane, ikka viimasel minutil – kui suvi juba ammu käes. Ootas lihtsalt oma järjekorda. Suurema osa kotist heegeldasin paari nädalaga valmis. Kui kõik oli nagu tehtud, tundus, et kott jääb ilma voodrita kuidagi ludu ning mingi kinnise võiks ka panna, et asjad kotist ajama ei paneks. Poodi kangast ja lukku ostma ei jõudnud mitme nädala jooksul. Kui lõpuks asjad käes, tekkis küsimus, kes need kotile külge õmbleb? Kuna mul (endiselt) õmblusmasinat majapidamises pole, mõtlesin esialgu õmblustööd käsitsi ära teha, kuid hakkasin siiski kahtlema tulemuse välimuses, kvaliteedis ning oma oskustes. Küsisin siis abi töökaaslaselt. Tema käes oli ka kott mõnda aega, seega saigi valmis nüüd – sügise alguses. Kuid see-eest saan sellega järgmine aasta suvi otsa laiata. 😀

Koti tegin ikka natuke värvilisema kui õpetuses oli. 🙂

Heegeldatud suvine kott

Heegeldatud suvine kott

Muster lähemalt ka.

Koti muster lähedalt

Koti muster lähedalt

Lilli heegeldasin kolm.

Koti lilled

Koti lilled

Niisiis sai kott voodri (väga armas lilleline muster mu meelest 🙂 )

Kotil on vooder

Kotil on vooder

ja luku

Kotil on lukk

Kotil on lukk

Sel pildil on koti sakiline äär ka näha.

Natuke veel tehnilisi andmeid.

Koti mõõtmed: 20,5 x 28,5 cm.

Õlarihma pikkus: 115 cm

Heegellõng: Titan Wool Egitto, valget kulus 3 tokki. Lilled heegeldasin kodustest lõngajääkidest – samast Egitto´st ja Steinbach Capri´st.

Heegelnõel: nr 3.

Mõnusaid viimaseid suvepäevi kõigile! 🙂

 

Veel sündimata tibile

Seekordsed papud lähevad töökaaslase beebsule, kes peaks sündima veebruaris. Tehtud sama õpetuse järgi nagu sõbranna lapse omadki, ainult nüüd originaalsuuruses. Lõngki on sama – G.F Knitting Baby Soft Stampato, ainult teise tooniga. Heegelnõel nr. 4.

Helena beebi papud

Helena beebi papud 2

Helena beebi papud 3

 

Oeh, meisterdan siin aga teiste beebidele asju, võiks siis juba selline aeg ka tulla, kus enda titale saaks kududa-heegeldada… :/

%d bloggers like this: