Olen elukaaslasele nüüdseks kudunud kaks mütsi ja millegipärast on mõlemaga läinud nii, et olen pidanud neid kaks korda kuduma, seega võiks tal praeguseks olla lausa neli mütsi. 😀
Kuna elukaaslasel ei olnud siiani ühtegi k/s mütsi, otsustasin ma selle talle üllatusena kududa. Alustasin kudumist veebruaris 2021 ja lõpetasin pea pool aastat hiljem – 17.07. Kuidas selle “lihtsa” mütsi kudumine läks, lugege altpoolt. 😀
Valisin Dropsist välja Nellimi, tundus äge müts. Kohe alustuseks läksin alt varraste valikuga. Kuna soovitatud vardanumbrid tundusid parajate “palkidena”, võtsin kohe pool numbrit peenemad vardad (nr 3 ja 3½), kuid lõin maksimaalse koguse silmuseid varrastele. Hiljem siiski selgus, et isegi nende varrastega jäi kude üsna hõre ning oleks vähematest silmustest piisanud.
Kudusin ilma vahejuhtumiteta õpetuse järgi kuni kokkuvõtmiseni ja siis hakkas pihta! Ei tea, kas oligi viga liiga jämedates varrastes, kuid kokkuvõttekohad jäid lihtsalt jubedad: tegin küll keerdsilmuseid ja sikutasin neid, kuid sellised vahed tulid silmuste vahele, et torka või näpp läbi. 😦 Mõtlesin, et kui müts valmis, siis ajan lõnga nõela taha ja tõmban silmused niiviisi kokku, kuigi see oleks parajalt tüütu tegemine. Kui aga olin kahandamisega jõudnud umbes poole peale, tõmbasin siiski vardad välja, sest tulemus läks järjest jubedamaks.
Otsustasin nüüd kahandada kaheksast kohast, mitte neljast. Olin jälle paar rida kudunud, kui proovisin mütsi endale pähe ja see vajus mulle lihtsalt silmadele. Müts oli lai mis lai. 😦 Masendus tuli peale, sest ei teadnud, mida edasi teha, kas harutada kogu kupatus üles või annaks veel asja kuidagi parandada. Lõpuks otsustasin, et ei tee ikkagi lodumütsi, sest tõenäoliselt poleks see nagunii talle sobinud. Tõmbasin vardad uuesti välja ja harutasin umbes 5cm üles ning hakkasin kahandama nagu plaanitud.
Müts sai valmis, kuid pettumus oli suur: see oli ikkagi lai mis lai ja pikem, kui oleks tahtnud. Kui lõpuks mütsi mehele üle andsin ja pähe proovisime, nägi see peas ikka päris kole välja. Esiteks oli ta suur ja teiseks lödi, kuna lõng oli hästi pehme ja ei hoidnud kuidagi. 😦 Üritasin seda jama päästa soonikuossa väikese voldi õmblemisega, kuid ei aidanud seegi. Otsustasin kogu kupatuse üles harutada ja otsast peale hakata, kuid nüüd veel peenemate varraste ja vähemate silmustega.
Pidasin siiski natuke veel aru ja otsustasin sellest mustrist üldse loobuda, sest mine tea, kas seegi variant oleks õnnestunud. Võtsin hoopis Tamineh kudumise käsile, sest aasta tagasi kudusin selle õpetuse järgi Markusele mütsi ja see tundub täiesti lollikindel. Nii oli ka seekord – ei mingeid jamasid enam. 🙂 Et müts väga igav ei jääks, õmblesin sellele “kaunistuse”.
Lõng: Drops Cotton Merino, kulus natuke üle ühe toki. Väga mõnus ja pehme lõng. Pool koostisest on küll puuvill, kuid üldse pole tunda.
Müts kaalub kogu täiega 66 grammi.
Vardad: nr 2,5 ja 3
Sildistatud:Drops Design, kudumine, müts, mehele
Ticutacu 
Lisa kommentaar